Sisukord
  • Skorpioni mürgi komponent kaitseb ajukasvaja vastu
  • Bakteri geneetika võib tulevikus peatada malaaria leviku
  • Vaktsiin hoiab rotid saledad
  • Paldiskisse tuleb võimas biodiislitehas
  • Kutse Euroopa eluteaduste ja biotehnoloogia strateegia kommenteerimiseks
  • GM kitse piim kaitseb põrsaid ka inimese rinnapiimas leiduva kaitsva ensüümi abil
  • Teadlased taastasid iidse geeni
  • Tehti kindlaks DNA-d kaitsev geen
  • Avastatud geen aitab riisi üleujutustele vastupidavamaks muuta
  • GM golfimuru on levinud loodusesse
  • Iraani teadlased kloonisid lamba
  • Avalikustati lehma täiendatud genoom
Skorpioni mürgi komponent kaitseb ajukasvaja vastu
USA teadlased on välja töötanud sünteetilise skorpionimürgi komponendi, mida saab kasutada ajuvähi raviks. Seda kasutatakse radioaktiivse joodi viimiseks kasvajarakkudesse, mis jäävad organismi peale kasvaja põhimassi eemaldamist.

Cedars-Sinai Medical Center (California) teadlased dr Adam Mamelaki juhtimisel kasutasid oma uuringutes sünteetilist peptiidi TM-601, mida looduslikult esineb skorpionide mürgis ning mis suudab vereringe kaudu jõuda ajuni ja seonduda kasvajarakkudega. Uuringutes kasutati TM-601 radioaktiivse joodi transpordiks kasvajarakkudesse. Analüüsid kinnitasid, et jood lokaliseerus eemaldatud kasvaja piirkonnas, seondudes eelkõige operatsioonist allesjäänud kasvajarakkudega.

Seni on ravimit katsetatud 18 patsiendil, kellel on eemaldatud ajukasvaja. Esialgsed katsete tulemused on paljulubavad ning tulekul on edasised kliinilised katsed.
BBC News, 31.07.2006
Bakteri geneetika võib tulevikus peatada malaaria leviku
USA ja Suurbritannia teadlaste koostöös on oluliselt paranenud arusaamine ohtliku putukaparasiidi geneetikast, mis võib tulevikus muuta võimalikuks mitmete haiguste leviku tõkestamise.

Kõnealused Wolbachia bakterid suudavad nakatada kuni 80% Maad asustavatest putukatest ning põhjustavad mitmete ohtlike haiguste levikut. Nad on suutelised suunama oma peremeesorganismi paljunemist selliselt, et saaks tagatud nende endi edasikandumine järeltulevatele põlvedele.

Bathi ja Chicago ülikoolide teadlased kasutasid geneetiliselt modifitseeritud Wolbachia baktereid tõkestamaks malaariat põhjustava plasmoodiumparasiidi edasikandumist. Võrreldes omavahel terveid ja nakatunuid isaseid äädikakärbseid Drosophila simulans, tegid teadlased neis kindlaks kaks geeni, mida Wolbachia bakterid mõjutavad.

Nendeks on zipper ja Igl geenid, mis mõjutavad raku jagunemisel olulist raku polaarsust. Nende geenide ekspressiooni vahekorra muutmisel geneetilise modifitseerimise abil muudavad Wolbachia bakterid nakatunud isakärbse sperme, põhjustades tsütoplasmaatilise sobimatuse munarakkudega. Selle sobimatuse tagajärjel ei suuda nakatunud isase sperm viljastada terve emaskärbse munarakku ja pärsib seega bakteri ning teiste haiguste levikut. Paaritumisel Wolbachia bakteritega nakatunud emaskärbsega toimub emaskärbses siiski spermi tsütoplasma korrektsioon, mis teeb võimalikuks viljastumise ja järglaste normaalse arengu.
CORDIS News, 31.07.2006
Vaktsiin hoiab rotid saledad
Näljahormooni greliin aktiivsust reguleeriv vaktsiin hoiab ka liigselt söövad rotid saledad, teatasid Scripps Research Institute (California, USA) teadlased.

Näljahormoon greliin avastati alles 1999. aastal ja see aitab kontrollida söögiisu nii inimestel kui ka loomadel. Greliini toodetakse maos ja toimima hakkamiseks peab see jõudma vereringe vahendusel ajju, tekitades näljatunde ja söömisvajaduse. Uudse vaktsiini eesmärk on pärssida greliini tootmist ning seega ära hoida näljatundest tingitud söömisvajaduse rahuldamist.

Katses anti täiskasvanud isastele rottidele piiramatus koguses kalori- ja rasvavaest toitu. Üks grupp loomi vaktsineeriti uue vaktsiiniga, kontrollgrupp jäeti vaktsineerimata. Katse tulemused näitasid, et vaktsineerimata rottide kehakaal suurenes vaktsineeritud rottide kehakaaluga võrreldes oluliselt rohkem.

Teadlased usuvad, et nende uuringute tulemused võivad tulevikus aidata ülekaalulisust ravida.
Reuters, 31.07.2006
Paldiskisse tuleb võimas biodiislitehas
Tulevaks sügiseks Paldis­ki Lõunasadamasse kerkiva AS Biodieseli tehase tootmisvõimsuseks on plaanitud 100 000 tonni aastas, mis on kolm korda rohkem, kui Eestis varem toodeti.

Eesti kapitalil põhineva Bio­die­seli juhatuse liige Sven Mark ütles, et firma plaanib vähemalt 70 protsenti toodangust eksportida, sest Eesti on uue tehase toodangu jaoks liiga väike.

Mark selgitas, et EL on seadnud eesmärgiks, et 2010. aastal moodustab biokütus kuus protsenti kõigist kütustest, ja selle täidavad teised Eesti tehased juba praegu. "See on umbes 20 000 tonni aastas," lisas ta.

Toorainet tuleb Marki hinnangul sisse osta. "Ostame nii palju kui vähegi võimalik Eestist, kuid kindlasti konkureerime teiste tehastega tooraine pärast nii Lätis ja Leedus kui ka Ukrainas ja Valgevenes."

Kui Marki hinnangul võib biodiisli hind Baltimaades uue tehase valmides langeda, siis samuti biodiislit tootva ATKO Õlitööstuse juhataja Margo Tomingas seda ei karda. "Biokütuse hind sõltub diisli hinnast, tootmismahtudest see ei olene," ütles Tomingas.

Mark lisas, et Biodieseli tehase tehnoloogia võimaldab peale rapsiõli kasutada toorainena ka sojaõli ja palmiõli, kuid rapsiõli kasutades on kõige lihtsam saavutada suuremat külmakindlust. Tema sõnul võib rapsiõlist valmistatud biokütust müüa ka talvel. "Puhta biodiisli külmakindlus on isegi ilma lisanditeta miinus 16 kraadi, lisanditega on võimalik saavutada miinus 26 kraadi," ütles ta.
Postimees, 02.08.2006
Kutse Euroopa eluteaduste ja biotehnoloogia strateegia kommenteerimiseks
Neli aastat tagasi käivitas EK kaheksa aastase tegevusstrateegia Life sciences and biotechnology - a strategy for Europe' action plan. Strateegia eesmärgiks oli edendada Euroopas biotehnoloogilist teadus- ja arendustegevust. Nüüd ollakse poolel teel ja strateegia on avatud ülevaatamiseks.

2002. aastal avaldatud 30-st punktist koosnev tegevuskava pidi ergutama biotehnoloogia valdkonna arengut Euroopas. Kava nägi ette meetmeid üldsuse teadlikkuse ja kvalifitseeritud tööjõu suurendamiseks, samuti tuntud teadlaste Euroopasse meelitamiseks ja siin hoidmiseks ning ka infrastruktuuri arendamiseks.

Mitmed tollal püstitatud eesmärgid on saavutatud, samas on tegevusi, millega ei ole veel alustatudki. Strateegia korrigeerimiseks ja tagasiside saamiseks ongi nüüd võimalik avaldada arvamusi, kommentaare ning teha ettepanekuid.

Ettepanekuid on kõigil huvitatutel aega teha kuni 30. septembrini.

Lisainfo:
Life sciences and biotechnology - A strategy for Europe' report:
http://ec.europa.eu/biotechnology/pdf/com2002-27_en.pdf

Second part of the Eurobarometer survey into European attitudes to biotechnology:
http://ec.europa.eu/research/biosociety/pdf/eb_64_3_final_report_second_edition_july_06.pdf

Kommenteerimisel osalemiseks:
http://ec.europa.eu/biotechnology/docs/public-consultation-document_en.rtf
CORDIS News, 04.08.2006
GM kitse piim kaitseb põrsaid ka inimese rinnapiimas leiduva kaitsva ensüümi abil
California Ülikooli (Davis, USA) teadlased on siirdanud kitsele bakterilt pärit geeni, mis kodeerib ka inimese rinnapiimas leiduvat bakterivastast ensüümi lüsosüüm.

Oma katsetes toitsid teadlased kitsetallesid ja põrsaid ühel juhul GM kitsedelt saadud pastöriseeritud ja lüsosüümirikka piimaga ning teisel juhul tavalise pastöriseeritud kitepiimaga. Kui põrsaste, kes valiti eksperimediks seoses nende seedesüsteemi sarnasusega inimesele, puhul oli tulemuseks soolestikus elutsevate kahjulike bakterite vähenemine, siis tallede puhul ilmnes vastupidine efekt - kahjulike bakterite arv hoopis suurenes.

Mõlemal juhul ilmnes siiski selge erinevus võrreldes kontrollgrupiga, mis näitab, et inimese lüsosüümid mõjutavad soolestiku bakteriaalset koostist.

Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik luua piim, mis kaitseb vastsündinuid ja lapsi kõhuhaiguste eest, millesse praegu Maailma Terviseorganisatsiooni WHO andmetel sureb kuni kaks miljonit last aastas.
EurekAlert News, 04.08.2006
Teadlased taastasid iidse geeni
Teadlased taastasid 530 miljoni aasta vanuse ja hiljem mitmeks lahknenud geeni, pöörates sellega evolutsiooni tagurpidi.

Taastatud 500 miljoni aasta vanuseks geeniks on embrüos teiste geenide aktiivsust suunav Hox1, mis tänapäeval on lahknenud hingamisfunktsioonide arengul oluliseks geeniks Hoxa1 ja näo miimikat suunavate närvirakkude arengut suunavaks geeniks Hoxb1. Taastatud geen ühendab endas kummagi erineva geeni funktsioonid. Hiirtel, kes sündisid rekonstrueeritud geeniga ja ilma Hoxa1 ja Hoxb1 geenideta, toimisid mõlema geeni poolt kontrollitud funktsioonid.

Taastatud geen ei ole identne oma 530 miljoni aasta vanuse eellasega, kuid suudab siiski täita samu ülesandeid.

Teadlaste sõnul võib nende avastus kaasa aidata uute geeniteraapiatehnikate loomisele, mille käigus on võimalik taastada kahjustatud geen sarnastest geenidest pärinevate osade kokkupanemise abil.
LiveScience, 06.08.2006
Tehti kindlaks DNA-d kaitsev geen
Üksainus geen - BRIT1 - mängib olulist rolli kahe DNA kahjustusi avastava ja parandava signaalraja aktiveerimisel.

Lisaks leidsid Texase Ülikooli teadlased, et BRIT1 on alaavaldunud inimese munasarja-, rinna- ja eesnäärmevähi rakuliinides, mistõttu nende arvates on BRIT1 geeni defektid olulised ka vähi tekkes ja edasises progresseerumises. See vihjab ka võimalusele, et funktsioneeriv BRIT1 geen võib toimida ka kasvajate arengu pärssijana

Oma eksperimentides näitasid teadlased, et BRIT1 mängib võtmerolli vähemalt kahe DNA kahjustusi avastava ja parandava signaalraja aktiveerimisel. ATM-rada käivitub DNA kahjustumisel ioniseeriva kiirguse toimel, ATR-rada aga ultraviolettkiirguse toimel. Eksponeerides vaigistatud BRIT1 geenidega rakke kummaski kiirguses, selgus, et ultraviolettkiirgus põhjustas kromosoomide häireid 25% rakkudest, ioniseeriv kiirgus aga isegi 80% rakkudest.

Kontrollrühma rakkudel, mis sisaldasid funktsioneerivat BRIT1 geeni, kiirgusest põhjustatud häireid ei esinenud.
Medical News Today, 07.08.2006
Avastatud geen aitab riisi üleujutustele vastupidavamaks muuta
Teadlased on avastanud geenivariandi, mis aitab üleujutatud põllul vee alla jäänud riisitaimedel ellu jääda kuni kaheks nädalaks.

Kuigi riisitaimed vajavad kasvamiseks palju vett, hukkuvad nad täielikult vee alla jäädes nädala jooksul hapnikupuudusesse. Üleujutuste tõttu kannatavad Lõuna- ja Kagu-Aasia põllupidajad igal aastal hinnanguliselt enam kui 12 miljardi krooni (1 miljardi USA dollari) suurusi kahjusid.

Riisitaime 9. kromosoomis asuva äsjaavastatud geeni Sub1 variant Sub1A-1 aitab taimel oluliselt kauem vee all vastu pidada. Selle testimiseks sisestasid teadlased selle geenivariandi tavalistele riisitaimedele, mille tagajärjel pidasid need vee all vastu 11 päeva. Seega peaks uus geenivariant aitama kaasa maailma riisisaagi suurenemisele.

Riis on põhitoiduks kuni kolmele miljardile inimesele, seda kasvatatakse enam kui 120000 sorti ning selle tootmine on viimase 40 aasta jooksul kahekordistunud.
AFP via Yahoo News, 09.08.2006
GM golfimuru on levinud loodusesse
USA-s on geneetiliselt modifitseeritud (GM) golfimuru levinud golfiväljakult loodusesse. USA Põllumajandusministeerium (USDA) on esmakordselt GM taime puhul algatanud keskkonnamõju täieliku hindamise.

See on esimene kord USA-s, mil GM taim pääseb inimkontrolli alt loodusesse. Ning see juhtus veel enne USDA ametlikku heakskiitu.

Loodusesse sattunud valge kastehein (Agrostis stolonifera) sisaldab bakterist pärinevat geeni, mis muudab ta resistentseks herbitsiididele. GM kastehein peaks aretajate sõnul golfiväljakutel moodustama lihtsamalt hooldatava ja taimetõrjevahenditele vastupidavama murukamara.

USA keskkonnaametnikud kontrollisid GM kasteheina kasvukoha ümber 4,8 km raadiuses 20400 taime. Neist üheksa sisaldasid GM materjali, kusjuures kõige kaugem leid oli 3,8 km kaugusel algsest kasvukohast.

Erinevalt sagedasematest GM põllukultuuridest (nt mais, soja, raps) on valge kastehein mitmeaastane taim. Teiseks murettekitavaks asjaoluks on, et tal on palju lähedasi sugulasliike, millega ta on võimeline moodustama viljakaid hübriide. See kokku võib keskkonnaametnike sõnul aga viia ettearvamatute tagajärgedeni.
New Scientist, 09.08.2006
Iraani teadlased kloonisid lamba
Iraani teadlased teatasid riigi esimese looma - lamba - kloonimisest.

Iraani kloonimisprogramm on osa selle islamiriigi ambitsioonist saada regionaalseks keskuseks meditsiini-, kosmose- ning tuumatehnolooga valdkondades. Riigi tuumaprogramm on viinud vastuoludeni lääne arenenud riikidega, mis süüdistavad Iraani tuumapommi tootmise katsetes.

Teadlaste sõnul suri kloonitud lammas viis minutit pärast poegimist 2. augustil hingamisprobleemide tõttu. Teadlased planeerivad edasisi jätku-uuringuid kloonimise ja tüvirakkude valdkonnas.
CheckBiotech.Org, 11.08.2006
Avalikustati lehma täiendatud genoom
Teadlased on lõpetamas lehma genoomi kaardistamist. Hetkel kõige täiuslikumad andmed on nüüd ka vabalt saadaval, teatas Veise Genoomi Järjestamise Projekt.

Lehma täiendatud genoom sisaldab 2,9 miljardit aluspaari ning sisaldab varasemaga võrreldes kolmandiku võrra rohkem infot. USA Põllumajandusministeeriumi andmetel on tegu veise seni kõige tihedama ja täiuslikuma geneetilise kaardiga. Lehma geneetilist kaarti hakatakse kasutama haiguskindlamate, parema kvaliteediga liha ja piima tootvate ning paremini järglasi saavate lehmade väljaselgitamiseks.

Lehma genoomi järjestuse andmed on saadaval: Baylor College of Medicine Human Genome Sequencing Center, Genbank ja Ensembl Genome Browser.
GenomeWeb News, 13.08.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: