Sisukord
  • Kohv kaitseb maksakahjustuste vastu
  • Kahest liigist moodustus uus liik
  • GM taimed on suutelised tootma looduslikku õietolmu
  • TTÜ Tehnomeedikum kujundab Tallinnast uue meditsiiniteaduse keskuse
  • Tüvirakkude saamine täiskasvanud rakkudest aitaks lahendada senise moraalse dilemma
  • Molekulisuurused lülitid on suutelised kontrollima mikromasinaid
Kohv kaitseb maksakahjustuste vastu
USA-s läbi viidud enam kui 125 tuhandet inimest hõlmanud uuring leidis, et iga joodud kohvitass päevas vähendas maksatsirroosi väljakujunemise ohtu keskmiselt 22%.

California teadlased uurisid vabatahtlikult aastatel 1978-1985 tervisekontrolli läbinud haigete haiguslugusid. 330-l neist oli 2001. aastaks välja kujunenud maksatsirroos, neist 199 olid tingitud alkoholist.

Uuringu tulemusena selgus, et vähem kui ühe tassi kohvi joomine päevas vähendas makstsirroosi haigestumise riski 30%, 1-3 tassi joomine 40% ning 4 ja enama tassi joomine isegi kuni 80%.

Maksakahjustuste hindamiseks mõõdeti patsientidel kindlate ensüümide sisaldust veres. Oodatult oli kõrgeim ensüümide tase alkoholi palju tarbijatel, ent kõigil juhtudel oli kohvijoojatel ensüümide sisaldus madalam kui kohvi mittejoojatel.

Kuna tee joomine riski ei vähendanud, siis ei pruugi kofeiin teadlaste arvates olla riski vähendavaks teguriks. Kohvis leiduva aine, mis aitab vähendada maksakahjustuste ohtu, kindlakstegemine võib aidata kaasa uute ravimite väljatöötamisele ning maksahaiguste toimemehhanismide väljaselgitamisele.

Eksperdid rõhutavad aga, et isegi kui kohv on kaitsva toimega, siis ainsaks võimaluseks maksakahjustusi vältida on vähendada alkoholi tarbimist.
BBC News, 13.06.2006
Kahest liigist moodustus uus liik
Laboris leidis kinnitust, et looduslik liblikaliik Heliconius heurippa on tegelikult kahe eri liigi ristumisel tekkinud hübriidliik.

Uuring näitab, et evolutsioon võib toimuda ka liikide liitumise suunas, samas kui enamlevinud tee on siiski ühe liigi lahknemine kaheks.

Viljakate hübriidliikide esinemine loomadel on väga harv nähtus ja seda seletatakse liikide geneetilise kokkusobimatusega. Hästituntud hübriidliigiks on hobuse ja eesli ristand muul, kes on vastupidav ja suudab vedada suuri koormaid, ent ei suuda paljuneda.

Panama, Columbia and Suurbritannia teadlaste koostöös taasloodi laboris liblikaliik H. heurippa, ristates omavahel kahte teist liblikaliiki - H. Cydno ja H. Melpomene.

Uurimise ühe autori, Edinbourghi Ülikooli teadlase Chris Jigginsi sõnul kirjeldab nende katse veenvalt reaalset looduslikku liigitekke protsessi. Teise autori, Panama teadlase Jesus Mavarezi väitel omandavad laboris ristatud liblikad oma looduslikele suguvendadele omase tiivamustri kõigest kolme põlvkonna vältel.

Liikidevahelise hübridiseerimise tulemusena arvatakse olevat tekkinud teisigi loomaliike, nt mõõkkala ja ameerika punane hunt.
BBC News, 14.06.2006
GM taimed on suutelised tootma looduslikku õietolmu
Loodi GM tubakas, mille õietolm ei sisalda modifitseeritud geene.

Geneetiliselt modifitseeritud (GM) taimedest on võimalik toota erinevaid vaktsiine, ravimeid ja biofarmaatsiatööstusele vajalikke aineid. Ent nende massilisem kasvatamine võib seada ohtu loodusliku tasakaalu ning saastada keskkonda. Modifitseeritud geenide edasikandumine loodusesse ongi üks põhilisemaid ohtusid GM taimede kasvatamisel.

Wageningeni Ülikooli (Holland) teadlased Jan-Peter Napi juhtimisel on loonud GM tubaka, mis lisaks soovitud täiendavale geenile sisaldab ka teist geeni, mis aktiveerub vaid paljunemisfaasis ning lõikab lisatud funktsionaalse geeni genoomist välja. Lisatud geeni eemaldamine muutub sellega õietolmu valmimise protsessi bioloogiliseks osaks ja ei vaja välist stimuleerimist ega keemilist mõjutamist.

Katsetel on saavutatud lisatud funktsionaalse geeni eemaldamine äärmiselt efektiivselt, 99,976% ulatuses ning vaid kaks seemet 16800-st sisaldasid GM materjali.
CheckBiotech.Org, 14.06.2006
TTÜ Tehnomeedikum kujundab Tallinnast uue meditsiiniteaduse keskuse
Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) otsustas moodustada TTÜ õppe-, teadus- ja arendusasutusena Tehnomeedikumi.

Tehnomeedikum luuakse TTÜ allasutuste biomeditsiinitehnika keskuse, geenitehnoloogia instituudi ja elektroonika instituudi bioonika labori ning peagi kaasatava kardioloogia instituudi baasil, arendades edasi seniseid meditsiiniteaduse alaseid uuringuid TTÜ-s. 2005. aastal loodi TTÜ-s juba 5 arstiteaduse professuuri. Tehnomeedikumi kaasatakse samuti AS Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse ja CeleCure Grupi potentsiaal.

Tehnomeedikumis hakatakse edasi arendama TTÜ professorite Erkki Truve ja Priit Kogermani vähiravimite alaseid uuringuid, jätkub professor Mart Mini praegugi USA firmadega koostöös toimuv edukas bioonika-alane uurimistöö südamerütmurite loomisel, avanevad uued ja perspektiivsed võimalused telemeditsiini arendamisel jne.
TTÜ, 15.06.2006
Tüvirakkude saamine täiskasvanud rakkudest aitaks lahendada senise moraalse dilemma
Tüvirakkude on võimalik saada ka täiskasvanud rakkudest, mis aitaks lahendaks seni selle teadussuuna arengut pärssiva moraalse dilemma.

Edinburghi Ülikooli (Suurbritannia) ja Princetoni Ülikooli (USA) teadlased on erinevate uuringute käigus jõudnud tulemusele, et tüvirakke on võimalik saada ka täiskasvanud rakkudest. Praegu saadakse tüvirakke kas aborteerunud loodetest, vastsündinu nabaväädist või viljatusravi käigus saadud lisarakkudest.

Valk Nanog aktiveerub embrüotes ning kontrollib mitmeid teisi geene. Edinburghi Ülikooli teadlased aretasid hiire embrüonaalseid tüvirakke, mis toodavad Nanogi tavalisest neli korda enam. Sulandades neid tüvirakke seejärel hiire närvirakkudega õnnestus neil närvirakke viia kuni 200 korda senisest efektiivsemalt tagasi tüviraku staadiumi.

Teadlased usuvad, et Nanogi mõju kindlakstegemine on alles algus ning protsessiga on seotud ka teisi valkusid. Princetoni Ülikooli teadlased ongi kindlaks teinud rea kandidaatvalkusid, mis võiksid rakkude ümberprogrammeerimisega seotud olla.

Kui uuritavate valkude võimalik toime tüvirakkude saamiseks täiskasvanud rakkudest kindlaks tehakse, on rakkude ümberprogrammeerimise tehnoloogia teinud taas suure moraalse sammu edasi.
CORDIS News, 16.06.2006
Molekulisuurused lülitid on suutelised kontrollima mikromasinaid
Kõigest 50 nanomeetri suurune lüliti võib tulevikus kontrollida mikroskoopilisi masinaid ja võib muuta DNA järjestamise kiiremaks, odavamaks ja täpsemaks.

Portsmouthi Ülikooli (Suurbritannia) teadlaste arvates võivad need mikrolülitid olla aluseks praegusest oluliselt väiksemate elektriahelate moodustamisel ning kiiremal ja täpsemal DNA järjestamisel.

Uudne molekulaarlüliti töötab pingutades DNA ahelat liigutamaks magnetväljas pisikest metallgraanulit. DNA kaksikahela üks ots on kinnitatud mikrokiibis paiknevasse imepisikesse kanalisse, teise otsa külge on kinnitatud ühe mikromeetrise läbimõõduga metallgraanul (üks mikromeeter = miljondik meetrit = 1/50 juuksekarva läbimõõdust). Metallgraanul on paramagnetiline, käitudes magnetväljas magnetina ning tõmbub kanali põhja poole, mille tulemusena graanul pingutab DNA ahelat. Lisaks on DNA ahelale lisatud ka ahela kindlatesse kohtadesse kinnituv ja seda lühendav mootor, milleks on looduslik valk ja kütuseks ATP.

Lisades lüliti ümbrusesse kütust - ATPd - mootorvalk pinguldub ning tõmbab DNA ahela kokku. Kui kütus otsa saab, lõdveneb mootor ning metallgraanul pingutab taas DNA ahela magnetvälja toimel välja.

Magnetväljas liikudes tekitab paramagnetiline metallgraanul nõrga elektrisignaali, mida on võimalik registreerida ja mida on võimalik kasutada kontrollivate lülituste puhul.

Kuna DNA ahelat pinguldav mootor kinnitub vaid ahela kindlatesse punktidesse, on tedlaste sünul võimlaik seda omadust kasutada ka DNA ahela järjestuse määramisel.
LiveScience via Yahoo News, 18.06.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 74201329
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: