Sisukord
  • Uus embrüo test kontrollib 6000 haiguse olemasolu
  • Kirsimahl vähendab lihasvalu
  • Eurooplaste arvates on GM toit risk ühiskonnale
  • Parkinsoni tõve tunnused rottidel taandusid
  • Dana Farberi Instituut ja 454 Life Sciences teatasid läbimurdest DNA järjestamisel
Uus embrüo test kontrollib 6000 haiguse olemasolu
Briti teadlased on välja töötanud uue meetodi testimaks kunstlikul viljastamisel saadud embrüoid pärilike haiguste suhtes. Test suurendab testitavate haiguste arvu seniselt 200-lt 6000-ni.

Testi rakendatakse kunstlikul viljastamisel enne embrüo siirdamist naise emakasse. Testimaks päriliku haiguse olemasolu, eemaldatakse kolmepäevaselt lootelt üks rakk ja selle tuumast eraldatud DNA paljundatakse, kuni seda on piisavalt analüüside läbiviimiseks. Seejärel analüüsitakse vanemate sugulaste, kelle hulgas on vähemalt üks päriliku haiguse kandja, DNA-d. Võrreldes DNA-analüüse, on võimalik öelda, kas embrüo kannab haigust või mitte.

Üks analüüsi hind on ligi 100000 eesti krooni (4100 inglise naela).
Guardian, 22.06.2006
Kirsimahl vähendab lihasvalu
Kirsimahl võib vähendada füüsilisest koormusest tekkinud lihasvalu.

14 vabatahtlikust koosnev grupp jagati kaheks: üks jõi kas värsket õunamahlaga segatud kirsimahla kaks korda päevas kolm päeva enne ja neli päeva pärast füüsilist koormust, teine jõi segu ilma kirsimahlata. Füüsiline koormus seisnes tegevustest, mida katsealused polnud varem teinud. Lihaste pehmust, liigutusi ja vastupidavust hinnati päev enne ja pärast koormust, katsealustel paluti ka hinnata ka oma lihasvalu 10-palli skaalas.

Kirsimahla joovad inimesed hindasid oma lihasvalu keskmiselt 2,4 punktiga, mittejoovad 3,2 punktiga. Kirsimahla joovatel inimestel olid lihased kõige valusamad 24 tunni pärast, mittejoojatel aga jätkus valulikkusekasv täiendavalt 48 tunni jooksul.

Kirsimahla seesugust toimet seletavad teadlased kirsside rohke antoksüdantide ja põletikuvastaste ainete sisaldusega.
EurekAlert News, 22.06.2006
Eurooplaste arvates on GM toit risk ühiskonnale
Värske uuring näitab, et enamus eurooplasi ei toeta GM toitu ning usuvad, et GM põllukultuurid kujutavad endast ohtu ühiskonnale.

Kuigi praktiliselt kõigis 25-s liikmesriigis on elanikud skeptilised biotehnoloogia kasutamise suhtes põllumajanduses, toetavad nad samas biotehnoloogia laialdasemat kasutamist tööstuses ja meditsiinis.

GM toitude kasutamist pooldas vaid 27% küsitletutest, samas kui nanotehnoloogia, farmakogeneetika ja geeniteraapia edendamist pooldas enam kui 50%.

GM toidu kasutamise toetus ületas vastuseisu Iirimaa, Itaalia, Leedu, Malta, Hispaania ja Tšehhi elanike seas.

Eelmisel aastal läbiviidud uuringus osales enam kui 25000 inimest kõigist EL liikmesriikidest.
CheckBiotech.Org, 22.06.2006
Parkinsoni tõve tunnused rottidel taandusid
Parkinsoni tõve poolt hävitatavad ajurakud taastusid loomkatsetel rottidega, kui kergendati valkude liikumist neuronites.

Parkinsoni tõbe iseloomustavad aeglased ja kanged liigutused ning keha koordinatsioonihäired. Kindlaks haiguse tunnuseks on ajurakkude vahelisi signaale edastada aitavat ainet dopamiini tootvate ajurakkude surm. Praegu kasutatakse Parkinsoni tõve ravil dopamiini taseme kunstlikku suurendamist haige ajus, ent see viib dopamiini loodusliku tootmise veelgi suuremale vähenemisele. Parem ja efektiivsem ravimeetod seisneks ilmselt dopamiini tootvate rakkude vähenemise ärahoidmises.

Susan Lindquisti juhitud teadlased Biomeditsiiniliste Uuringute Instituudist Massachusettsis (USA) kahtlustasid, et rakkude hukkumise taga Parkinsoni tõve puhul võivad olla häired rakusiseses valkude transpordisüsteemis. Lisades kärbeste ja roti dopamiini tootvatesse neuronitesse transpordisüsteemi kaitsva geeni Rab1, selgus, et kärbeste puhul jäid haiguskoldes ellu kõik GM neuronid, rottide puhul jäi ellu 50% neuronitest ning haigustunnused leevenesid.

Teadlased usuvad, et kui kasutada ravimeid, mis suurendavad Rab1 geenile ekvivalentse geeni aktiivsust inimestel, oleks võimalik peatada dopamiini tootvate rakkude hävimine. Ent esialgu on see vaid spekulatsioon ja teadlased otsivad ka teisi bioloogilisi radu haigusega võitlemiseks.
New Scientist, 23.06.2006
Dana Farberi Instituut ja 454 Life Sciences teatasid läbimurdest DNA järjestamisel
454 Life Sciences Corporation’i ja Dana Farberi Instituudi teadlaste poolt välja töötatud uudne DNA järjestamise meetod otsib vähki põhjustavaid mutatsioone molekulaarsel tasemel.

Ajakirjas Nature Medicine avaldatud uuring kirjeldab, kuidas uudne meetod (454 SequencingTM tehnoloogia) identifitseerib vähiga seostatud geneetilised variatsioonid molekulaarsel tasemel, muutes potentsiaalselt võimalikuks personifitseeritud ja suunatud vähivastase teraapia.

454 SequencingTM tehnoloogiat kasutati, et analüüsida mutatsioone viies EGRF (Epidermal Growth Factor Receptor) geeni eksonis. Uuringu tulemustele tuginedes usuvad teadlased, et EGFR-geeni mutatsioonide põhjal on võimalik prognoosida patsientide reaktsioone spetsiifilisele vähiravile.

454 SequencingTM tehnoloogiat on katsetatud ka teistes asutustes, Craig Venteri Instituudi andmetel on see meetod piisavalt tundlik ja usaldusväärne.

454 Life Sciences molekulaarbioloogia asepresidendi dr Michael Egholmi sõnul on nende uudse tehnoloogia võime kaardistada korraga kogu eksoni järjestus praegu turul saadaolevate järjestusseadmete hulgas ainulaadne ning kuulub juba järjestusseadmete järgmisesse põlvkonda.
EurekAlert News, 25.06.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: