Sisukord
  • EL rahastab osaliselt tüvirakkude uuringuid
  • GSK teatas väidetavalt tõhusa linnugripivaktsiini leidmisest
  • Avaldati ülevaade biotehnoloogiast Poolas
  • Järjestati sümbiootilise seene genoom
  • Singapuris loodi kliiniliseks kasutamiseks mõeldud tüvirakuliinid
  • Suurbritannia lubab laboril raha eest värvata munaakudoonoreid
  • Loodi lõhkeainetele reageeriv biosensor
  • GM põllukultuuride kasvatamine ei vähenda pestitsiidide kasutamist
EL rahastab osaliselt tüvirakkude uuringuid
EL ministrid leppisid kokku inimese embrüonaalsete tüvirakkude uuringute osalises rahastamises.

Ei rahastata uuringuid, mille käigus või tulemusena kloonitakse ja/või hävitatakse inimembrüoid. Siiski võimaldab kokkulepe rahastada tüvirakkude uurimise järgmisi etappe.

Inimese embrüonaalsete tüvirakkude uuringute rahastamise vastu EL tasandil olid Austria, Leedu, Malta, Poola ja Slovakkia.

Ministrite otsuse peab enne selle jõustumist heaks kiitma veel ka Euroopa Parlament.
Reuters, 24.07.2006
GSK teatas väidetavalt tõhusa linnugripivaktsiini leidmisest
Euroopa suurim ravimifirma GlaxoSmithKline teatel on ettevõte suutnud valmistada linnugripivaktsiini, mis sisaldab oluliselt vähem antigeeni, kuid on sellegipoolest tõhusam kui varasemad vaktsiinid.

Tänu lootustandvatele testitulemustele võib uus vaktsiin turule jõuda juba järgmisel aastal.

GlaxoSmithKline’i linnugripi H5N1 viirustüve vaktsiin sisaldab ainult 3,8 mikrogrammi antigeeni, ent osutus katsetel pärast kahe doosi annustamist tõhusaks ligemale 80 protsendi tervete inimeste puhul.

Need tulemused ületavad üldisi gripivastastele vaktsiinidele kehtestatud nõudeid ja on samas ka märksa väiksema koguse korral kaks korda paremad, kui konkureeriva ravimifirma Sanofi-Aventise poolt välja töötatud vaktsiinil.

GlaxoSmithKline'i tegevjuht Jean-Pierre Garnier nimetas uut vaktsiini "märkimisväärseks läbimurdeks".

Samas pole selge, kas uus vaktsiin toimiks ka juhul, kui praegu levinud linnugripi H5N1 tüvi peaks muteeruma.
Postimees, 26.07.2006
Avaldati ülevaade biotehnoloogiast Poolas
Uus Poolat käsitlev biotehnoloogiasektori ülevaade aitab teadlastel ja ettevõtetel kogu Euroopas leida Poolast koostööpartnereid. Ülevaates kirjeldatakse Poola biotehnoloogiasektorit ning tuuakse välja 109 eluteaduste valdkonnas tegutseva ettevõtte ja uurimisasutuse profiilid.

Ülevaate põhjal on Poola biotehnoloogiasektori tugevused seotud eelkõige teadus- ja arendustegevusega meditsiini, farmaatsia, taime- ja loomaaretuse ning keskkonnabiotehnoloogia valdkondades. Lisaks pakuvad tervelt 21 Poola ülikooli kursusi biotehnoloogias ja sellega lähedastel erialadel. Suurimateks arengut takistavateks teguriteks on rahastamise ja spetsiifilise infrastruktuuri (teaduspargid ja inkubaatorid) vähesus.

Ülevaade on kättesaadav:
http://www.bcv.org/hosting/bcv/docs.nsf/urlnames/NBueR-6S2CBR/$file/LifeScience_Poland2006.pdf /
CORDIS News, 26.07.2006
Järjestati sümbiootilise seene genoom
Rahvusvahelise konsortsiumi teadlased järjestasid puudega sümbiootilistes suhetes oleva ning ökoloogiliselt ja tööstuslikult olulisi piirkondi Põhja-Ameerikas ja Euroopas asustava seene Laccaria bicolor genoomi.

Teadlaste sõnul aitab L. bicolor'i genoomi järjestamine mõista sümbiootiliste suhete taga peituvat genoomikat ning selgitada sümbiootiliste eluvormide biomassi produktsiooni ja süsinikuringet.
Bionity.Com, 26.07.2006
Singapuris loodi kliiniliseks kasutamiseks mõeldud tüvirakuliinid
Singapuris asuv biotehnoloogiafirma ESI teatas nelja spetsiaalselt inimesele ohutute ja kliiniliseks kasutamiseks mõeldud tüvirakuliini loomisest ning nende kättesaadavaks tegemisest teadusavalikkusele käesoleva aasta lõpuks.

Turule plaanitakse tuua erinevad tüvirakkude liinid. Kõigepealt nn akadeemiliseks kasutamiseks mõeldud rakuliinid, mis on kättesaadavad teadusasutustele akadeemilisteks uuringuteks "mõõduka" tasu eest. Teiseks on plaanis turule tuua nn kliiniliseks kasutamiseks mõeldud tüvirakuliinid, mis on kallimad ning mille üle säilitab kontrolli ESI.

Loodud tüvirakuliinide väljatöötamisel ei ole kasutatud loomseid söötmeid, seega ei sisalda rakuliinid väidetavalt loomseid aineid, mis on peamine põhjus, miks varem välja töötanud ning loomsel söötmel kasvatatud tüvirakuliinid ei ole inimestel kasutatavad.

Samas on Californias asuv tüvirakukompanii Geron teatanud kliiniliselt inimesel kasutatavate ja ohutute tüvirakuliinide loomisest, kasutades selleks loomsel söötmel varem välja töötatud tüvirakuliine. Geron kavatseb taotleda USA Toidu- ja Ravimiameti FDA heakskiitu alustamaks 2007. aastal kliinilisi katseid loodud tüvirakuliinide kasutamist seljaaju vigastuste raviks inimestel.

Reguleerivad agentuurid pole seni kehtestanud standardeid, millele inimestel kasutatavad ja neile ohutud tüvirakuliinid peaksid vastama. Kuni vastavaid standardeid loodavatele tüvirakuliinidele loodud ei ole, jääb paratamatult segaseks ka ohutuse mõiste.
Nature News, 26.07.2006
Suurbritannia lubab laboril raha eest värvata munaakudoonoreid
Newcastle Fertility Center at Life (Suurbritannia) saab loa värvata viljakusravi saajate hulgast munarakudoonoreid, et kasutada saadud munarakke tüviraku-uuringuteks ning terapeutiliseks kloonimiseks.

Antud valdkonda Suurbritannias reguleeriva ametkonna Human Fertilisation and Embryology Authority (HFEA)andmetel tasub uurimisinstituut vastutasuks osaliselt patsiendi ravikulud.

Tüviraku-uurijad loodavad, et see HFEA otsus kiirendab oluliselt uute ravimite väljatöötamist mitme haiguse, sh diabeet, Alzheimeri ja Parkinsoni tõved, vastu.

Munarakkude loovutamisega alustamine võtab aega veel vähemalt aasta, mille jooksul töötatakse lõplikult välja vastavad regulatsioonid ja rahastamise üksikasjad.
Reuters via Yahoo News, 27.07.2006
Loodi lõhkeainetele reageeriv biosensor
Suurbritannia teadlased on loonud biosensori, mis suudab lõhna järgi avastada lõhkeaineid.

Biosensori prototüüp kasutab looduslikke ensüüme, mida on geneetiliselt modifitseeritud, võimaldamaks ensüümil kinnituda elektroodile, säilitades samas oma aktiivsuse. Ensüüm reageerib õhus olevate lõhkeaineosakestega, genereerides elektrilise signaali, mida on võimalik fikseerida.

Uus biosensor suudab avastada lõhkeainet õhus selle kontsentratsioonil 1 miljardik ja selles kasutatavad ensüümid töötavad Bangori Ülikooli (Wales, Suurbritannia) uurimisgrupi juhi prof Mahar Kalajj sõnul sarnaselt koera ninale. Praegu ei suuda nanokoer küll veel teha vahet erinevatel lõhkeainetel, küll aga tunneb ära lõhkeainete koostisosi ja annab tulemuseks ka nende koguse.

Nn nanokoera üheks võimalikuks ja suure potentsiaaliga kasutusalaks võiks olla lennujaamades reisijate ja pagasi kontrollimine.
CORDIS News, 27.07.2006
GM põllukultuuride kasvatamine ei vähenda pestitsiidide kasutamist
Üks põhilisi geneetiliselt modifitseeritud (GM) põllukultuuride kasvatamise pooltargumente - vähenev pestitsiidide kasutamine - ei pea pikemas perspektiivis paika.

Sellele järeldusele jõudis 481 GM Bt-puuvilla kasvatavat Hiina farmerit hõlmav uuring. Vaatamata sellele, et GM taimede kasvatamise esimestel aastatel pestitsiidide kasutamine tõepoolest vähenes, siis seitsme aasta pärast oli pestitsiidide kasutamine samal tasemel nagu varasemal tavapuuvilla kasvatamisel.

Kolme esimese aasta järel vähenes pestitsiidide kasutus 70% ja tulu suurenes enam kui kolmandiku võrra. Ent seitsme aasta möödudes oli pestitsiidide kasutamine taastunud ning tootmiskulud suuremad kui enne, sest GM puuvilla seemned on kolm korda kallimad kui tavaseemned.

Pestitsiidide kasutamise lähem uurimine tõi välja, et võrreldes tavapuuvilla kasvatavate farmeritega säästsid GM puuvilla kasvatajad puuvillakupraussi vastase pestitsiidi kasutamisel 46% kuludest. Samas kulutasid nad 40% enam teiseste kahjurite (nt lehelutikas) tõrjele, kelle arvukus suurenes oluliselt pärast puuvillakupraussi vastase pestitsiidi kasutamise vähenemist.

Teadlased usuvad, et puuvillakupraussi vastase pestitsiidi rohkem kasutamine hoidis ka teiseste kahjurite arvukuse kontrolli all.

Uuringu tulemused on teadlaste sõnul ka väga tugev signaal kõigile teadlastele ja poliitikutele, et Bt-puuvilla kasvatajatele on vaja täiendavaid abimeetmeid, muidu võivad nad loobuda Bt-puuvilla kasvatamisest.
CheckBiotech.Org, 27.07.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: