Sisukord
  • Valk taastab kahjustatud silmanärvi
  • AstraZeneca ostab Cambridge Antibody Technology
  • TÜ arstiteaduskonna dekaaniks valiti tagasi prof Toomas Asser
  • Vetikatest saadud vesinik - kas tulevikukütus?
  • Järjestati inimese genoomi viimane kromosoom
  • Jõgeva Sordiaretuse Instituudi uus kodulehekülg
  • Varajased inimesed ja shimpansid võisid omavahel järglasi saada
  • Veretest näitab nikotiiniplaastri efektiivsust
  • Uus antibiootikum saab jagu ka superpisikutest
  • Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
Valk taastab kahjustatud silmanärvi
Avastati valgu molekul, mis taastab kahjustatud silmanärvi enam kui ükski seni teada olev ravim. Rottidel, kellele süstiti seda valku, oli närvi taastuvus viis korda parem kui neil, kes seda ravi ei saanud.

Hiljuti isoleeritud makrofaagide poolt toodetava valgu onkomoduliini (ik oncomodulin) baasil valmistatud ravimid võivad tulevikus loodetavasti aidata ravida isegi seljaaju vigastusi.

Kuigi teadlased on teadnud onkomoduliini olemasolust juba paarkümmend aastat, pole siiani olnud teada selle funktsioonid. Ka pole siiani õnnestunud isoleerida onkomoduliini inimestel. Larry Benowitzi juhitud töögrupp Bostoni Lastehaiglast (Massachusetts, USA) isoleeris onkomoduliini rottidel. Benowitzi sõnul peaks ka inimesed seda valku tootma, kuna inimestel on olemas sama geen, mis rottidel vastutab onkomoduliini tootmise eest.

Oma eksperimendis kasutasid teadlased lisaks onkomoduliinile ka mannoosi ja forskoliini, mis aitavad rakust väljas paiknevatel retseptoritel muutuda valgusignaalidele vastuvõtlikumaks.

Koos nende kahe lisaainega põhjustas onkomoduliin 45% silma võrkkesta närvijätkete - aksonite kasvamist. Seda oli 50% enam kui paremuselt teise toimemolekuli puhul.

Samuti süstisid teadlased onkomoduliini elusate rottide, kellel oli kahjustatud võrkkestast ajju signaale edastavad närvid, silma. See suurendas aksonite regeneratsiooni viis korda võrreldes kontrollgrupiga, kes vastavat ravi ei saanud.

Benowitzi juhitud uurimisgrupp loodab tulevikus välja selgitada, kuidas reageerivad onkomoduliinile seljaajurakud.
New Scientist, 15.05.2006
AstraZeneca ostab Cambridge Antibody Technology
Euroopa suuruselt kolmas ravimitootja AstraZeneca ostab Cambridge Antibody Technology (CAT) 16 miljardi krooni eest. Tehingu eesmärgiks on suurendada bioloogilise meditsiini osa AstraZeneca tootmises.

CAT on maailma üks juhtivaid organismi loodusliku kaitsemehhanismi alustel - antikehadel baseeruvate ravimite arendajatest. Neil on reeglina vähem kõrvalmõjusid kui tavapärastel, keemiliselt valmistatavatel ravimitel.

Ülevõtmine on kavas lõpetada käesoleva aasta juunis.

Enamus suurematest farmaatsiaettevõtetest üritavad tugevdada oma positsioone kiirelt kasvaval bioloogiliste ravimite turul. Analüütikud ennustavad 2010. aastaks antikehadel baseeruvate ravimite turu kahekordistumist 170 miljardilt kroonilt 2005. a.
Reuters, 15.05.2006
TÜ arstiteaduskonna dekaaniks valiti tagasi prof Toomas Asser
16. mail toimunud arstiteaduskonna dekaani valmistel valis teaduskonna valimiskogu kolmandaks ametiajaks tagasi senise dekaani, neurokirurgia professor Toomas Asseri.

Prof Toomas Asser oli ainuke kandidaat arstiteaduskonna dekaani kohale, kuna kandidaatideks esitatud hematoloogia-onkoloogia prof Hele Everaus ja sisehaiguste propedeutika prof Margus Lember taandasid oma kandidatuuri.

Hääletamisel osales 123 arstiteaduskonna valimiskogu liiget ja prof Toomas Asser kogus 100 poolthäält, mille tulemusena valiti ta kolmandaks ametiajaks arstiteaduskonna dekaaniks.

Prof Toomas Asseri kandidatuuri esitasid lastekliinik ning ühiselt professorid Alan Altraja, Andres Arend, Jaan Eha, Tiit Haviko, Irja Lutsar, Heidi-Ingrid Maaroos, Jaak Maaroos, Helgi Silm, Joel Starkopf, Mihkel Zilmer, Pait Teesalu, Vallo Tillmann, Eero Vasar ja Veiko Vasar.

Toomas Asser on sündinud 1954. aastal Jõhvis. Ta lõpetas kiitusega TÜ arstiteaduskonna 1979. aastal ning alates 1986. aastast on ta meditsiiniteaduste kandidaat (kaitstud Moskva N. Burdenko nim. Neurokirurgia Instituudis). Alates 1995. aastast on Toomas Asser Tartu Ülikooli korraline neurokirurgia professor ja 1996. aastast TÜ närvikliiniku juhataja.
Tartu Ülikool, 16.05.2006
Vetikatest saadud vesinik - kas tulevikukütus?
Saksa ja Austraalia teadlased on aretanud vetika, mis toodab enneolematult suurtes kogustes vesinikku.

Bielefeldi Ülikooli (Saksamaa) ja Queenslandi Ülikooli (Brisbane, Austraalia) teadlased on geneetiliselt modifitseerinud (GM) ainurakset vetikat Chlamydomonas reinhardtii, mille tulemusena on see suuteline tootma suurtes kogustes vesinikku.

Bielefeldi bioloogi Olaf Kruse sõnul on juba varasemast olnud teada, et kindlad vetikad on suutelised tootma fotosünteesi käigus vesinikku. Ent selle efektiivsus on olnud äärmiselt madal: liiter vetikaid suudab toota umbes 100 ml vesinikku, mille järel vetikad surevad. Ent GM vetika tootlikkus on juba pool liitrit vesinikku ühe liitri vetikate kohta.

Majanduslikult tasub vetikatest vesiniku tootmine end ära, kui energiaülekande kasutegur päikesevalgusest vesiniku tootmiseni on 7-10%. Looduslikel vetikatel on see 0,1% lähedal, GM vetikatel ulatub kasutegur praeguseks juba kuni 2%-ni.

Kruse loodab jõuda eesmärgini - majanduslikult äratasuvale vesiniku tootmiseni vetikatest - lähema viie aasta jooksul.

Karlsruhe Tehnikaülikoolis on juba ehitatud ka kuni 1000 liitrist vetikatest koosnev bioreaktori prototüüp.
CheckBiotech.Org, 16.05.2006
Järjestati inimese genoomi viimane kromosoom
Teadlased on jõudnud maailma ühe olulisima teadusprojekti - inimgenoomi projekti käigus üliolulise verstapostini, järjestades viimase seni järjestama kromosoomi.

Inimese 1. kromosoom on suurim kromosoom ning sisaldab ligi kaks korda enam geene kui keskmine kromosoom ning koondab kuni 8% inimese geneetilisest informatsioonist. See sisaldab 3141 geeni ning on seotud 350 haigusega, sh näiteks vähk ning Alzheimeri ja Parkinsoni tõved. Samuti tehti 1. kromosoomis kindlaks 4500 uut inimDNA unikaalset variatsiooni - SNP-i.

Inimgenoomi projekt algas 1990. aastal eesmärgiga teha kindlaks inimese geenid ja DNA järjestus.

1. kromosoomi järjestuse määramiseks kulus 150-l USA ja Suurbritannia teadlasel 10 aastat.

Kokku on inimgenoomis hinnanguliselt 20000-25000 geeni. Sangeri Instituudi Inglismaal järjestusprojekti juhi dr Simon Gregory sõnul liiguvad teadlased nüüd genoomiuuringute järgmisesse etappi, selgitamaks, mida ja kuidas geenid teevad ning milline on nende koostoime.
Reuters, 17.05.2006
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi uus kodulehekülg
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi uus kodulehekülg asub aadressil http://www.sordiaretus.ee
Jõgeva Sordiaretuse Instituut, 18.05.2006
Varajased inimesed ja shimpansid võisid omavahel järglasi saada
Inimeste ja shimpanside DNA võrdlev analüüs lubab oletada, et varajased inimesed võisid shimpansidega järglasi saada, vahendab Postimees.

Harvardi Meditsiinikooli ja Massachusettsi Tehnikainsituudi (MIT) tehtud uurimuse kohaselt võis varajaste inimeste ja shimpanside liinide hargnemine toimuda varem kui siiani arvati, kuid siiski mitte varem kui 6,3 miljonit aastat tagasi.

Inimeste ja shimpanside eellaste liinide hargnemine algas umbes üheksa miljonit aastat tagasi, kuid fossiilsed leiud selle kohta puuduvad. Teadlaste spekulatsiooni kohaselt eraldusid kaks ahviliiki kaheks isolatsioonis elavaks liigiks, kuid pärast paari miljonit aastat oli neist jälle üks liik saanud. Mingil ajahetkel võisid kaks mõnevõrra geneetiliselt erinevat liiki järglasi saada, kes moodustasid hoopis kolmanda hübriidliigi. Hübriidliik omakorda võis järglasi saada oma mõlema algliigi esindajatega.

Teadlased võrdlesid inimestel ja shimpansidel kromosoomides asuvaid sarnaseid geenilõike. Eeldatavate geenimutatsioonide tekkimist arvesse võttes arvutasid teadlased välja, kui kaua geenimutatsioonide tekkimine aega võttis ning tegid selle põhjal järelduse, et miljonite aastate vältel toimunud geneetiline eraldumine jõudis umbes 6,3 miljonit aastat tagasi lõpule.

"Erinevus on tohutu. Inimeste ja shimpanside genoomis on lõike, mis ei paista olevat vanemad kui viis miljonit aastat ning samas on lõike, mis paistavad neli miljonit aastat vanemad kui need. Inimeste ja shimpanside hargnemine oli pikk protsess, mis võttis neli miljonit aastat," ütles uuringut juhtinud Nick Patterson.

Lisaks avastasid teadlased veel ühe huvitava nüansi, nimelt on inimeste ja shimpanside X-kromosoom väga sarnane. Kuid inimeste X-kromosoom on 1,2 miljonit aastat ülejäänud kromosoomidest "noorem" ning viimane mutatsioon toimus umbes 5,4 miljonit aastat tagasi. See võib olla tõendiks, et pärast esimest hargnemist 6,3 miljonit aastat tagasi võisid varajased inimesed elada koos ja saada järglasi varajaste shimpansidega, luues hübriidliigi.

Kuid mingil ajahetkel olid geenimutatsioonid juba nii suured, et varajased inimesed ja shimpansid enam järglasi ei saanud ja see oli kindel märk liikide eraldumisest ning kahe uue liigi tekkimisest. Uuringu teinud teadlaste kinnitusel on see ainult üks võimalikest selgitustest liikide eraldumise kohta.
Postimees, 18.05.2006
Veretest näitab nikotiiniplaastri efektiivsust
Veretest võib arstidel aidata ennustada, kas suitsetamist maha jätta soovival inimesel on standardsetest nikotiiniplaastrist ka kasu.

Pennsylvania Ülikooli (USA) teadlaste poolt välja töötatud veretest mõõdab nikotiini metabolismi taset ning tulevikus peaks seda testi olema võimalik teha mitteinvasiiivselt, kasutades kas sülge või uriini.

Testi eesmärgiks on kindlaks teha inimesed, kellel on standardsetest nikotiiniplaastritest suitsetamise mahajätmisel kõige enam kasu, ning teiselt poolt inimesed, kes vajavad kas kangemat plaastrit või alternatiivseid ravimeetodeid.

Nikotiini metabolismi käigus muutub see kotiniiniks ja edasi 3-hüdroksükotiniiniks. Mõõtes nende kahe ainevahetusprodukti taset organismis, on võimalik ennustada standardse nikotiiniplaastri efektiivsust.

Kõrge nikotiini ainevahetusproduktide tase organismis näitab kiiret nikotiini metabolismi, mis seondub suurema ihaga sigarettide järele ning suuremate raskustega suitsetamisest loobumisel standardsete nikotiiniplaastrite abil.

Uuringu käigus mõõdeti kotiniini ja 3-hüdroksükotiniini taset 480 suitsetajal, kes alustasid suitsetamise mahajätmisega. 8 nädala jooksul kasutasid nad kas standardset nikotiiniplaastrit või –aerosooli, hiljem kontrolliti nende mittesuitsetamist regulaarselt väljahingatava õhu keemilise koostise järgi. Samuti kirjeldasid osalejad ihalust sigarettide järele pärast suitsetamise mahajätmist.

Uurimisgrupi juhi dr Caryn Lermani sõnul olid teadlased nikotiini ainevahetusel tugineva veretesti alusel suutelised ennustama nikotiiniplaastrite efektiivsust ning iha suurust sigarettide järele. Kuigi nikotiiniaerosooli puhul seost ei ilmnenud, on see ilmselt seletatav "suitsunälja" tekkimisel aerosooli sagedasema kasutamisega.

Kui edasised uuringud kinnitavad saadud tulemusi, võib seda testi kasutada soovitamaks suitsetamisest loobuda tahtjatele neile sobivat nikotiiniasendusravi.
EurekAlert News, 18.05.2006
Uus antibiootikum saab jagu ka superpisikutest
Lihtsa mullamikroobi poolt toodetav aine võib osutuda uueks ja äärmiselt efektiivseks antibiootikumiks.

Viimasel ajal on mitmed Staphylococcus aureus ja Enterococcus bacteria tüved näidanud üles resistentsust ka kõige tugevamate praegu kasutatavate antibiootikumide suhtes. Uus aine sai neist superpisikutest jagu nii in vitro kui ka eluskatsetel hiirtel.

Merck'i teadlase Jun Wangi juhitud uurimisgrupp analüüsis mikroorganismidest pärit 250000 erineva aine antibiootilisi omadusi. Lõuna-Aafrikast pärit lihtsast mullabakterist Streptomyces platensis ekstraheeritud platensimütsiin (ik platensimycin) ilmutas tugevaid patogeenidevastaseid omadusi ning näis ka piisavalt ohutuna. Testides platensimütsiini in vitro antibiootikumidele resistentsetel superpisikutel, sai see nende kahjutustamisega kenasti hakkama. Testides platensimütsiini S. aureus'ega nakatunud hiirtel, vähenes 24 jooksul bakterite arvukus vähemalt 10000 korda ning hiirtel ei ilmnenud kahjulikke kõrvalmõjusid.

Edasised uuringud näitasid, et platensimütsiin pärsib patogeeni võimet sünteesida rasvhappeid, mis on olulised rakumembraani komponendid. Platensimütsiin asetub ise sünteesitavatesse rasvhappe ahelasse ning blokeerib selle edasise pikenemise, hävitades sellega bakteri paljunemisvõime.

Kui platensimütsiin läbib edukalt edasised kliinilised katsed, siis võib sellest saada viimase neljakümne aasta jooksul avastatud alles kolmas ning kõige tugevatoimelisem antibiootikum.
Scientific American, 18.05.2006
Valik viiteid temaatilistele konverentsidele
Valik viiteid bio- ja geenitehnoloogiaalastele konverentsidele jt üritustele on saadaval https://genomics.ee/index.php?lang=est&show=1&sub=62
Geenikeskus, 20.05.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: