Sisukord
  • Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
  • Geenifoorum 2006: Genoomika alused
  • Aretati uued GM suhkruroo vormid
  • Tüvirakkudest saadud spermide abil saadi hiirtel elusaid järglasi
  • Biokütustel ei ole suuri väljavaateid olla lahenduseks energiakriisile
  • Biooniline aju on saamas reaalsuseks
  • Valitsus hakkab koostama viljatusravi toetamise arengukava
  • Leiti inimese papilloomviirusesse nakatumise inhibiitor
  • Taimedel kirjeldati geenide vaigistamise rada
Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
Valik viiteid bio- ja geenitehnoloogiaalastele konverentsidele jt üritustele on saadaval https://genomics.ee/index.php?lang=est&show=1&sub=62
Geenikeskus, 10.07.2006
Geenifoorum 2006: Genoomika alused
Seitsmes rahvusvaheline Geenifoorum 2006 "Genoomika alused" toimub Tartus 22-23. septembril.
- Programm
- Osalemistingimused
- Registreerimine

Konverents annab suurepärase ülevaate olulisematest arengutest genoomikas ja biomeditsiinis, tutvustab uuemaid teadussaavutusi biotehnoloogias ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi. Interdistsiplinaarne programm koondab taas Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogia, inimesegeneetika ja biomeditsiini teadlasi. Konkreetsetele teemadele keskendunud ettekannete kõrval leiavad konverentsil kajastamist ka valdkonna üldised arengud ja tulevikuvõimalused.

Mitmekesine programm pakub võimalust kuulata erialaseid ettekandeid biomarkerite kasutamisest ravimiarenduses, geneetilisest testimisest ning tõvede molekulaarsetest alustest. Räägitakse koduloomade kasutamisest laiapõhjalistes genotüüp-fenotüüp uuringutes, uudsetest lahendustest metaboolsete haiguste ravil ning novaatorlikke tehnoloogiatst valdkonna uurimistöös.

Tänavu toimub Geenifoorum koostöös rahvusvahelise biotehnoloogia võrgustiku konverentsiga ScanBalt Forum 2006 (21.-22. september), millest osavõtt on Geenifoorumi külastajatele prii. Programmis keskendutakse nii valdkonna ettevõtluse, rahastamise kui teadus- ja arendustöö aspektidele. Geenifoorumi sõsarüritusega saab tutvuda aadressil www.scanbalt.org/forum2006.

Geenifoorum 2006 interdistsiplinaarsed teemad on:
- komplekshaiguste geneetika;
- infopangad teaduses;
- alusuuringutest rakendusteni;
- uudsed tehnoloogiad.

Konverentsi osalemistasus sisaldub:
- 14 kõrgetasemelist ettekannet kahel päeval:
Prof. Leif Andersson (Uppsala Ülikool, Rootsi), Dr. Hans van Bokhoven (Radboud University Nijmegen Medical Centre, Holland), Prof. Samir Brahmachari (Institute of Genomics & Integrative Biology, India), Dr. Howard Cann (Fondation Jean Dausset - CEPH, Prantsusmaa), Prof. Cornelia van Duijn (Erasmus Academic Medical Center Rotterdam, Holland), Prof. Philippe Froguel (Imperial College London / Institut Pasteur de Lille, Prantsusmaa), Dr. Rhian Gwilliam (The Wellcome Trust Sanger Institute, Suurbritannia), Prof. Maris Laan (Tartu Ülikool, Eesti), Prof. Ulf Landegren (Uppsala Ülikool, Rootsi), Prof. Stanislas Lyonnet (Necker-Enfants Malades kliinik, Prantsusmaa), Dr. Markus Perola (National Public Health Institute, Soome), Prof. André Reis (Friedrich-Alexander Ülikool Erlangen-Nürnbergis, Saksamaa), Dr. Nigel Spurr (GlaxoSmithKline, Suurbritannia), Dr. Daniela Toniolo (DIBIT - San Raffaele teaduslik instituut, Itaalia).
- Näitus;
- Konverentsikogumik;
- Kohvipausid ja õhtusöök;
- ScanBalt Forumi sessioonid ja plenaarloengud.

Eesti akadeemilise-, mittetulundusliku- ja riigiasutuse esindaja osavõtutasu on 2490 krooni pluss käibemaks. 10% täiendavat soodustust saate, kui ühest asutusest registreerub rohkem kui 2 inimest.

NB! 60 esimese kraadiõppuri osavõtutasuks on vaid 490 krooni pluss käibemaks (hiljem 990 krooni).

On-line registreerimiseks klikkige järgmisele lingile: www.geneforum.ee

Konverentsile saate registreeruda 15. septembrini:
Täites registreerimisvormi kodulehel: www.geneforum.ee
Tagastades registreerimisvormi (doc, 82 kB) e-kirjaga: [email protected]
Tagastades registreerimisvormi (doc, 82 kB) faksiga: 742 0286
Telefonide vahendusel: 56215616, 7420312, 55989057.

Osalemine näitusel:
Kui soovite osaleda ekspositsiooniga näitusel, palun kirjutage aadressil (Märt Miljan) või helistage 5215767.

Meeldivate kohtumisteni Tartus!
SA Eesti Geenikeskus.
SA Geenikeskus, 10.07.2006
Aretati uued GM suhkruroo vormid
India suhkruroo aretuse instituudi (SBI) teadlased aretasid GM suhkruroo vormid, mis on resistentne punalaiksusele ja kahjurputukatele.

Instituudi juhtiva teaduri dr Subramoniani sõnul on punalaiksus üks olulisemaid suhkruroogu kahjustavatest seenhaigustest. Haiguskindla vormi aretamiseks kasutasid teadlased lutsernist, riisist ning daaliast pärit erinevaid seenevastase toimega geene.

Kahjuritekindla vormi väljatöötamiseks kasutati Bacillus turungienses’e (BT) geene, mis on tuntud oma putukaid tõrjuvate omaduste poolest.

Mõlemad vormid on testimisel näidanud ka taimede suurenenud resistentsust vastavalt kas punalaiksuse või kahjurputukate suhtes. Punalaiksusest tingitud saagikaod on hinnanguliselt kuni 12% ja kahjurputukatest tingitud kuni 15%. Uute vormide abil loodetakse tulevikus saagikust oluliselt suurendada.

SBI teadlased on aretanud enam kui 2800 uut taimevormi, mida kasutavad aretustöödes 30 riigi teadlased.
CheckBiotech.Org, 10.07.2006
Tüvirakkudest saadud spermide abil saadi hiirtel elusaid järglasi
Tüvirakkudest saadud hiire spermid panid aluse elusatele järglastele.

Saksa ja Suurbritannia teadlastel õnnestus tüvirakkudest pärit spermidest saada kuus täiskasvanud hiirt. Vaatamata sellele, et katse edukuse protsent oli väga madal ja sel teel sündinud hiired kannatasid geneetiliste anomaaliate käes, võimaldavad saadud tulemused oluliselt avardada meie teadmisi korralikult funktsioneeriva spermi arengust.

Karim Nayernia (Göttingeni Ülikool, Saksamaa) juhitud teadlaste grupp muundas varasest hiire embrüost pärit tüvirakud funktsioneerivateks spermideks. Kuigi tüvirakkudest on varemgi saadud nii sperme kui munarakke, pole neist seni saadud elavaid järglasi.

Teadlased siirdasid nn „tehisspermid“ hiirtelt kogutud 210 munarakku ja siirdasid need seejärel surrogaatemadele. Neist 65 munarakku jõudsid jagunemisstaadiumi ning seitsmest munarakust sündisid elusad hiired, kellest üks suri varakult peale sündi ning ülejäänud enne viie kuu vanuseks saamist. Ilmnenud anomaaliad tekkisid hiirtel teadlaste arvates geeniekspressiooni mustri muutumisest hiire embrüos.

Newcastle’i Ülikooli (Suurbritannia) inimgeneetika instituudi juhataja Johm Burni sõnul on teaduslikus mõttes tegu olulise verstapostiga. Tulevikus võib funktsioneerivate spermide moodustumise protsessi kindlakstegemine oluliselt aidata viljatuid mehi, ent seda kõike võib-olla ja kindlasti alles ebamääraselt kauges tulevikus.
Nature News, 10.07.2006
Biokütustel ei ole suuri väljavaateid olla lahenduseks energiakriisile
Maisist saadud etanool ning sojast saadud biodiisel ei ole lahenduseks energiaprobleemile.

USA teadlaste grupp jõudis taas kord tulemusele, et põllukultuuridest etanooli ja teiste biokütuste tootmine ei tasu end ära. Selle asemel tuleks teadlastel keskenduda etanooli tootmisele seedimatutest taimsetest materjalidest - nagu tselluloos - või sünteetiliste süsivesinikkütuste tootmisele.

Uuringu näitas, et kui kõrvaldada toidulaualt kogu USA-s 2005. a. toodetud mais ja suunata see etanooli tootmiseks, kataks see vaid 12% USA aastasest bensiini vajadusest. Suunates kogu soja biodiisli tootmiseks, kataks see vaid 6% USA aastasest diislikütuse vajadusest.

Erinevalt mõnest hiljutisest uuringust, mille kohaselt ei anna biokütuste tootmine ka energeetilist efekti, on käesoleva uuringu põhjal biokütuste tootmine siiski energeetiliselt kasulik: sojast saadud biodiisel annab energeetilist võitu 93% ulatuses, maisist toodetud etanool aga 25%. Samuti vallandub mõlema biokütuse põlemisel võrreldes fossiilsete kütustega oluliselt vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase.

Ent uuringu kaasautori David Tilmani sõnul Minnesota Ülikoolist (USA) toob nende kütuste laialdasem kasutuselevõtmine paratamatult kaasa surve inimeste praegusele harjumuspärastele toiduvarudele, samuti on nende põllukultuuride laiema kasvatamise kaasnähtuseks pinnase erosioon ja toitainetest vaesumine.

Hoopis väiksema mõjuga keskkonnale ja inimeste toidulauale oleks biokütuste tootmine tselluloosist, samuti soovitab Tilman põhjalikumalt uurida ka kütuste sünteetilise tootmise võimalusi.
Nature News, 11.07.2006
Biooniline aju on saamas reaalsuseks
Viis aastat tagasi jäi Matt Nagle pussitamise tagajärjel kõigist jäsemetest halvatuks. Vaatamata sellele on ta suuteline lugema elektronkirju, reguleerima teleri hääle valjust, liigutama robotkätt ning isegi mängima lihtsamaid arvutimänge - seda kõike tänu väikesele elektroonilisele seadeldisele, mis on siirdatud otse tema ajju.

Nagle’i ajju siirdatud seadeldis BrainGate võimaldab tal juhtida arvuteid ja roboteid ainult mõtte jõul. BrainGate koosneb 96-st elektroodist, mis on siirdatud keha liikumist koordineerivasse aju piirkonda. Sarnaselt paljudele teistele halvatud patsientidele on ka Nagle’i aju see piirkond jätkuvalt aktiivne, kuigi aju käsklused ei jõua vastavatesse kehapiirkondadesse.

BrainGate kasutab ajukäskluste interpreteerimiseks kehavälist analüüsikeskust, mis eeldab seda, et patsient on pidevalt juhtmetega arvuti külge ühendatud.

Praegu võimaldab BrainGate’i kasutamine sooritada väga aeglaselt vaid äärmiselt piiratud arvu liigutusi. Siirdades BrainGate’i reesusahvide aju erinevatesse piirkondadesse, õnnestus neil arvatavasti leida piirkond, mis määratleb mitte kursori liikumise suuna arvutiekraanil, vaid selle soovitud lõppasukoha, mis võimaldab oluliselt lühendada reageerimiskiirust.

Kui sama õnnestuks korrata inimesel, oleks töögrupi liikme Krishna Shenoy (Stanfordi Ülikool, California) sõnul BrainGate’i abil ekraanilt tähti valides võimalik trükkida umbes 15 sõna minutis. Arvestades ahvide ja inimaju sarnasust võiks see olla saavutatav lähiajal.

Shenoy on siiski kindel, et unistused liikumisvõimelistest bioonilistest inimestest ei täitu veel niipea, kuna kogu tegevus eeldab kirurgilist sekkumist terve ja funktsioneeriva aju tegevusse ja see on valdkond, milleks tänapäeva meditsiin ei ole veel sel määral valmis.
Nature News, 12.07.2006
Valitsus hakkab koostama viljatusravi toetamise arengukava
Valitsus kiitis heaks rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ettepaneku koostada viljatusravi toetamise arengukava aastateks 2007–2010.

Arengukava koos tegevuskavaga töötavad kuu aja jooksul välja sotsiaalministeerium koostöös rahvastikuministri bürooga, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Viljatusravi toetamise arengukava loomise vajadus tuleneb ratsionaalsetest kaalutlustest koondada kõik viljatusraviga seonduvad tegevused üheks koordineeritud tervikuks, mida rahastatakse riigieelarvest ning mille kaudu oleks abivajajatele tagatud ravi parem kättesaadavus ning tulemuslikkus.

Naistearstide hinnangul on Eestis ligi 20 000 viljatut paari ehk kuni 40 000 inimest, kes kannatavad otseselt või kaudselt viljatuse all.

Arengukava tulemusena peab viljatusravi muutuma senisest kättesaadavamaks ravi suurema kompenseerimise ja ravijärjekordade likvideerimise abil. Samuti on oluline täpsemalt uurida viljatuse põhjustajaid ja ulatust ning panustada probleemide ennetusse.

Arengukava peaeesmärk on viia kunstliku viljastamise teel sündinud laste osakaal 2,5-3,5 protsendini kõigist sündidest. Euroopas on see osakaal 2-3 protsenti ja Taanis koguni 6 protsenti kõigist sündidest.

Viljaturavi toetamise arengukava hinnanguline maht on 70 miljonit krooni aastas ja seda rahastataks riigieelarvest.
Postimees, 13.07.2006
Leiti inimese papilloomviirusesse nakatumise inhibiitor
Avastati potentsiaalne inimese papilloomviiruse (IPV) emakakaela vähki ja genitaaltüükaid põhjustavatesse vormidesse nakatumise inhibiitor. Inhibiitorit leidub mitmetes kaubanduses saadaolevates toodetes, nagu libestites ja lastetoidus.

Punavetikast eraldatud ühend karrageen (ik carrageenan) kaitses laborikatsetes efektiivselt IPV nii emakakaela vähki ja genitaaltüükaid põhjustavate vormide eest. USA Riikliku Vähiinstituudi vanemteaduri dr John Schilleri sõnul avaldub karrageeni kaitsev toime juba 100 korda väiksemates kogustes kui parimatel seni teadaolevatel inhibiitoritel.

IPV ründab rakku, seondudes kõigepealt selle pinnal olevate valkudega ning mõjutab seejärel rakumembraani keemiliselt, et rakku siseneda. Karrageen kinnitub IPV-le ning takistab selle seondumist rünnatava raku pinnal olevate valkudega, pärssides sellega viiruse tungimist rakku.

Kuigi katsete tulemused on paljulubavad, on esialgu tegemist siiski vaid laborikatsetega ning enne hästi kontrollitud kliiniliste katsete läbiviimist ei soovita Schiller mingil juhul karrageeni sisaldavate toodete kasutamist IPV ennetamiseks. Kui aga kliinilised katsed osutuvad edukateks, võib karrageen olla heaks täienduseks hiljuti FDA poolt heaks kiidetud vaktsiinile, mis on küll efektiivne mõnede IPV vormide vastu, ent ka kallis.

10000 ameeriklannal on diagnoositud emakaelavähk, maailmas sureb aastas sellesse haigusesse 250000 naist. Schilleri sõnul aitaks efektiivne ja senisest odavam IPV mikrobitsiid neid kurbi näitajaid oluliselt vähendada.
EurekAlert News, 13.07.2006
Taimedel kirjeldati geenide vaigistamise rada
Washingtoni Ülikooli (St. Louis, USA) teadlased professor Craig Pikaardi juhtimisel kirjeldasid müürlooga (Arabidopsis) näitel kaheksa valgu rolli geenide vaigistamisel ja DNA metüülimisel.

Kui DNA metüülimisel esineb häireid, esineb kõrgematel organismidel taimedest imetajateni rida arenguprobleeme, näiteks taimede kääbuskasv, kindlad vähivormid inimestel, hiirtel isegi surm. Üheks DNA metüülimise funktsiooniks on ka korduvate geenide, mis võivad hakata segama teiste geenide normaalset funktsioneerimist, väljalülitamine.

Teadlased uurisid rakutuumas toimuvat RNA-suunatud DNA metüülimist, milles osalevad lühikesed, 24-st nukleotiidist koosnevad RNA lõigud. Need väikesed RNA ahelad koos kaheksa tuntud valguga vastutavad oma järjestusele vastava järjestusega DNA ahelate metüülimise eest.

Kasutades oma uuringus geneetilisi mutante, antikehi ning fluorestsentsmikroskoopiat, tegid teadlased kindlaks kõigi kaheksa valgu asukoha DNA vaigistamise rajas ning kirjeldasid lisaks ka rajas toimuvate keemiliste protsesside järjestuse, olles piltlikult öeldes esimesed seda tsirkulaarset rada "näinud" inimesed.
CheckBiotech.Org, 14.07.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: