Sisukord
  • Kasulike bakteritega näts kaitseb hambaid
  • Viirused toidu kaitsel
  • HIV lülitab immuunrakud välja
  • Töötati välja uus dopingutest
  • Ranbaxy ostab Akrikhini
  • Teaduskohvik: nanobioteadus
  • Maailma suurima biopanga projekt sai toetuse
  • Inbio on Invitrogeni ametlik esindaja Eestis
  • Arhead täiendamas teadmisi lämmastikuringest?
  • Inimese embrüonaalseid tüvirakke saab ka embrüoid tapmata
  • Tehti kindlaks hapule maitsele reageeriv retseptor
  • Linnugripi andmed avalikustatakse
Kasulike bakteritega näts kaitseb hambaid
Saksa teadlased töötasid välja kasulikke baktereid sisaldava närimiskummi, mis kaitseb hambaid katu ja lagunemise eest.

Uues närimiskummis on kasutatud bakterit Lactobacillus anticaries, mis ei lase kahjulikel bakteritel hammaste külge kinnituda ja hambavaapa lagundama hakata.

Saksa firma BASF lubab müügile tuua ka sõbralike bakteritega hambapasta ja suuvee.

BASF on nimetatud närimiskummi katsetanud juba suure hulga katsealuste peal ning tulemused näitasid märgatavalt kahjulike bakterite nagu Streptococcus mutans arvu vähenemist suus.

"Uue närimiskummi efektiivsus on tõestatud ning esimesed L. anticaries'i sisaldavad suuhügieenitooted peaks turule jõudma 2007. aastal", ütles BASFi firma esindaja Andreas Reindl.

Samuti töötatakse firmas lactobacillust sisaldavate deodorantide kallal, mis võivad takistada higilõhna tekitavate bakterite tegutsemist kaenlaaugus.
Postimees, 21.08.2006
Viirused toidu kaitsel
USA Toidu- ja Ravimiamet FDA kiitis heaks inimesele kahjulikke baktereid tapvaid viirusi sisaldava aerosooli kasutamise toidulisandina.

Toidulisandina heaks kiidetud kuut viirust sisaldav aerosool on mõeldud pihustamiseks valmistoidule ja kodulindudest valmistatud toiduainetele. Tegu on esmakordse juhtumiga FDA ajaloos, mil viirusi lubatakse ametlikult kasutada toidulisandina.

Aerosoolis sisalduvad viirused on ette nähtud tapma baktereid Listeria monocytogenes, mis võivad põhjustada inimestel ohtlikku nakkushaigust listerioosi.

Aerosooli toodab Baltimore'is (USA) asuv Intralytix Inc. Ettevõtte presidendi John Vazzana sõnul on neil kavas taotleda FDA heakskiitu ka oma järgmisele tootele, mis on ette nähtud kolibakteri E. coli hävitamiseks loomalihas.
LiveScience News, 21.08.2006
HIV lülitab immuunrakud välja
Teadlased on teinud kindlaks tee, kuidas HIV suudab vältida keha loomulikku kaitsemehhanismi viirusnakkuste vastu.

Nende andmetel relvitustab HIV organismi kaitsvad T-rakud molekulaarse lüliti "väljalülitamise" abil.

Laboritingimustes suutsid teadlased selle molekulaarlüliti blokeerida ning taastada T-rakkude funktsioonid. Kuigi juba praegu on saadaval ravimid, mis samuti suudavad selle lüliti blokeerida, on vaja läbi viia täiendavaid ohutusuuringuid.

Massachusetts General Hospital (USA) ning Doris Duke Medical Research Institute (Durban, LAV) teadlased Bruce Walkeri juhtimisel uurisid 71 hiljuti HIV nakatunud inimese vereproove, kes ei olnud veel saanud HIV vastast ravi. Nad uurisid samuti nelja HIV-positiivse inimese vereproove enne ja pärast antiretroviraalset ravi. Teadlased tegid kindlaks, et HIV "lülitab välja" T-rakkudes molekulaarse lüliti, mis omakorda käivitab rakus toimuvate sündmuste raja, mida nimetataks programmeeritud surm1 (ik programmed death-1, PD-1).

Peale antiretroviraalse ravi alustamist vähenes laboritingimustes PD-1 ekspressioon ning PD-1 raja blokeerimine taastas T-rakkude funktsionaalsuse.

Walkeri sõnul tahavad nad järgmiseks välja selgitada, kas T-rakkude funktsiooni on võimalik taastada ka HIVi nakatunud inimestel ilma tõsiste kõrvalnähtudeta.
BBC News, 21.08.2006
Töötati välja uus dopingutest
Saksa ja Canada teadlased töötasid välja uue dopingutesti, avastamaks ühe laiemalt levinud dopinguainete rühma - anaboolsete steroidide kasutamist.

Anaboolsed steroidid on kas looduslikult või sünteetiliselt toodetud hormoonid, mis aktiveerivad rakkude kasvu ja jagunemist, soodustades sellega mitmete kudede, eriti lihas- ja luukoe kasvu. Vaatamata sellele, et Rahvusvaheline Olümpiakomitee keelas anaboolsete steroidide kasutamise juba 1976. aastal, on nende salajane kasutamine siiani jätkunud. Kuigi uriiniproovi alusel on võimalik kindlaks teha anaboolsete steroidide, nagu 19-norandrosteroon, olemasolu organismis, muudab nende avastamise keeruliseks asjaolu, et ka inimorganism toodab anaboolseid steroide ja seni ei olnud võimalik vahet teha looduslikel ja tehishormoonidel..

Saksa Spordiülikooli (Saksamaa) ja Armand-Frappier-Sante Instituudi (Canada) teadlased Moritz Hebestreiti juhtimisel on nüüd välja töötanud testi, mis teeb vahet looduslikel ja sünteetilistel hormoonidel, muutes võimalikuks dopinguna kasutatud steroidide kindlakstegemise.

Test analüüsib süsiniku isotoopide C12 ja C13 vahekorda uriinis. Sünteetiliselt toodetud norandrosteroonis on C13 sisaldus madalam, kuna see on toodetud taimedest, mille C13 sisaldus on juba looduslikult väiksem kui inimorganismis. Ehk teisisõnu - kui norandrosterooni sisaldavas uriiniproovis on süsiniku isotoobi C13 sisaldus madalam kui loodusliku hormooni puhul, on tegemist dopingu kasutamisega.

Uus test peaks aitama lahendada juhtumeid, mil sportlaste uriinis on leitud norandrosterooni, ent sportlane väidab, et pole kunagi steroide kasutanud.
CORDIS News, 21.08.2006
Ranbaxy ostab Akrikhini
India üks suurimaid ravimitootjaid Ranbaxy Laboratories Ltd. ostab Venemaa geneeriliste ravimite tootja Akrikhini 1,2 miljardi krooni (100 miljonit USA dollarit) eest.

Ranbaxy loodab Akrikhini abil suurendada ravimite müüki Venemaal. 2005. aastal moodustas Ranbaxy müük Vene turul 400 miljonit krooni.

Viimasel ajal on Ranbaxy aktiivselt laienenud - omandatud geneeriliste ravimite tootjaid Itaalias, Hispaanias, Belgias ja Rumeenias.
Reuters, 21.08.2006
Teaduskohvik: nanobioteadus
Kolmapäeval, 23. augustil, algusega kell 17.00 toimub Tallinnas, Kloostri Aidas, Vene tänav 14 populaarteaduslik teaduskohvik "Nanobioteadus".

Teaduskohvikus esineb Andrew E. Pelling, HBSc PhD Londoni Nanotehnoloogia Keskusest. Oma ettekandes räägib ta nanobioteaduse arengust, täna tehtavatest uuringutest Londoni Nanotehnoloogia Keskuses ja sellest, kuidas nanotehnoloogia murrab läbi traditsioonilistest akadeemilistest piiridest nii teaduses kui ka kunstis.

Teaduskohvikut modereerib dr. Anne Kahru, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) Molekulaargeneetika Labori juhataja kt, In vitro ja ökotoksikoloogia grupi juht.

Teaduskohvikut korraldavad Briti Nõukogu ja SA AHHAA Teaduskeskus.

Teaduskohvikusse "Nanobioteadus" on osalema oodatud kõik, kes soovivad selgust saada, mida nanobioteadus endast kujutab.

Üritus on kõigile huvilistele tasuta.
AHHAA Teaduskeskus, 22.08.2006
Maailma suurima biopanga projekt sai toetuse
Kõigi aegade suurim biopank, mis plaanib koondada Suurbritannia 500000 elaniku meditsiinilised andmed ja materjalid, sai heakskiidu rahvusvaheliselt ekspertide grupilt ja rahastajatelt.

Roheline tuli anti peale kolmekuulist pilootprojekti, mis hõlmas 3800 inimest Manchesteri piirkonnast ja mis sai rahvusvahelise ekspertgrupi poolt kiitva hinnangu.

Projekti maksumuseks on 1,4 miljardit krooni (61 miljonit naela) ja projekti finantseerivad põhiliselt Briti Meditsiiniuuringute Nõukogu ning Wellcome Trust.

Projektis kutsutakse osalema 40-69-aastaseid inimesi. Neilt võetakse vere- ja uriiniproovid, viiakse läbi tervisekontroll ning neil palutakse täita elustiili puudutav küsimustik. Edaspidi kontrollitakse osalejaid regulaarselt ning teadlastel on juurdepääs andmetele.

Biopanga projekt koondab ühtseks pidevalt uuenevaks tervikuks andmed inimese geneetika, tervisliku seisundi ja elustiili kohta, mis võimaldab uurida, kuidas need mõjutavad erinevatesse haiguste teket ja arengut.

Sama eesmärgi poole püüdleb ka Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu Eesti Geenivaramu, mis võimaldaks tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske.

Lisainfo:
Suurbritannia Biopank: http://www.ukbiobank.ac.uk
Eesti Geenivaramu: http://www.geenivaramu.ee
CORDIS News, 22.08.2006
Inbio on Invitrogeni ametlik esindaja Eestis
Alates käesoleva aasta suvest on Inbio ühe maailma juhtiva biotehnoloogiakontserni – Invitrogeni - ametlik esindaja Eestis.
Inbio, 22.08.2006
Arhead täiendamas teadmisi lämmastikuringest?
Norra teadlaste andmetel on looduse ühes põhilises biokeemilises protsessis - lämmastikuringes - õhulämmastiku sidujatena bakterite kõrval äärmiselt olulised ka arhead.

Maa atmosfääri olulisim komponent on lämmastik, mida sisaldub atmosfääris 78% ja mis õhus leiduval molekulaarsel kujul ei ole taimedele kättesaadav. Senise üldise teadmise kohaselt seotakse lämmastikuringes õhulämmastik bakterite poolt ning see muudetakse nitraatideks ja nitrititeks, mis on hõlpsasti taimede poolt omastatavad.

Ent Bergeni Ülikooli (Norra) professor Christina Schleper on arvamusel, et õhulämmastiku sidumisel pinnases on arhead olulisemad kui bakterid. Arhead eraldati bakteritest nende molekulaarse ehituse ja ainevahetuse omapära põhjal omaette rühma alles 1977. aastal.

Arheate omapära võimaldab neil elada ekstreemsetes tingimustes - nii on neid leitud kõrge soolsuse ja temperatuuriga keskkondadest. Lisaks ekstreemsetele piirkondadele asustavad arhead laialdaselt ka vett ja pinnast, näiteks meres on neid hinnanguliselt 40% kogu mikroobsest biomassist.

Ühes grammis pinnases leidub vähemalt 10000 mikroorganismide liiki. Analüüsides pinnases leiduvat DNA-d ja määrates selle alusel pinnases leiduvat elustikku, leidsid teadlased, et arhead elutsevad kõikjal ning kohati ületab nende arvukus bakterite oma isegi kuni 3000 korda. Lisaks avastasid nad arheatel massiliselt esineva lämmastikku oksüdeeriva geeni.

Praegu on professor Schleperi sõnul veel vara öelda, mil määral osalevad nii bakterid kui arhead õhulämmastiku sidumise protsessis, seda peavad näitama järgnevad uuringud. Ent praegused uuringutulemused lubavad oletada, et mitte bakterid, vaid hoopis arhead on kõige arvukamad õhulämmastikku siduvad organismid pinnases.

Abstrakt ajakirjas Nature:
http://www.nature.com/nature/journal/v442/n7104/abs/nature04983.html
CORDIS News, 23.08.2006
Inimese embrüonaalseid tüvirakke saab ka embrüoid tapmata
USA teadlased on saanud inimese embrüonaalseid tüvirakke ilma embrüote hukku põhjustamata.

Eelmisel aastal teatasid Advanced Cell Technology of Worcester (Massachusetts, USA) teadlased eesotsas Bob Lanzaga, et neil on õnnestunud saada hiire embrüotest tüvirakke ilma embrüoid tapmata. Nüüd on nad seda teinud ka inimese embrüotega, mis on kunstlikust viljastamist üle jäänud.

Teadlased kasutasid tehnoloogiat, mida kasutatakse ka kunstliku viljastamise puhul embrüo siirdamiseelsel geneetilisel kontrollil, mille käigus varasest 8-10 rakust koosnevast embrüost eraldatakse üks rakk. Kui geneetilise kontrolli puhul kasutatakse eraldatud rakku geneetiliseks testimiseks, siis antud juhul on ühest rakust võimalik kasvatada tüvirakkude koloonia. Ka embrüo tervikuna säilitab elujõu. Sel teel ühest rakust saadud tüvirakkude koloonia on suuteline muunduma olulisemateks koetüüpideks.

Lanza täpsustas, et kuni protseduuri ohutust ei ole täiendavalt testitud, tohiks seda kasutada ainult nende rakkude puhul, mis on juba embrüost geneetiliste uuringute jaoks eraldatud.

Vt ka: Senisest eetilisemad võimalused tüvirakkude saamiseks (Geenikeskus, 16.10.2005).
New Scientist, 23.08.2006
Tehti kindlaks hapule maitsele reageeriv retseptor
Tehti kindlaks hapule maitsele reageeriv retseptor, milleks on valk PKD2L1.

Maitsed, mida imetajad tunnevad, klassifitseeritakse nelja suurde rühma: magus, soolane, mõru, hapu. Siiani on kindlaks tehtud magusat ja mõru maitset tuvastavad retseptorid, eraldi soolase ja hapu maitse retseptorite olemasolus polnud teadlased kindlad.

Howard Hughes' Medical Institute' (San Diego, USA) teadlased eesotsas Charles Zukeriga, kes on avastanud ka magusa ja mõru maitse retseptorid, on nüüd teinud kindlaks ka haput maitset tuvastava retseptori. Selleks on valk PKD2L1.

Selle kindlakstegemiseks ja kontrolliks aretasid teadlased geneetiliselt modifitseeritud (GM) hiire, kellel oli alla surutud valku PKD2L1 kodeeriva geeni ekspressioon. Hiirte ajju paigaldatud andurid ei registreerinud neil hiirtel hapu maitse puhul mingit ajuaktiivsust. Ka muutus vastavalt nende käitumine: kui normaalsed hiired vältisid haput toitu, siis GM hiirtel ei täheldatud haput toitu süües mingit muutust.

Nende avastust kinnitab ka Duke University Medical Center'i (Durham, USA) teadlaste paralleelne uuring, mis toob laborikatsetes tõenäoliste haput maitset tundvate retseptoritena välja valgud PKD2L1 ja PKD1L3.

Järgmise loogilise sammuna kavatseb Zuker kindlaks teha ka soolast maitset tajuva retseptori.
Nature News, 23.08.2006
Linnugripi andmed avalikustatakse
Linnugrippi uurivad teadlased on jõudnud kokkuleppele, et avalikustatakse linnugrippi puudutavad andmed.

Linnugripi andmete jagamise initsiatiivi (ik Global Initiative on Sharing Avian Influenza Data, GISAID) raames on 70 teadlast (sh kuus Nobeli preemia laureaati) ja tervishoiuametnikku allkirjastanud andmete avalikustamist toetava leppe.

Kuigi leppe detailid on seni avalikustamata, on initsiatiivi mõte ühendada gripiviiruse eri tüvede geneetilised järjestused pärast nende analüüsimist juba eksisteerivatesse on-line andmebaasidesse. Idee kohaselt oleksid andmed esialgu kättesaadavad ainult lepinguga liitunud teadlastele, ent hiljemalt kuue kuu möödudes ka ülejäänud teadusavalikkusele.

GISAID eesmärgiks on lihtsustada viiruse eri tüvede geneetiliste järjestuste võrdlust ja analüüsi, mis võimaldaks kindlaks teha inimeselt inimesele levida suutvad mutatsioonid ning aitaks oluliselt kiirendada vastavate ravimite väljatöötamist.
Nature News, 24.08.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: