Sisukord
  • Taimed suudavad ise endale väetist toota
  • Tomatitega inimese surmavate haiguste vastu
  • Tüdrukutele soovitatakse emakakaelavähi vaktsiini
  • Odav allergiavastane ravim pakub lootust võitluses malaariaga
  • Tüvirakkudest saadi funktsionaalseid T-rakke
  • Inimese hullulehmatõve veretest on sammuke lähemal
  • Mammutid olid erinevat värvi
  • Brasiilia valitsus käivitab biotehnoloogia programmi
  • Geeniekspessiooni soolise erinevuse kaardistamine
Taimed suudavad ise endale väetist toota
Taimegeneetikud on mõjutanud taimi moodustama nn väetisetehaseid ilma bakteriteta, kelle olemasolu on protsessi toimumiseks tavaliselt vajalik. Kui sarnast tehnoloogiat õnnestuks kasutada põllukultuuridel, väheneks oluliselt või kaoks hoopis vajadus kunstväetiste kasutamise järele.

Liblikõielised kaunviljad, nagu hernes ja uba, on oma juurtele suutelised moodustama mügaraid või sõlmekesi, kus elutsevad mügarbakterid (rhizobia) on suutelised siduma õhulämmastikku ja muundama selle taimedele poolt kasutatavateks lämmastikuühenditeks. Taimejuur hakkab moodustama mügaraid reaktsioonina mügarbakter sisenemisele taime juurerakkudesse.

Taani ja Suurbritannia teadlased on pannud taimejuuri moodustama sõlmekesi ilma mügarbakterite abita, vaid kasutavad nende asemel kõikjal mullas elutsevaid lämmastikku siduvaid baktereid.

Modifitseerides geeni, mis toodab raku infokandjat CCaMK, hakkavad taimejuured mügaraid moodustama ka ilma mügarbakteriteta. Seni on edukad katsed läbi viidud kaunviljadega, katsetamisel on tomat ja tubakas, teiste põllukultuuridega analoogilisi katseid läbi viidud veel pole.

Giles Oldroyd John Innes Centre’ist (Norwich, Suurbritannia) ei näe teoreetilisi piiranguid, mis takistaksid mügarate moodustamist ka teistel taimedel. Paraku peab taim lisaks mügarate moodustamisele lubama nendesse asuda ka lämmastikku siduvatel mullabakteritel.

Tehnoloogia, mis võimaldaks tekitada taimejuurtel mügaraid ilma mügarbakteriteta, on veel lapsekingades. Ent teadlased loodavad, et tulevikus õnnestub luua iseväetavad taimi ka maailma põhilistest toidukultuuridest: maisist, nisust ja riisist.
Nature News, 28.06.2006
Tomatitega inimese surmavate haiguste vastu
Geneetiliselt modifitseeritud (GM) tomatid suudavad toota söödavat vaktsiini kahe inimesele surmava viiruse - HIV ja B-hepatiidi viirus (HBV) - vastu.

Rurik Salyaev ja tema kolleegid Siberi Taimefüsioloogia ja -biokeemia Instituudist Irkutskis (Venemaa) kasutasid pinnases elavat bakterit Agrobacterium tumefaciens, et sisestada HIV ja HBV sünteetilisi DNA ahelaid tomati genoomi.

Tomatitaim hakkab tootma sisestatud geenide poolt kodeeritud valkusid, mis tomateid süües mobiliseerivad inimorganismi tootma nende viiruste vastu antikehasid.

Loomkatsed hiirtega näitasid, et hiirtel, kelle toit sisaldas ka GM tomateid, oli vastavate antikehade tase veres väga kõrge. Ka esines neil antikehasid limaskestas, mis on oluline viiruste organismi tungimisel seksuaalsel teel.

Kui tomatist toodetavad vaktsiinid töötavad ka inimesel, tuleks tomatid eelnevalt töödelda tableti kujule, kuna muidu on raske kontrollida ja reguleerida manustatava ja antikehade teket stimuleerivate valkude kogust.
New Scientist, 29.06.2006
Tüdrukutele soovitatakse emakakaelavähi vaktsiini
USA riiklik meditsiinikomisjon (US federal medical panel) soovitab riigi kulul vaktsineerida kõiki 11-12. aastasi tütarlapsi emakaelavähi vastu Mercki toodetava Gardasiliga.

Kliinilised katsed on tõestanud Gardasili praktiliselt 100%-list efektiivsust mõnede inimese papilloomviiruse (IPV) kindlate tüvede vastu, sh IPV16 ja 18, mis võivad oluliselt suurendada naiste riski emakaelavähi arenguks.

Hinnanguliselt on USA-s 50% seksuaalselt aktiivseid 18-22-aastastest naistest nakatunud mõne IPV tüvega, inimese immuunsüsteem suudab kahjutustada nakkuse vähemagressiivsed tüved.

USA Toidu- ja Ravimiameti FDA poolt heaks kiidetud Gardasil on ka praegu USA-s saadaval, ent kolmest doosist koosnev vaktsineerimine maksab kokku ligi 4500 eesti krooni (360 USA dollarit), mida meditsiinikindlustus ei hüvita.

Kuigi komisjoni soovituse peavad enne jõustumist heaks kiitma veel riiklikud ametkonnad, on meditsiinikomisjoni soovitustel reeglina suur osakaal lõplike otsuste langetamisel.
New Scientist, 30.06.2006
Odav allergiavastane ravim pakub lootust võitluses malaariaga
Allergiavastane ravim tapab ka malaariat põhjustava parasiidi.

USA teadlaste loomkatsed hiirtel on näidanud, et allergianähte leevendav astemisool tapab ka malaariat põhjustava parasiidi. Kuna astemisooli kasutamine inimestel on juba heaks kiidetud, siis selle kujundamine malaariaravimiks võtaks aega umbes aasta. Ja kuna astemisool ei ole enam patendiga kaitstud, oleks uue ravimil ka taskukohane hind.

Uuringu juhi dr David Sullivani sõnul Johns Hopkins Bloombergi Tervishoiukoolist Baltimore’is (Maryland, USA) on selliste seni hooletusse jäetud haiguste, nagu malaaria seda hetkel on, puhul aeg ja raha kõige olulisemad tõkked uute ravimite väljatöötamisel. 1990-ndatel aastatel maksis uue ravimi turuletoomine farmaatsiaettevõtetele 2000. a. hindades ligi 10 miljardit eesti krooni (802 miljonit USA dollarit).

Astemisooli kasutamine hiirtel andis suurepäraseid tulemusi: ravimi mõõduka doosi puhul hävis 80% parasiitidest, suuremad doosid hävitasid aga malaariat põhjustava parasiidi täielikult. Inimkatsete puhul on dr Sullivani sõnul kõige olulisem optimaalse annuse kindlakstegemine.

Malaaria tapab aastas umbes miljon inimest, põhilisteks ohvriteks on Aafrikas elavad lapsed.
The Guardian, 03.07.2006
Tüvirakkudest saadi funktsionaalseid T-rakke
Esmakordselt muundati inimese embrüonaalsed tüvirakud funktsionaalseteks T-rakkudeks, mis pakub uusi võimalusi võitluses immuunsüsteemi häiretega, nagu näiteks AIDS ja nn "mullipoisi" haigus X-SCID.

T-rakud on olulise tähtsusega inimese immuunsüsteemi töös. Kui need rakud hävitatakse, nagu juhtub näiteks AIDSi ja X-SCIDi puhul, kaotab organism võime võidelda nakkustega.

California Ülikooli (Los Angeles, USA) teadlased eesotsas dr Jerome Zackiga muundasid inimese embrüonaalsed tüvirakud T-rakkudeks. Selleks lisasid nad tüvirakkudesse geeni, mis toodab rohelist fluorestseeruvat valku. Seejärel kasvatati rakke hiire luuüdi rakkudel ning lõpuks süstiti rakud väikesse inimese harknäärme tükikesse, mis oli eelnevalt siirdatud immuunpuudulikkuse käes kannatavale hiirele. Nii luuüdi kui harknääre sisaldavad aineid, mis on vajalikud normaalsete T-rakkude arenemiseks.

Eksperimendi lõppedes pärinesid siirdatud harknäärmes koguni 24% T-rakkudest rohelist valku tootvatest rakkudest. Ülejäänud 76% T-rakkudest toodeti harknäärmes koos sellega siirdatud inimmaksa tükikesest pärit eelrakkudest.

Uudne tehnoloogia võimaldaks immuundefitsiitsust põdeva haige organismist pärit tüvirakkude abil põhimõtteliselt toota funktsioneerivaid T-rakke, mis sisaldavad spetsiifilisi haigusvastaseid geene. Näiteks HIV vastu mõeldud T-rakud sisaldaksid geeni CCR5 (molekuli, mida viirus vajab T-rakkude ründamiseks) inaktiveerimiseks.
New Scientist, 04.07.2006
Inimese hullulehmatõve veretest on sammuke lähemal
Veretest, mille abil saab kindlaks teha hullulehmatõve inimvormi enne nähtavate tunnuste ilmnemist, on ekspertide sõnul sammuke lähemal.

Teadlased on leidnud tee, kuidas hamstril teha nakkus kindlaks enne väliste tunnuste ilmnemist. Testi ei ole katsetatud inimestel, küll aga lisab see lootust inimestele sobiva testi peatseks väljatöötamiseks. Praegu on hullulehmatõbi kindlalt tuvastatav ainult surmajärgsel lahkamisel.

Texase Ülikooli teadlased eesotsas dr Paula Saa'ga on välja töötanud veretesti, mis tuvastab priionvalkusid, mida peetakse hullulehmatõve põhjustajateks. Tavaliselt on priionvalkude kontsentratsioon nende kindlakstegemiseks piiratud kehaosades (nt ajus) piisavalt kõrge ainult ajal, mil on avaldumas ka haiguse välised tunnused.

Kasutades valkude tsüklilist amplifikatsiooni, on aga võimalik priionvalke nende olemasolul paljundada analüüsiks sobiva koguseni. Hamstritel läbi viidud test tegi korrektselt kindlaks loomad, kes olid nakatatud priionvalkudega. Samuti ei andnud test ühtegi vale-positiivset tulemust 38 terve hamstri puhul.

Teadlased usuvad, et tulevikus on test kasutatav ka inimestel, kuna nende poolt välja töötatud valkude tsükliline amplifikatsioon töötab väidetavasti ka inimtekkeliste priionvalkude puhul.
BBC News, 06.07.2006
Mammutid olid erinevat värvi
Teadlased selgitasid Siberist leitud 43 000 aasta vanuselt mammutikondilt saadud geeniproove uurides välja, et mammutite karvkatte värv võis varieeruda sarnaselt tänapäeva imetajatele.

Leitud kondilt võetud DNA-proove uusimate geenitehnoloogiavõtete abil töödeldes said teadlased võrrelda karvkatte värvi mõjutava Mc1r-geeni erinevaid variatsioone. Selgus, et sellel geenil oli kaks erinevat versiooni: aktiivne ja osaliselt aktiivne.

Seetõttu arvavad teadlased, et sarnaselt tänapäeva imetajatele olid mammutid, kelle DNAs leidus geeni aktiivne versioon, tumedamat karva, tõenäoliselt tumepruunid või mustad. Kahte passiivsemat geeni kandnud loomade karvkate oli aga valge või punakas.

Samas ei tea teadlased erinevat värvi mammutite eksisteerimise põhjust. Nende arvates on ebatõenäoline, et tegemist oli kaitsevärviga, kuna mammutid olid suured loomad, keda oli lihtne märgata olenemata värvist.

Inimestel põhjustab mitteaktiivne Mc1r-geen punast juuksevärvi, samas kui koertel, hiirtel ja hobustel on tagajärjeks kollane karvkate.

Tänapäeva india elevandi suurune, kuid paksu karvakasuka ja nelja meetri pikkuste kihvadega mammut ehk Mammuthus primigenius oli Maal üsna tavaline elanik pleistotseeni ajastu lõpus 50 000 aastat tagasi.

Arvatakse, et karvased mammutid surid lõplikult välja alles 4500 aastat tagasi.
Postimees, 07.07.2006
Brasiilia valitsus käivitab biotehnoloogia programmi
Brasiilia valitsus teatas biotehnoloogia programmi käivitamisest, mille raames eraldatakse kümne aasta jooksul biotehnoloogia edendamiseks enam kui 85 miljardit eesti krooni (7 miljardit USA dollarit).

Programm keskendub biomassist toodete arendamisele, nagu biodiisel ja -etanool. Tähelepanu pööratakse ka vesiniku fikseerimisele taimedest, etanooli tootmisele tselluloosist, biolaguneva plastiku tootmisele ja biomassist elektrienergia tootmisele.

Riikliku biotehnoloogia programmi väljatöötamises osalesid lisaks valitsusele ka ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete esindajad.
CheckBiotech.Org, 07.07.2006
Geeniekspessiooni soolise erinevuse kaardistamine
Mees- ja naissoo vaheliste erinevuste arv suurenes 25281 ühiku võrra. See on arv, mille võrra erineb omavahel isaste ja emaste hiirte geeniekspressioon.

Välja arvatud sugukromosoomid, on emas- ja isaloomadel samad geenid. Siiski erinevad isendid üksteisest erinevate geenivariatsioonide poolt sünteesitud valkude erineva tüübi ja koguste poolest. Uurijad on kindlaks teinud, et ka täiendavad mõjurid, nagu suguhormoonid, põhjustavad erinevas koguses valkude teket, muutes erinevaks geeniekspressiooni isastel ja emastel loomadel. See aga omakorda võib põhjustada näiteks ravimite erinevat toimet meestel ja naistel.

Seni on olnud teada paar tuhat analoogilist soolist erinevust. Ent viimane California Ülikooli (Los Angeles, USA) teadlaste uurimus tõi välja koguni 25281 erinevust emaste ja isaste hiirte geeniekspressioonis. Näiteks on uuringu ühe kaasautori dr Jake Lusise sõnul naised vastuvõtlikumad enamusele autoimmuunsushaigustele, näiteks luupus ja sclerosis multiplex, mehed on aga vastuvõtlikumad näiteks südamehaigustele ja Alzheimeri tõvele.

Uuringu käigus uuriti enam kui 1200 koeproovi, mis pärinesid 334 hiire ajust, lihastest, rasvast ja maksast. Samaaegselt uuriti enam kui 23000 geeni ekspressiooni kõigis neljas koetüübis, otsides erinevusi isaste ja emaste hiirte vahel. Enamuse geenide puhul erines geeniekspressioon sooti vähem kui 20%, ent mõnel juhul ulatus erinevus ka 300%.

Oma üllatuseks tegid teadlased kindlaks enam kui 25000 geeniekspressiooni erinevuse juhtu. Maksas, kus töödeldakse ümber ravimeid, erines sooti 70% geenide ekspressioon. Ajus oli vastav erinevus aga ainult 14%.

Uurimuse teise kaasautori, patoloog Thomas Drake ütles, et need erinevused on valdavalt tingitud hormoonide mõjust geenidele. Nende erinevuste parem mõistmine aitaks tulevikus luua patsiendispetsiifilisi ravimeid erinevast soost haigetele.
Nature News, 07.07.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: