Sisukord
  • TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Mart Loog sai maineka teadusgrandi
  • Nätsuga vähi vastu
  • Geeniravi muudab tibu nägijaks
  • Mutantthiir esitab väljakutse geneetilisele pärandumisele
  • European Technology Platform Plants for the Future - üleskutse uuringus osalemiseks
  • Kloonitud muulad võistlevad oma looduslike suguvendadega
  • HIV pärineb Kameruni šimpansidelt
  • Iirimaa algatas riikliku biotehnoloogia uurimisprogrammi
  • DNA õhtusöögiks...
  • Loodi mõttejõul kontrollitav robotkäsi
  • Geenifoorum 2006: Genoomika alused
TÜ Tehnoloogiainstituudi vanemteadur Mart Loog sai maineka teadusgrandi
Maailma suurim heategevuslik biomeditsiinifond Wellcome Trust otsustas autasustada TÜ vanemteadurit Mart Loogi 14,6 miljoni krooni suuruse International Senior Research Fellowship’i stipendiumiga, et edendada viie aasta jooksul Loogi uurimislaboris rakkude pooldumise signaalide uurimist.

TÜ Tehnoloogiainstituudi molekulaarbioloogia vanemteadur Mart Loog uurib teatud tüüpi valgumolekule, mis toimivad molekulaarsete lülititena raku pooldumist kontrollivas süsteemis. "Põhiline eesmärk on aru saada rakkude pooldumist reguleerivate signaalide loogikast, signaalide võrgustiku topoloogiast ja lülitusmehhanismidest. Sellest oleks väga laialdane kasu paljudele tegevusaladele, kaasa arvatud ravimite disainimisele," selgitas Loog uurimistöö rakenduslikku potentsiaali.

Tehnoloogiainstituudi direktori Mart Ustavi sõnul on Wellcome Trusti grandi näol tegemist otseinvesteeringuga Eesti teadusesse, mis oluliselt tugevdab Tartu Ülikooli tegevust proteoomika ja biomeditsiini valdkondades ning loob esmaklassilised tingimused veel ühele töörühmale. "Mainekad välismaised organisatsioonid arvavad, et meie instituuti ja Eesti teadusesse tuleb investeerida suuri summasid. Meie oma kodune teadusfinantseering peaks sellega sammu pidama," lisas Ustav.

Mart Loogi teadustöö sai kõrge tunnustuse ka 2005. aasta detsembris, kui Howard Hughes Medical Institute (HHMI) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsioon (EMBO) autasustasid Mart Loogi ning veel viit Kesk-Euroopa teadlast 225 000 USA dollari suuruse grandiga iseseisva uurimislabori käivitamiseks.
Tartu Ülikool, 22.05.2006
Nätsuga vähi vastu
Lisaks nätsu hingeõhku värskendavale ning hambaid kaitsvale toimele loodavad soome teadlased, et peatselt hakkab näts ka vähki eemale hoidma.

Helsinki Ülikooli teadlased Mikko Salaspuro ja Martti Marvola on leiutanud nätsu, mis sisaldab suu, söögitoru ja mao vähki põhjustavat atseetaldehüüdi neutraliseerivat ühendit tsüsteiin. Tsüsteiin eraldub nätsust aeglaselt seda närides.

Salaspuro sõnul aitab vähivastane näts eelkõige suitsetajaid ja alkoholilembeseid inimesi, kel on suurim risk vähki haigestuda. Arenenud riikides on kuni 80% eelnimetatud vähijuhtudest seotud just suitsetamise ja alkoholiga.

Nii suitsetamine kui alkoholi tarbimine suurendavad atseetaldehüüdi sisaldust suus ja ülemises seedetraktis. Tsüsteiin reageerib atseetaldehüüdiga ning neutraliseerib selle kahjuliku toime. Kui toiduga või tablettidena manustatav tsüsteiin vabaneb alles seedetrakti alumises osas, kus sellest enam palju kasu ei ole, siis nätsust eralduv ravim vabaneb just õiges kohas, neutraliseerides efektiivselt atseetaldehüüdi kahjuliku toime.

Tervishoiuekspertide sõnul on parimaks võimaluseks vähki vältida siiski lihtsalt mitte suitsetada. Kat Arney (Cancer Research UK) sõnul on kopsuvähi osakaal kõigi surmaga lõppevate vähijuhtude seas umbes 25%, millest omakorda 90% on seotud suitsetamisega. Lihtsalt nätsu närimine siin tema sõnul ei aita.
Nature News, 22.05.2006
Geeniravi muudab tibu nägijaks
Florida Ülikooli (USA) teadlased andsid tibule nägemise tagasi juba enne koorumist, sisestades nägemist taastava geeni embrüosse läbi munakoore. Katsete tulemused annavad lootust, et tulevikus võib sarnase geeniravi meetodi välja töötada ka inimeste jaoks.

Dr Sue Semple-Rowlandi sõnul olid teadlased suutelised taastama kana silma võrkkesta valgustundlike rakkude funktsiooni juhtudel, mis on kõige tavalisemad päriliku pimeduse põhjustajatena ka inimestel. Kana silma ehitus on sarnane inimese silmale.

Ravitud tibude nägemisvõime ületas kõik teadlaste ootused: ravi saanud seitsmest tibust ilmutasid viis peaaegu normaalsele nägemisele omaseid käitumisjooni. Võrkkesta elektrilise aktiivsuse mõõtmine näitas samuti, et nad reageerisid valgusele. Kolm tibu, kes ei saanud ravi, ei ilmutanud mingeid nägemise tundemärke.

Üheks tavalisemaks päriliku pimeduse põhjustajaks on mittefunktsioneeriv GC1 geen. Ravi läbiviimiseks konstrueerisid teadlased viiruse, mis on võimeline nakatama fotoretseptoreid ja seeläbi toimetama kohale ka funktsioneeriva GC1 geeni. Viirus sisestati peenikese süstla abil otse embrüo arenevasse närvisüsteemi.

Süstides funktsioneeriva GC1 geeni embrüosse selle varases arengustaadiumis, ravitakse dr Semple-Rowlandi sõnul rakke juba enne nende muundumist fotoretseptoriteks.

Kuna inimestel selgub geneetilise pimeduse esinemine alles imikueas, siis sel juhul toimuks ravi normaalset geeni kandva viiruse sisestamisel otse valgustundlikku võrkkesta rakku.

Vaatamata edukatele loomkatsetele leiab dr Semple-Rowland, et ajavahemik, mis kulub haiguse geneetilis(t)e põhjus(t)e väljaselgitamisest kuni vastava geeniravi väljatöötamiseni, on suurusjärgus 20 aastat. Seega ei ole ka siin oodata inimestele kiireid lahendusi.
EurekALert News, 22.05.2006
Mutantthiir esitab väljakutse geneetilisele pärandumisele
Prantsuse teadlased avastasid, et lisaks DNA-le on imetajatel ka RNA suuteline kandma geneetilist informatsiooni vanematelt järglastele.

Nende uuringu tulemus näitab, et imetajate spermid ja munarakud võivad endaga embrüosse kaasa tuua RNA molekule, mis võivad avaldada mõju järgnevate sugupõlvede jooksul.

INSERM'i (Nice, Prantsusmaa) teadlased Minoo Rassoulzadegani juhtimisel uurisid hiirte tüve, kelle genoom sisaldas muteerunud geeni Kit, mis tingis heledaid laike muidu pruunide või valgete hiirte sabadel ja jalgadel. Ristates omavahel hiiri, kellel oli üks normaalne ja teine muteerunud Kit-geeni koopia, oli enamusel kahe normaalse Kit-geeni koopiaga järglastel seletamatul kombel siiski valge sabaots.

Nähtust uurides selgus, et mutantne Kit-geen tootis suurel hulgal ebatavalise kujuga RNA molekule, mis ladestus hiire spermis. Eraldades RNA muteerunud Kit-geeni sisaldavast rakust ning süstides neid viljastatud munarakku, mis sisaldas normaalseid Kit-geene, põhjustas see hiirte sabadel valgeid laike.

Taimedel, nt maisil ja kressil, on sarnast DNA-välist pärandumist RNA vahendusel tuntud juba ligi 90 aastat. Prantsuse teadlaste uuring on seni kõige veenvam tõend selle kohta, et sarnane pärandumine toimub ka imetajatel, sh võib-olla ka inimestel.
Nature News, 24.05.2006
European Technology Platform Plants for the Future - üleskutse uuringus osalemiseks
Teadlased kogu Euroopast on oodatud osalema uuringus praeguste ja võimalike tulevaste riigiüleste koostööprojektide algatamise kohta taimeteadustes valdkonnas.

Uuringu tulemused aitavad EK-l formuleerida 7 Raamprogrammi esimese kahe projektikonkursi tööprogramme ning aitavad kindlaks teha uusi valdkondi rahvusvahelises koostöös.

Uuringut viivad läbi European Plant Science Organization ja European Technology Platform "Plants for the Future".

Uuring kestab 24. maist kuni 23. juunini 2006. a.

Lisainfo ja ankeet: http://bioinformatics.psb.ugent.be/FPRA/
CheckBiotech.Org, 25.05.2006
Kloonitud muulad võistlevad oma looduslike suguvendadega
Kaks tšempionist põlvnevat kloonitud muula võistlevad juuni algul toimuvatel ratsavõistlustel Winnemuccas (Nevada, USA) omavahel ja ka looduslike muuladega.

Vennad Idago Gem (esimene, "vanem" vend) ja Idaho Star (kolmas vend) on mõlemad kolme aastased. Neil mõlemal on samadelt vanematelt, kelle looduslikuks järglaseks on tšempionmuul Taz, pärit DNA.

Loomadel on identne DNA, ent erinev treening- ja toidurežiim. Võiduajamine peaks aitama välja selgitada ülamainitud eritingimuste mõju võidusõidumuulade aretamisele.

Lisaks teaduslikule huvile loodavad võistluste korraldajad kloonitud muulade abil suurendada huvi California hobuste ratsavõistluste vastu. Nad loodavad, et inimesed tulevad vaatama võidukihutamist, kus looduslike loomade vastu võistlevad kloonitud muulad.

Ent hetkel on Põhja-Ameerikas võiduajamistel ametlikult lubatud kasutada ainult looduslikul teel viljastatud ja sündinud ratsusid. Isegi kunstlik viljastamine pole lubatud, kloonimisest rääkimata. Seega saavad praegu toimuda ikkagi ainult näidisvõiduajamised.
LiveScience, 25.05.2006
HIV pärineb Kameruni šimpansidelt
Inimestel aidsi põhjustava HIV algläte asub Lõuna-Kamerunis. Nimelt kannavad seal elavad šimpansid endas HIV-ga sarnanast viirust, mis kandus edasi inimestele, vahendab Postimees.

Värske uurimus andis kindlad tõendid varasemate oletuste suhtes, et aidsi põhjustav HIV kandus inimestele ahvidelt. Nakatumine võis toimuda neid loomi tappes ja nende liha süües.

"Aidsiepideemia sai alguse Kongo Demokraatlikust Vabariigist, Kinshasast. Meie käsutuses on andmed, mille kohaselt andis üks kohalik elanik 1959. aastal vereproovi, kust leiti HIV," ütles uuringut juhtinud Alabama ülikooli teadur Beatrice Hahn.

Kui inimeste puhul viib HIV-sse nakatumine aidsi haigestumiseni, siis ahvide samalaadne viirus, mis kannab nime ahviliste immuunpuudulikkuse viirus (SIVcpz), ei tekita neil haigestumist. Seega on inimesed ainsad loomad, kellele HIV ohtlik on.

Teadlased palkasid oma uurimuse jaoks materjali koguma jäljekütid, kes suundusid Kameruni džunglitesse šimpanse otsima. Loomadelt koguti kokku 1300 ekskremendiproovi. Ahvide väljaheidetes otsisti SIV cpz antikehasid ning neid leiti Kamerunis elavalt šimpansite alamliigilt. Saadud informatsioon saadeti analüüsiks Nottinghami ülikooli, kus avastati, et Lõuna-Kamerunis elavad šimpansid kannavad endas viirust, mis on oma geneetikalt väga sarnane juba 25 aastat inimeste seas levinud ja neid tapnud HIV-ga.

Erinevad šimpansiliigid elavad geograafiliselt väga eraldatud kogukondadena, kuid ekskrementide jäänuste geneetiline uurimine võimaldas teadlastel teha kindlaks viirust kandvad isendid.

Teadlased avastasid, et mõnedes šimpansikogukondades oli viirusekandjaid kuni 35 protsenti, teises kogukonnas ei leitud nakatunud isendeid. Hahni kinnitusel oli igal immuunsuspuudulikkuse viirusega nakatunud ahvil sarnane geneetiline struktuur, mis viitab ühisele esivanemale.

Miks ei tekita SIV šimpansidel aidsiga sarnast haigust, samas kui inimestel tekitab HIV aidsi, selle põhjuse jälile peavad teadlased veel jõudma.
Postimees, 26.05.2006
Iirimaa algatas riikliku biotehnoloogia uurimisprogrammi
Iiri valitsus teatas 31 miljoni krooni maksva riikliku uurimisprogrammi käivitamisest biotehnoloogiatööstuse tarbeks.

Programmi eesmärgiks on teostada täiendavaid uuringuid järgmise kahe-kolme aasta jooksul biotehnoloogiaettevõtete poolt välja toodud prioriteetsetes valdkondades, milleks on biodiagnostika ja bioprotsesside monitooring. Teadusuuringuid hakkavad läbi viima riigi juhtivad teadusasutused tihedas koostöös ettevõtetega.

Programm valmistati ette Iiri riikliku arenguagentuuri Enterprise Ireland ja Iiri Biotehnoloogia Assotsiatsiooni poolt. Samuti osales programmi ettevalmistamises Soome riiklik tehnoloogiaagentuur Tekes.

Lisainfo: http://www.enterprise-ireland.com/ResearchInnovate/
Cordis News, 26.05.2006
DNA õhtusöögiks...
Kui Escherichia coli bakter "istub söögilaua taha", siis maiustab ta sageli oma surnud rivaalide DNA-ga.

E. coli elab soojavereliste loomade soolestikus, aidates kaasa toidu seedimisele. Mõnede saastatud toidust pärit E. coli tüvede poolt toodetavad toksiinid võivad aga olla inimesele surmavalt mürgised.

Lõuna-California Ülikooli dotsendi Steven Finkeli sõnul suudavad need bakterid mitte ainult süüa oma surnud liigikaaslaste DNA-d, vaid suudavad vajadusel kasutada DNA-d ka kui ainsat energiaallikat.

Uuringu käigus leiti E. coli genoomist kaheksa geeni, mis võimaldavad bakteril toituda võõrast DNA-st bakterit ennast kahjustamata. Kuna sarnaseid geene on leitud ka teistelt liikidelt, võib eeldada, et DNA-d kasutamine toiduks võib olla laialt levinud.

Nende geenide toimemehhanismide mõistmine võib teha võimalikuks ka vastavate meditsiiniliste rakenduste väljatöötamise. Võimaliku näitena tõi Finkel välja tsüstilise fibroosi, mille puhul patogeenid lõhustavad haige inimese kopsukoe DNA-d. Haigustekitaja vastavate geenide väljalülitamisega oleks seda ilmselt võimalik vältida.
Yahoo News, 26.05.2006
Loodi mõttejõul kontrollitav robotkäsi
Jaapani teadlased esitlesid ainult mõttejõu abil kontrollitavat robotkätt, mis aimab järele inimese reaalse käe liigutusi.

Reaalajas toimuv käe juhtimine tugineb funktsionaalse magnetresonantsi abil saadud aju kujutistel (ik functional magnetic resonance imaging - fMRI). fMRI on tehnoloogia, mis võimaldab seostada aju eri piirkondade ainevahetuse muutusi organismi teiste funktsioonidega. Uudne mõtte jõul juhitav robotkäsi on järjekordseks teetähiseks proteesitööstuses ja arvutiteadustes.

Robotkäsi töötati välja Yukiyasu Kamitani juhtimisel ATR Computational Neuroscience Laboratories (Kyoto) ning Honda Research Institute (Saitama) teadlaste koostöös. Katsetes osalenud inimestel paluti teha parema käega nn "kivi-paber-käärid" kujundeid, salvestades samaaegselt MRI skänneri ja sellega ühendatud arvuti abil inimeste ajutegevuse aktiivsuse. Lühiajalise testimisperioodi järel oli arvuti võimeline eristama erinevate käekujudega assotseeruvat ajutegevust ning edastama vastavaid korraldusi ka robotkäele.

Varem on USA teadlased pannud robotkäe suunatult liikuma ahvide ajju siirdatud elektroodide abil. Mitteinvasiivselt on Klaus-Robert Mueller Fraunhoferi Instituudist (Berliin) suutnud inimese kolju külge kinnitatud elektroodide abil kontrollida ka hiirekursori liikumist arvutiekraanil. Muelleri sõnul on fMRI kasutamine sellistes eksperimentides kohmakas ja kallis, ent võimaldab paremat arusaamist aju tööst, kuna annab kvaliteetsema pildi.

Kamitani usub, et tulevikus suudab robotkäsi reageerida mõttetegevusele kiiremini kui päris käsi. Selleks kavatseb ta keskenduda edaspidi juba kavatsetavate tegevustega seonduva ajutegevuse dekodeerimisele.

Seda tüüpi proteeside kasutuselevõtt eeldab aga fMRI tehnoloogia kardinaalset täiustamist, kuna praegusel kujul on see liiga kohmakas ja kallis.
New Scientist, 26.05.2006
Geenifoorum 2006: Genoomika alused
Seitsmes rahvusvaheline Geenifoorum 2006 "Genoomika alused" toimub Tartus 22-23. septembril.
- Programm
- Osalemistingimused
- Registreerimine

Konverents annab suurepärase ülevaate olulisematest arengutest genoomikas ja biomeditsiinis, tutvustab uuemaid teadussaavutusi biotehnoloogias ning kirjeldab nende praktikasse rakendamise võimalusi. Interdistsiplinaarne programm koondab taas Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud molekulaarbioloogia, inimesegeneetika ja biomeditsiini teadlasi. Konkreetsetele teemadele keskendunud ettekannete kõrval leiavad konverentsil kajastamist ka valdkonna üldised arengud ja tulevikuvõimalused.

Mitmekesine programm pakub võimalust kuulata erialaseid ettekandeid biomarkerite kasutamisest ravimiarenduses, geneetilisest testimisest ning tõvede molekulaarsetest alustest. Räägitakse koduloomade kasutamisest laiapõhjalistes genotüüp-fenotüüp uuringutes, uudsetest lahendustest metaboolsete haiguste ravil ning novaatorlikke tehnoloogiatst valdkonna uurimistöös.

Tänavu toimub Geenifoorum koostöös rahvusvahelise biotehnoloogia võrgustiku konverentsiga ScanBalt Forum 2006 (21.-22. september), millest osavõtt on Geenifoorumi külastajatele prii. Programmis keskendutakse nii valdkonna ettevõtluse, rahastamise kui teadus- ja arendustöö aspektidele. Geenifoorumi sõsarüritusega saab tutvuda aadressil www.scanbalt.org/forum2006.

Geenifoorum 2006 interdistsiplinaarsed teemad on:
- komplekshaiguste geneetika;
- infopangad teaduses;
- alusuuringutest rakendusteni;
- uudsed tehnoloogiad.

Konverentsi osalemistasus sisaldub:
- 14 kõrgetasemelist ettekannet kahel päeval:
Prof. Leif Andersson (Uppsala Ülikool, Rootsi), Dr. Hans van Bokhoven (Radboud University Nijmegen Medical Centre, Holland), Prof. Samir Brahmachari (Institute of Genomics & Integrative Biology, India), Dr. Howard Cann (Fondation Jean Dausset - CEPH, Prantsusmaa), Prof. Cornelia van Duijn (Erasmus Academic Medical Center Rotterdam, Holland), Prof. Philippe Froguel (Imperial College London / Institut Pasteur de Lille, Prantsusmaa), Dr. Rhian Gwilliam (The Wellcome Trust Sanger Institute, Suurbritannia), Prof. Maris Laan (Tartu Ülikool, Eesti), Prof. Ulf Landegren (Uppsala Ülikool, Rootsi), Prof. Stanislas Lyonnet (Necker-Enfants Malades kliinik, Prantsusmaa), Dr. Markus Perola (National Public Health Institute, Soome), Prof. André Reis (Friedrich-Alexander Ülikool Erlangen-Nürnbergis, Saksamaa), Dr. Nigel Spurr (GlaxoSmithKline, Suurbritannia), Dr. Daniela Toniolo (DIBIT - San Raffaele teaduslik instituut, Itaalia).
- Näitus;
- Konverentsikogumik;
- Kohvipausid ja õhtusöök;
- ScanBalt Forumi sessioonid ja plenaarloengud.

Soodushinnaga registreerimise tähtaeg on 30. juuni 2006
Registreerudes enne 30. juunit säästate 20% ehk 500 krooni. Soodusajal on Eesti akadeemilise-, mittetulundusliku- ja riigiasutuse esindaja osavõtutasu 1990 krooni pluss käibemaks (hiljem 2490 krooni), mis on tänu Eesti Geenikeskuse toetajatele ja partneritele vaid 50% põhihinnast (3990 krooni, hiljem 4990 krooni). 10% täiendavat soodustust saate, kui ühest asutusest registreerub rohkem kui 2 inimest.

NB! 60 esimese kraadiõppuri osavõtutasuks on vaid 490 krooni pluss käibemaks (hiljem 990 krooni).
Kasutage soodushinnaga registreerimist juba täna!

On-line registreerimiseks klikkige järgmisele lingile: www.geneforum.ee

Konverentsile saate registreeruda 15. septembrini:
Täites registreerimisvormi kodulehel: www.geneforum.ee
Tagastades registreerimisvormi (doc, 82 kB) e-kirjaga: [email protected]
Tagastades registreerimisvormi (doc, 82 kB) faksiga: 742 0286
Telefonide vahendusel: 56215616, 7420312, 55989057.

Osalemine näitusel:
Kui soovite osaleda ekspositsiooniga näitusel, palun kirjutage aadressil (Märt Miljan) või helistage 5215767.

Meeldivate kohtumisteni Tartus!
SA Eesti Geenikeskus.
SA Geenikeskus, 28.05.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: