Sisukord
  • Eesti riik toetab oma teadlaste tagasipöördumist kodumaale
  • Seksuaalne aktiivsus sõltub geenidest
  • Euroopa Komisjonilt oodatakse selgust GM seemnete märgistamise osas
  • GlaxoSmithKline on huvitatud Pfizeri üksusest
  • Tulevase ema toidumenüü võib mõjutada lapse geeniekspressiooni
  • Euroopa biotehnoloogiasektor kannatab kroonilise alafinantseerimise all
  • Edukas vähi geeniteraapia hiirtel
  • Avastati uut tüüpi RNA
  • Kloonitud muulad jäid võiduajamises looduslikele suguvendadele alla
Eesti riik toetab oma teadlaste tagasipöördumist kodumaale
Eesti osaleb Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) stipendiumiprogrammis, mis toetab välismaal töötavate Eesti teadlaste tagasipöördumist ning välisteadlaste tööleasumist Eestis.

EMBO programm Strategic Development Installation Grant on suunatud doktorikraadiga molekulaarbioloogidele, kes on töötanud välisriigis vähemalt kaks aastat. Sellega luuakse kõrgetasemelistele teadlastele võimalus seada sisse oma labor programmiga liitunud riikides. Need riigid on lisaks Eestile Tšehhi, Poola, Horvaatia, Türgi ja Portugal.

Konkursi käigus välja valitud teadlasi rahastatakse 3-5 aasta jooksul 50 tuhande euroga aastas. Programmi rahastavad selles osalevad liikmesriigid, Eestisse tööle asuvate teadlaste eest maksab Eesti riik. Eestis on programmi rakendusasutuseks Eesti Teadusfond.

Programmis osalemine annab Eestile võimaluse hinnata kodumaale tagasi pöörduda või Eestisse tööle asuda soovivate teadlaste taset EMBO kõrgetasemelise rahvusvahelise hindamissüsteemi abil, võrreldes teiste programmis osalevate riikide teadlastega. EMBO korraldab ka programmis osalevate teadlaste koostööd ja ühistegevusi.

Taotluste esitamise tähtaeg on tänavu 15. juuli, taotluste hindamine kestab oktoobrikuuni. Välja valitud teadlasi hakatakse toetama alates järgmise aasta jaanuarist.

Põhjalik info projekti Strategic Development Installation Grant kohta on kättesaadav EMBO veebilehel http://www.embo.org/sdig/
EV Haridus- ja Teadusministeerium, 29.05.2006
Seksuaalne aktiivsus sõltub geenidest
Inimese seksuaalsuse või selle puudumise võti võib peituda geenides. See avastus võib muuta psühholoogide arusaama seksuaalsusest.

Heebrea Ülikooli (Jerusalemm, Iisrael) teadlased eesotsas Richard Ebsteiniga leidsid, et inimese seksuaalse aktiivsuse võib panna geneetilise varieeruvuse arvele. Nende uuring näitab esmakordselt, et DNA järjestuse varieerumine mõjutab inimeste seksuaalset iha, erutuvust ja talitlust.

Teadlased uurisid 148 terve mees- ja naissoost üliõpilase DNA-d ja võrdlesid selle järjestuse tulemusi küsimustikest, milles küsiti tudengite enesehinnangut oma seksuaalse iha, erutuvuse ja talitluse kohta, saadud andmetega. Uuringu tulemusena leiti korrelatsioon D4-retseptorgeeni variatsioonide ja tudengite enesehinnangute vahel.

Uuringu tulemused viitavad võimalusele, et madal seksuaalsus ei pruugi olla mitte psühholoogiline probleem, vaid pigem võib see olla normaalne bioloogiline seisund. Teadlased usuvad, et tulevikus saab ravimitega seda seisundit ka muuta.
LiveScience, 29.05.2006
Euroopa Komisjonilt oodatakse selgust GM seemnete märgistamise osas
Põllumajandusministrid saatsid Euroopa Komisjonile selge sõnumi, et see kehtestaks seemnetes geneetiliselt modifitseeritud (GM) materjali sisalduse alampiiri, millest alates on vastav märgistamine kohustuslik.

Vaatamata survele on Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik kreeklane Stavros Dimas seni suutnud vältida sellise alampiiri kehtestamist. Mai lõpus toimunud Euroopa Põllumajandusnõukogu edastas aga Dimasele praktiliselt üksmeelse (vastu oli ainult Kreeka) nõude alampiiri kehtestamiseks.

Dimasel on GM materjali sisalduse alampiiri nõude kehtestamiseks põhimõtteliselt kolm alternatiivi: 0,1% (nagu seda nõuavad erinevad keskkonnaorganisatsioonid), 0,5% (mida toetavad tootjad) või 0,3% (vahepealne kompromissettepanek). Põllumajandusnõukogu arvates peaks kehtestatav alampiir arvestama kõigi osapoolte huve.

Põllumajandusnõukogu rõhutas, et põllumeestel peaks olema võimalus valida GM põllukultuuride vahel, nagu ka tarbijatel peaks olema võimalik valida GM, tavapärase ja mahepõllumajanduslikult toodetud toidu vahel. Nõukogu tõi välja tarbijate suure toetuse mahepõllumajanduslikult toodetud ja tavapärasele toidule, ent rõhutas ka, et põllumajandusliku biotehnoloogia arendamine teenib Euroopa kui terviku majanduslikke huve.
CheckBiotech.Org, 31.05.2006
GlaxoSmithKline on huvitatud Pfizeri üksusest
Euroopa suurim ravimitootja GlaxoSmithKline on huvitatud Pfizeri retseptita müüdavate tervishoiutoodete tootmisharust, olles selle eest valmis maksma 180 miljardit krooni (15 miljardit USA dollarit).

Pfizeri ligi 50 miljardi kroonise aastakäibega retseptita müüdavate tervishoiutoodete tootmisharu toodeteks on näiteks Listerine ja Nicorette, GSK sama valdkonna tootenimistu näideteks on Panadol ja Aquafreshi hambapasta.

Üksuse omandamisest on Finacial Times’i andmetel huvitatud ka Colgate-Palmolive ja Johnson & Johnson.
BBC News, 02.06.2006
Tulevase ema toidumenüü võib mõjutada lapse geeniekspressiooni
Tiinetele hiirtele manustatav tavaline toidulisand võib muuta tema järeltulijad paksemateks. Arvatavasti toimub see seoses ema DNA keemiliste muutustega, mis võivad kanduda edasi tervete sugupõlvede kaupa.

Rob Waterlandi juhitud uurimisgrupp Baylori Meditsiinikolledžist (Houston, USA) uuris kindlate toidulisandite, sh foolhape ja vitamiin B12, mõju tiinetele hiirtele. Nii foolhape kui vitamiin B12 on geenide aktiivsust mõjutavate metüülrühmade doonoriks

Varasemad uuringud on näidanud, et tiine hiire toidule metüülrühmade doonorite lisamine võimaldab muuta geenide aktiivsust tema järeltulijatel. Kui hiirtele, kelle karvkatte värvust reguleerivas geenis on toimunud mutatsioon, mille tagajärjel nende karvkate on kollane (Avy-mutatsioon), anti vastavaid toidulisandeid, muutus nende järglaste karvkate pruuniks ning nad olid ülekaalulised.

Teadlased lisasid Avy-mutatsiooniga emaste hiirte toidumenüüsse metüülrühmade doonoreid foolhapet, vitamiini B12, betaiini ja koliini, korrates sama ka nende järglastega. Uurijad eeldasid järglaste kaalu järk-järgulist vähenemist, kuna loomadesse sattus üha enam metüülrühmade doonoreid, mis eeldatavasti oleks pidanud vähendama ka Avy-mutatsiooni taga oleva geeni aktiivsust.

Ent vastupidi ootustele läksid hiirte järgmised sugupõlved üha raskemaks. Veelgi enam: korrates eksperimenti hiirtel ilma Avy-mutatsioonita, jõuti sarnaste tulemusteni.

Teadlaste järelduste põhjal oleks sellele nähtusele kõige loogilisemaks selgituseks hoopis senitundmatu geeni aktiivsuse muutus metüülrühmade doonorite mõjul.

Waterlandi sõnul anti hiirtele toidulisandeid kogustes, mis on võrreldavad inimeste poolt tarvitatavatega, mis omakorda tõstatab küsimuse, et kas liiga palju vitamiine ja toidulisandeid võib meile hoopis halba teha?
Nature News, 02.06.2006
Euroopa biotehnoloogiasektor kannatab kroonilise alafinantseerimise all
USA ja 18 EL liikmesriigi biotehnoloogiasektori võrdlus toob suurima erinevusena välja rahastamise vähesuse Euroopas.

EuropaBio uusim aruanne, mis võrdleb USA ja 18 EL liikmesriigi biotehnoloogiasektorit, leiab, et kuigi nii USA-s kui EL-s tegutseb antud valdkonnas umbes 2000 ettevõtet, töötab USA-s neis ligi kaks korda rohkem inimesi, kulutatakse kolm korda rohkem raha teadus- ja arendustegevusele, kaasatakse kaks korda enam riskikapitali, finantseerimisvõimalused on kümme korda suuremad ning teenitakse kaks korda suuremat tulu.

Aruande täistekst: http://www.europabio.org/CriticalI2006/Critical2006.pdf
Bionity.Com, 02.06.2006
Edukas vähi geeniteraapia hiirtel
Geeniteraapia peatas raskestiravitava munasarjavähi arengu hiirtel.

Munasarjavähki sureb ainuüksi USA-s 16000 naist aastas. Enamus haigeid ei ela peale haiguse diagnoosimist kauem kui neli aastat.

Dr. David Bartletti ja Pittsburghi Ülikooli (USA) teadlased nakatasid oma eksperimentides hiiri munasarjavähi rakkudega. Seejärel ravisid nad ühte osa hiirtest viirusega, mis sisaldas tsütosiini deaminaasi kodeerivat nn enesetapugeeni, mis põhjustab vähirakkude enesehävitamise. Teist osa hiirtest raviti sama ravimiga 1-2 kuu möödudes vähirakkudega nakatamisest ning kolmandale hiirerühmale ei antud mingit ravimit.

Vahetult pärast nakatamist ravi saanud hiirtel ei hakanudki vähk arenema, 1-2 kuu möödudes ravi saanutel arenes vähk väga aeglaselt, ravi mitte saanud hiired kas surid või tuli hukata vähi kiire arengu tagajärjel.

Kuigi sarnaseid edukaid loomkatseid on tehtud teisigi, on geeniteraapia laialdasem kasutamine inimestel seoses selle ravivormi keerukuse ja seni praktiliselt ennustamatute kõrvalmõjude tõttu veel kaugel aastate taga.
Yahoo News, 03.06.2006
Avastati uut tüüpi RNA
Taas on aeg bioloogia õpikud üle vaadata – teadlased on hiirte testistes avastanud täiesti uut tüüpi väikese RNA.

Vähem kui kümme aastat tagasi avastatud nn väikesed RNA-d on praeguseks leidnud kindla koha inimorganismi võtmeprotsesside reguleerijana ning geenide deaktiveerijana. Alles äsja tehti kindlaks ka RNA osalemine geneetilise info pärandumises järglastele (loe lisaks...).

USA Cold Spring Harbor Laboratory ning New Yorki Rockefelleri Ülikooli ja Šveitsi Baseli Ülikooli teadlased avastasid üksteisest sõltumatult uut tüüpi RNA hiire munandites sisalduva RNA katalogiseerimisel.

Uus RNA on pisut pikem kui senituntud lühikesed RNA-d, nagu mRNA ja siRNA. Otsides uue RNA funktsiooni, leidsid teadlased, et see on seotud Piwi valkudega, mille olemasolu on vajalik normaalsete spermide moodustumiseks. Seni ei olnud suudetud leida RNA partnerit Piwi valkude sünteesil ning seosest Piwi valkudega saigi uus RNA molekul nimeks piRNA.

Seni teavad teadlased piRNA-st veel väga vähe: selle järjestus varieerub, ent selle ahel algab peaaegu alati uridiiniga. piRNA detailsem uurimine ja selle konkreetsemad funktsioonid alles ootavad avastamist.
Nature News, 04.06.2006
Kloonitud muulad jäid võiduajamises looduslikele suguvendadele alla
Kloonitud muulad lõpetasid teadlastele pettumuseks Nevada muulade võiduajamise vastavalt kolmanda ja seitsmenda kohaga.

Varasemalt teatasime, et esmakordselt USA ajaloos osalevad muulade võiduajamisel ka kloonitud muulad.

Nüüdseks toimunud kaheksa osavõtjaga 350 jardi (ca 320 m) pikkuses finaaljooksus kaotasid kloonitud muulad Idago Gem ja Idago Star võitjale, kelle võiduaeg oli 20,8 sekundit, vastavalt 0,4 ja 1,4 sekundit. Eelnevalt olid "vennad" aga võitnud oma eeljooksud.

Teadlased usuvad, et vaatamata kaotusele aitab kloonitud muulade hea esitus näidata, et kloonimise tulemusena võib saada terveid ja tugevaid loomi.
Yahoo News, 04.06.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: