Sisukord
  • Eestlaste peal testitakse gripi H5N1-tüve vastast vaktsiini
  • Õppepäev heintaimede seemnekasvatusest ja agrotehnikast
  • EMEA kiitis heaks GM tehnoloogia abil toodetud ravimi kasutamise EL-s
  • 100000-aastase neandertaallase mtDNA näitab oodatust suuremat geneetilist varieeruvust
  • Ka meestel tiksub bioloogiline kell
  • Seen suudab toituda raskesti lagunevast plastikust
  • Ka ettevõtlikkus on inimesel geenides
  • Novartis jätkab agressiivset biotehnoloogiaettevõtete ostu, omandades superpisikute tootja NeuTec'i
  • RNA ja väikestel DNA viirustel põhinevate biotehnoloogiliste ja terapeutiliste süsteemide loomine ja arendamine
  • Merevetikatest ja koorikloomadest saab teha uusi inimluid
  • Uudne HIV ravim läheb inimkatsetele
  • FDA kaevati geneetiliselt modifitseeritud toidu pärast kohtusse
  • Uus materjal on tundlik nagu inimnahk
Eestlaste peal testitakse gripi H5N1-tüve vastast vaktsiini
Ravimitootja Glaxo SmithKline (GSK) testib 500 eestimaalase peal vaktsiini, mida peaks saama tulevikus kasutada gripi hiljuti paanikat tekitanud H5N1 tüve vastu, kirjutab Postimees.

"See on potentsiaalselt pandeemiatingimustes kasutatava vaktsiini prototüüp," ütles ravimiameti peadirektori asetäitja Alar Irs. "Uurimise eesmärgiks on ennekõike uue vaktsiini ohutuse väljaselgitamine, kus hinnatakse näiteks vaktsineerimisreaktsioonide sagedust, toimet krooniliste haiguste ägenemiste sagedusele."

Samuti uuritakse, kas inimestel tekib viiruse suhtes immuunsus ja kui kaua see kestab.

Irsi väitel on üsna tavaline, et Eestis testitakse ravimeid. "GSK on seda Eestis teinud juba 15 aastat."

Kokku on uuringus 5052 osalejat, Eestis on GSK kavandanud kaasata 500 isikut.

Uuring toimub mitmetes riikides, kusjuures euroliidu liikmesriikidest on uuringusse kaasatud lisaks Eestile veel Rootsi, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa ja Hispaania.

Üks uuringurühm saab kaks annust uuritavat vaktsiini, teine uuringurühm ühe annuse sesoonse gripi müügiloaga vaktsiini Fluarix ja ühe annuse platseebovaktsiini.

Konkreetsemalt uuritakse monovalentset vaktsiini A gripi viiruse tüve H5N1 vastu.

Monovalentne vaktsiin on Irsi sõnul selline, mis aitab vaid ühe viirustüve vastu. Näiteks tavalised gripivaktsiinid aitavad juba kolme viirustüve vastu.
Postimees, 05.06.2006
Õppepäev heintaimede seemnekasvatusest ja agrotehnikast
Jõgeva Tootjate Liit koostöös Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga korraldab neljapäeval, 15. juunil, kell 10.00 Jõgeva Sordiaretuse Instituudis õppepäeva heintaimede seemnekasvatusest ja agrotehnikast.

Ettekanded käsitlevad erinevaid sorte, agrotehnikat, taimekaitset ja seemnekasvatust.
Jõgeva Sordiaretuse Instituut, 05.06.2006
EMEA kiitis heaks GM tehnoloogia abil toodetud ravimi kasutamise EL-s
Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency, EMEA) lubas Euroopas turustada esimest geneetilise modifitseerimise (GM) abil loomast toodetud ravimit Atryn.

GTC Therapeutics'i (USA) poolt geneetiliselt modifitseeritud kitse piimast toodetud Atryn sisaldab toimeainena antitrombiini, millel on vereklompide tekke ja põletikuvastased omadused. Antitrombiini leidub inimeses ka looduslikult ja tal on oluline osa vereklompide ärahoidmisel ja ellimineerimisel. Ühel inimesel 5000-st puudub võime antitrombiini ise sünteesida, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud.

Muutes oma varasemat otsust (vt EMEA ei andnud luba esimese GM abil toodetud ravimi turustamiseks (24.02.2006)), kiitis EMEA pärast andmete uuesti ülevaatamist heaks Atryn'i kasutamise EL liikmesriikides.
Nature News, 05.06.2006
100000-aastase neandertaallase mtDNA näitab oodatust suuremat geneetilist varieeruvust
Neandertaallase mitokondriaalse DNA (mtDNA) analüüs näitab, et geneetiline varieeruvus neandertaallaste hulgas oli suurem kui esialgu arvatud.

Prantsuse ja Belgia teadlased järjestasid praeguse Belgia territooriumil 100000 aastat tagasi elanud 10-12-aastase lapse purihambast pärineva 123-aluspaarise mtDNA ahela. Võrreldes seda seni ajaloos kõige kaugemale ulatuvat neandertaallaste mtDNA järjestust oluliselt hiljem elanud liigikaaslaste omaga, said teadlased kinnitust teadmisele, et kaasaegne inimene ja neandertaallane olid vaid kauged sugulased. Nad tegid ka kindlaks, et neandertallaste mtDNA-s ei ilmnenud drastilisi muutusi ajal, mil nad elasid koos kaasaegse inimesega, ning et kõigi neandertaallaste mtDNA järjestus sarnanes enam üksteise kui ühegi kaasaegse inimese DNA järjestusele.

Uuringu tulemusena järeldasid teadlased, et kuigi neandertaallased elasid samal ajal kaasaegse inimesega, olid nende omavahelised sugulised ristumised kas olematud või äärmiselt harvad. Samuti selgus, et neandertaallaste geneetilist varieeruvust on seni alahinnatud: eri aegadel elanud neandertaallaste mtDNA võrdlus näitas, et varem elanutel erines see kaasaegse inimese mtDNA-st enam kui hiljem elanutel.
GenomeWeb News, 05.06.2006
Ka meestel tiksub bioloogiline kell
Ka meestel tiksub bioloogiline kell: vananedes suureneb nende spermides geneetiliste defektide arv, mis võib vähendada nende viljakust.

California Ülikooli (Berkeley, USA) teadlased analüüsisid spermat, mis pärines ligi 100 mehelt vanuses 22-80 a.

Võrreldes nooremate meestega esines eakamate meeste spermas viis korda enam sperme, milles sisalduv DNA oli tugevalt fragmenteerunud, mida omakorda seostatakse viljatusega. Samuti oli vanemate meeste spermides sisalduvas DNA-s tõenäolisem kääbuskasvu põhjustava mutatsiooni esinemine. Samas ei leitud seost meeste vanuse ja Downi sündroomi esinemise tõenäosuse vahel; naistel on siinkohal vanuseline seos täiesti olemas.

Kuna seniste sperma analüüside käigus analüüsiti ainult spermide arvu, liikuvust ja kuju, siis nende näitajate põhjal peeti meeste potentsiaalset viljakust stabiilseks kogu elu jooksul. Spermide DNA analüüs näitab aga, et ka meeste viljakust mõjutavad vananemisega kaasnevad nähtused, kuigi esialgu on veel vara öelda, mil määral.
Nature News, 05.06.2006
Seen suudab toituda raskesti lagunevast plastikust
Seen, mis tavaliselt toitub puidust, võib "süüa" ka raskelt lagunevaid plastilisi polümeere. See viitab keskkonnasõbralikule jäätmete ümbertöötlemise uudsele võimalusele.

Fenoplaste kasutatakse laialdaselt näiteks vineeri, kiudplaatide ja auto ehisprofiilide valmistamisel. Ainuüksi USA-s toodetakse aastas 2,2 miljonit tonni fenoplaste, mis moodustab 10% riigi kogu plastikutootmisest. Fenoplastid on väga püsivad ühendid, mis teeb nad laialt kasutatavaks, ent samas muudab äärmiselt raskeks ja kulukaks nende ümbertöötlemise.

Wisconsini Ülikooli teadlased eesotsas Adam Gusse'ga katsetasid, kas valgemädanikku põhjustavad seened suudaks fenoplaste lagundada. Need seened esinevad sageli kõdunevatel puukändudel ja toodavad laias valikus ensüüme, mis suudavad lagundada ka puidus leiduvat ligniini. Ligniinil on fenoplastidele sarnane keemiline struktuur, koosnedes samuti kokkupõimunud ringjatest molekulidest.

Teadlased "toitsid" viit erinevat valgemädanikku põhjustavat seent fenoplastilaastudega ja tegid kindlaks, et üks seeneliik, Phanerochaete chrysosporium, oli võimeline fenoplaste lagundama. Seda tõendasid ka nii katsed süsiniku isotoopidega kui ka elektronmikroskoobi pildid.

Gusse usub, et seeni on võimalik kasutada fenoplasti ümbertöötlemiseks, ent see eeldab fenooli puhastamise ja sekundaarse kasutamisega seonduvate probleemida lahendamist. Praeguse seisuga ei tea teadlased, kui kiiresti ja efektiivselt suudab seen plastikut lagundada ning mis võiks tööstusliku protsessi maksumuseks kujuneda.
Nature News, 06.06.2006
Ka ettevõtlikkus on inimesel geenides
Järjekordsele inimomadusele on leitud geneetiline põhjendus, seekord on selleks ettevõtlikkus.

USA ja Suurbritannia ühisuuringu tulemusel on peamiseks ettevõtlikkust mõjutavaks teguriks pärilik geneetiline info.

Sellisele järeldusele jõudis Londoni St Thomase Hospidali kaksikute uurimise üksuse direktori prof Tom Spectori juhitud uurimisgrupp. Kaksikuid uurides selgus, et ühemunakaksikutel, kes olid identsed geenid, oli ettevõtlikkuse tase sarnasem kui erimunakaksikutel.

Teiste oluliste ettevõtlikkust mõjutavate teguritena toodi välja veel nt suure rahasumma võitmine ja juhuste kokkulangevus. Uuringu järgi ei avaldanud geneetiliste faktoritega võrreldes olulist mõju aga näiteks kasvatus ja kodune keskkond.
NetDoctor, 06.06.2006
Novartis jätkab agressiivset biotehnoloogiaettevõtete ostu, omandades superpisikute tootja NeuTec'i
Šveitsi Novartis AG ostab 7 miljardi krooni (569 miljoni USA dollari) eest haigla superpisikute vastasele võitlusele spetsialiseerunud briti biotehnoloogiaettevõtte NeuTec Pharma Plc, tugevdamaks oma tegevust võitluses infektsioonihaigustega.

1997. a. asutatud NeuTec, mis ei ole seni partnerluses ühegi suurema ravimitootjaga, on spetsialiseerunud raskestiravitavate haigla superpisikute vastaste ravimite väljatöötamisele, kasutades selleks antikehasid.

Novartise tegevdirektori Daniel Vasella sõnul tugevdab tehing nende bioloogiliste ning infektsioonivastaste ravimite tootmisüksusi. Bioloogilised ravimid, sh antikehad, on tänu oma paremini suunatud toimele viimasel ajal suurte ravimitootjate kõrgendatud tähelepanu all.

Äsja omandas Novartis USA biotehnoloogiaettevõttelt Human Genome Sciences 6,3 miljardi krooni (507 miljoni USA dollari) eest õigused C-hepatiidi ravimi Albuferon tootmiseks.

Märtsis toimus Novartisel 6,5 miljardi krooni (525 miljoni USA dollari) suurune tehing USA biotehnoloogiaettevõttega Idenix Pharmaceuticals veel ühe eksperimentaalse C-hepatiidi ravimi ostmiseks.

Need tehingud illustreerivad hästi Novartise kui väiksemate biotehnoloogiaettevõtete poolt välja töötatud ravimite agressiivse omandaja renomeed.
Reuters via Yahoo News, 07.06.2006
RNA ja väikestel DNA viirustel põhinevate biotehnoloogiliste ja terapeutiliste süsteemide loomine ja arendamine
Rahvusvaheline konverents "RNA ja väikestel DNA viirustel põhinevate biotehnoloogiliste ja terapeutiliste süsteemide loomine ja arendamine" toimub 19.-21. juunil 2006 TÜ Tehnoloogiainstituudis.

Konverents toimub TÜ Tehnoloogiainstituudi I korruse auditooriumis (Nooruse 1, Tartu). Konverentsi korraldab TÜ tehnoloogiainstituut projekti BioSpinno raames. Konverents on osalejatele tasuta.

Konverentsi esinejad ja ajakava: http://www.tuit.ut.ee/166586
TÜ Tehnoloogiainstituut, 08.06.2006
Merevetikatest ja koorikloomadest saab teha uusi inimluid
Merevetikad, koorikloomade kestad ning inimese enda rakud võimaldavad arstidel täiustada luukahjustuste ravi.

Täitmaks kas õnnetuste või operatsioonide tagajärjel tekkivaid tühemikke luus, täidavad kirurgid neid sageli tehismaterjalist toestusega. Kui toestus on kohale asetatud, haakuvad seda ümbritseva luukoe rakud sellega ning alustavad uue luukoe moodustamist. Paraku tekivad sel moel uued luukoe rakud aga ainult siirdatud toestuse pinnale, mitte aga keskele, jättes toestuse tervikuna nõrgaks. Teiseks probleemiks on asjaolu, et kehaväliselt kokku pandud ja seejärel organismi siirdatud toestus ei sobitu oma kohale kunagi ideaalselt.

National Institute of Standards and Technology (USA) teadlased eesotsas Hockin Xu'ga on välja töötanud meetodi, mille puhul luukoerakud hakkavad kasvama toestuse keskelt, moodustades lõpuks luuga kindlalt seonduva tugevama struktuuri.

Nende meetodi puhul segatakse kokku luudes leiduvast kaltsiumfosfaadist tehtud sideaine, biodegradeeruv karkass, koorikloomade kestast saadav sideainet tugevdav biopolümeer ning patsiendi enda luukoe rakud. Saadud segu süstitakse otse luutühemikku.

Et kaitsta segus olevaid luukoe rakke, mis surevad veel tahkumata sideainega kokku puutudes, ümbritsetakse need suurte merevetikatest pärit looduslike polümeeridega. Kui sideaine kõvastub ja muutub luukoerakkudele ohutuks, lahustuvad ka biopolümeerid, jättes endast maha tühemikud, mis täituvad paljunevate luukoe rakkudega. Luukoerakkude kasvades ja paljunedes laguneb järk-järgult ka neid ümbritsev sideaine ja biodegradeeruv karkass, asendudes lõpuks olemasoleva luuga kindlalt seostunud luukoega.
LiveScience, 08.06.2006
Uudne HIV ravim läheb inimkatsetele
Uudne ravim PA-457, mis peaks aitama üle saada HIV kasvavast resistentsusest kasutatavate antiviraalsete ravimite suhtes, on jõudmas inimkatseteni koos standardravimitega.

PA-457 tootja Panacos Pharmaceuticals'i (Maryland, USA) andmetel areneb kuni 80%-l HIV-positiivsetel ravi saavatel haigetel välja resistentsus ühe või mitme ravimi vastu. Panacos loodab alustada PA-457 inimkatseid inimestega, kellel on ilmnenud ravimiresistentsus, veel sel kuul.

Paljud praegu kasutatavad ravimid kas blokeerivad ensüüme, mis teevad võimalikuks HIV replikatsiooni rakus, või ellimineerivad proteaase, mis aitavad viirusel koonduda osakestesse, mis on võimelised nakatama teisi rakke. PA-457 aga takistab HIV osakeste RNA-"südant" kaitsva kapsiidvalgust koosneva koonusekujulise kaitsekilbi moodustumist.

Hiljutised uuringud on näidanud, et PA-457 seondub kapsiidvalguga selle moodustumise kriitilisel momendil, mille tulemusena moodustuv kaitsekilp tuleb ebaühtlane, jättes RNA osaliselt kaitsmata. Selle tulemusena ei ole viirus suuteline nakatama uusi rakke.

Varasemad labori- ja väikesemahulised inimkatsed on näidanud, et PA-457 saab jagu teistele ravimitele resistentsetest HIV tüvedest. Planeeritavates inimkatsetes osaleb 48 HIV-positiivset inimest, kes on resistentsed kasutatavatele HIV ravimitele. Katsete käigus saavad nad seni kasutatavatele ravimitele lisaks kas PA-457 või platseebot.

Sõltumata katsete tulemustest on Panacose sõnul igal juhul vajalikud suuremamahulised katsed. Kuna tegu on veel varases faasis oleva ravimiga, siis ei ole see avalikkusele kättesaadav veel vähemalt kolme aasta jooksul.
New Scientist, 08.06.2006
FDA kaevati geneetiliselt modifitseeritud toidu pärast kohtusse
Kohtuasja eesmärgiks on sundida USA valitsust viima läbi geneetiliselt modifitseeritud materjalist valmistatud toidu kohustuslikku ülevaatamist ja selle selget märgistamist peale heakskiidu saamist.

Center for Food Safety (CFS) esindaja Joseph Mendelsoni sõnul leiavad nad, et Toidu- ja Ravimiamet (FDA) peaks kohustuslikus korras läbi vaatama geneetiliselt modifitseeritud (GM) materjalidest valmistatud toitu enne selle turustamist. Heakskiidu saamise korral tuleks need toiduained kohustuslikus korras ka selgelt märgistada.

Seni ei nõuta USA-s GM toiduainete eelnevat läbivaatust ning neid ei pea ka vastavalt märgistama.

Käesoleva aasta märtsis esitasid enam kui 50 tarbijaid ühendava ning keskkonnaorganisatsiooni FDA-le petitsiooni, kus juhtisid tähelepanu ülalmainitud küsimustele. Mendelsoni sõnul põhjustas nüüdse hagi esitamise FDA poolne petitsioonile mittereageerimine.
CheckBiotech.Org, 08.06.2006
Uus materjal on tundlik nagu inimnahk
Uudne puutetundlik sensor võib tulevikus anda robotkäele inimkäe tundlikkuse. Sensor reageerib vajutuse tugevusele ja materjali pinna tekstuurile inimsõrmedega võrreldava tundlikkusega.

Nebraska Ülikooli (USA) teadlaste Vivek Maheshwari ja Ravi Sarafi poolt loodud puutetundlik kile koosneb pooljuhtivate nanoosakeste kihtidest, mis on omavahel eraldatud isolatsioonimaterjali kihtidega. Avaldades kilele survet, pressitakse kihid kokku, mille tagajärjel tekkivat valgus- ja elektrisignaali on võimalik mõõta. Signaalide tugevus sõltub kilele avaldatava surve tugevusest.

Demonstratsioonil katsetati sensorit ühepennise mündiga. Katse tagajärjel tekkisid kilele erineva intensiivsusega valgussähvakad, mis moodustasid mündil kujutatud president Lincolni kuju. Sähvatused fikseeriti kaameraga ning juhiti arvutisse. Uus sensor suudab talitleda ka ilma kaamerata, kaotamata oma tundlikkust.

Enamus praegu kasutatavaid robotsüsteeme on lihtsalt puutetundlikud, olles võimelised ainult fikseerima, kas midagi puudutatakse või mitte. Kuigi teadlased on loonud ka täiuslikumaid sensoreid, on need olnud seni kas liiga kallid, liiga õrnad või on neid liiga keeruline toota.

Sarafi sõnul on nende sensor neist puudustest vaba, ületades olemasolevaid sensoreid ka mitmete teiste näitajate poolest. Nii suudavad nad muuta puutetundlikuks enam kui 1 ruutmeetri suuruse pinna, olles samal ajal suuteline eristama objekte suurusega 0,001 mm (praeguste sensorite eristusvõime on umbes 2 mm).

Sarafi sõnul võiks uudne sensor olla eriti kasulik meditsiinis, kus juba praegu kasutatakse roboteid rutiinsete operatsioonide läbiviimiseks ning mille puhul suurem puutetundlikkus võimaldaks protsessi veelgi efektiivsemaks muuta. Teise ambitsioonika väljakutsena näevad teadlased suurema tundlikkuse ärakasutamise kasvajarakkude kindlakstegemiseks, kuna neil on tervetest rakkudest erinev pinnastruktuur. Kuna kasvajarakke oleks võimalik "tunda" ka operatsiooni ajal, võimaldaks see oluliselt tõsta operatsiooni kasutegurit.
LiveScience, 08.06.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: