Sisukord
  • Avastati uus patogeenne bakter
  • Hiinas viidi läbi maailma teine näosiirdamine
  • Uriinitest näitab ravimite sobivust
  • Piimaga superpisikute vastu
  • Krooniline väsimus võib olla tingitud geenidest
  • Diabeedi kombineeritud ravi hiirtel oli edukas
  • TÜ Tehnoloogiainstituut kuulutas välja parimad
  • FDA ei toeta marihuaana kasutamist
  • Uus mais võib alandada etanooli hindu
  • Ensüümid leiavad koha vesinikuelemendis
Avastati uus patogeenne bakter
Teadlased avastasid senitundmatu inimese lümfisõlmedes pesitseva bakteri, mis viitab võimalusele, et paljud haigusttekitavad bakterid ootavad veel avastamist.

Arvatakse, et leitud bakter põhjustab harvaesinevat immuunsüsteemi häiret kroonilist granulomatoosi (ik chronic granulomatous disease, CGD).

Kuna paljusid vett, õhku ja inimorganismi asustavaid baktereid pole võimalik laboris kasvatada, teavad teadlased neist ainult mingit osa. Isegi kui bakterit kahtlustatakse haiguse põhjustamises, on nendevahelise põhjus-tagajärg seose kindlakstegemine äärmiselt raske.

National Institute of Allergy and Infectious Diseases (NIAID, Maryland, USA) teadlase David Greenbergi sõnul ei leita iga päev uusi organisme, seega on uue haigusetekitaja kindlakstegemine omaette sündmus.

Avastatud bakter - Granulobacter bethesdensis - on nii erinev teistest tuntud pisikutest, et teadlased on asetanud ta omaette perekonda.

G. bethesdensis isoleeriti CGD-d põdeva patsiendi, kes kannatas palaviku ja kaalulanguse käes, tursunud lümfisõlmedest. Et arstid ei suutnud haigust ravida, suunati haige uuringutele NIAID-i, mille teadlastel õnnestus haigusetekitaja isoleerida. Geenianalüüs näitas, et bakteri lähimateks sugulasteks on äädikhappebakterid (Acetobacteraceae, kes on valdavalt kahjutud ning elavad puuviljades, taimedes ja pinnases. Tööstuslikult kasutatakse äädikhappebaktereid äädika valmistamisel.

Paraku ei ole G. bethesdensis niisama kahjutu nagu tema sugulased. Ka tundub bakter olema resistentne enamuse antibiootikumide suhtes - inimene, kellest haigusetekitaja isoleeriti, on siiamaani haige.
Nature News, 17.04.2006
Hiinas viidi läbi maailma teine näosiirdamine
Tõsiselt moonutatud näoga hiinlasest sai teine inimene maailmas, kellele siirdati osaliselt uus nägu. Eksperdid ennustavad sarnaste operatsioonide arvukuse järsku tõusu juba lähiajal.

Karu rünnaku ohvriks langenud 30-aastasele Li Guoxingile siirdati 13 tundi kestnud operatsiooni käigus uus ülahuul, põsk ning nina. Mehe operatsioonijärgse raviarsti Zhang Hui sõnul ei saa armid olema silmatorkavad, ent märgatavaks jääb nahavärvi vahe.

Kahe kuu jooksul selgub, kas Guoxingi organism võtab siirdatud koed omaks või käivitub äratõukereaktsioon. Selle aja jooksul on Guoxing arstide erilise hoole ja tähelepanu all.

Maailma esimene näo osaline siirdamine leidis aset 2005. a. novembris Prantsusmaal, kus 38-aastasele naisele siirdati lõug, huuled ja nina. Kuna see operatsioon oli edukam, kui paljud eksperdid eeldasid, on oodata sarnaste operatsioonide arvukuse tõusu juba lähiajal.

Ainuüksi USA-s on kas tule või loomade rünnakute poolt põhjustatud tugevasti moonutatud nägudega sadu inimesi, kes saaksid sarnastest operatsioonidest suurt tulu.

Samas võib siirdatud kudede äratõukereaktsioon viia eluohtike tagajärgedeni, ka võivad immuunreaktsiooni allasuruvad ravimid muuta inimese kindlatele vähivormidele enam vastuvõtlikuks.
New Scientist, 18.04.2006
Uriinitest näitab ravimite sobivust
Londoni (Suurbritannia) Imperial College teadlased on teinud kindlaks, et roti uriinis leiduvate molekulide kaardistamise abil on võimalik ennustada, kas levinud valuvaigisti paratsetamooli kasutamine suurtes kogustes mürgitab looma maksa või mitte.

Seni on individualiseeritud ravimite väljatöötamisel lähtutud eelkõige inimese geneetilistest iseärasustest, millest aga uurimisgrupi juhi Jeremy Nicholsoni arvates ei piisa, kuna geenid ei ütle midagi soolestiku mikrofauna ja toitumisharjumuste kohta.

Selle asemel võtsid teadlased vaatluse alla organismi ainevahetuse saadused, uurides nende sisaldust ja koostist rottide uriinis. Andes grupile rottidele potentsiaalselt surmava annuse paratsetamooli ning mõõtes sellele järgnenud maksakahjustused, konstrueerisid teadlased arvutil mudeli ainevahetussaaduste ja maksakahjustuste vahel. Andes teisele grupile rottidele sama koguse ravimit, proovisid teadlased uriinitesti järgi ennustada tekkivate maksakahjustuste ulatust. Tulemused ületasid kõiki ootusi ning ületasid Nicholsoni andmetel kaugelt seni farmakogenoomiliste meetoditega saavutatu.

Nicholsoni sõnul näitavad esialgsete testide tulemused meetodi paikapidavust ka inimestel. Teadlased usuvad, et see meetod võimaldab välja töötada efektiivsemat individuaalset ravimikasutust, hoidmaks ära ebaefektiivsete ravimite kasutamist või ohtlikke kõrvalmõjusid.
Nature News, 19.04.2006
Piimaga superpisikute vastu
Vallabi piimast leiti unikaalne mikroobivastane molekul, mida saaks kasutada haiglates võitluses surmavate antibiootikumidele resistentsete bakterite vastu.

Vastsündinud väike känguru vallabi on pisike, oakujuline, paljas ja pigem loodet meenutav. Tal puudub väljaarenenud immuunsüsteem ning patogeenide vastu kaitseb teda emapiim.

Äsjasündinud väike vallabi (Macropus eugenii) roomab ema kukrusse ning kinnitub nisa külge. Just piimaga toitumise ajal toimub noore vallabi tohutu areng.

Victoria’s Department of Primary Industries in Melbourne (Austraalia) teadlane Ben Cocks avastas, et vallabi piim sisaldab molekuli AGG01, mis on gram-negatiivsete bakterite (nt E. coli) vastu 100 korda efektiivsem kui penitsilliin. AGG01 tapab samuti nelja tüüpi gram-positiivseid baktereid ning ühte haigustekitajat seent.

Platsentaga imetajatel, kelle vastsündinutel on oma immuunsüsteem väljaarenenud, kadus AGG01 piimast ilmselt pärast evolutsioonilist lahknemist kukkurloomadest.
New Scientist, 20.04.2006
Krooniline väsimus võib olla tingitud geenidest
Mitme meditsiinieksperdi poolt ainult psüühiliseks häireks peetud kroonilise väsimuse sündroomil (ik chronic fatigue syndrome) on selge bioloogiline alus, teatasid USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuse Keskuste (ik U.S. Centers for Disease Control and Prevention - CDC) teadlased.

Kroonilise väsimuse sündroomil on rida sümptomeid, sh väsimus, tursunud lümfisõlmed, peavalud, mälu- ja kontsentratsiooniprobleemid.

227 patsienti hõlmav ulatuslik kroonilise väsimuse sündroomi all kannatava inimese uuring tõi välja mitmeid geneetilisi erinevusi. CDC direktori dr Julie Gerberdingi sõnul on tegu esimeste usaldusväärsete tõenditega, mis kinnitavad sündroomi bioloogilist alust.

CDC kroonilise väsimuse sündroomi uurimisprogrammi juhi dr William Reevesi sõnul on kroonilise väsimuse sündroomi all kannatavatel inimestel kindlad geenid, mis on seotud stressile reageerimist vahendavate ajupiirkondade aktiivsusega.

Hiljuti lükkasid teadlased ümber teooriad, mille järgi põhjustavad kroonilise väsimuse sündroomi kas viirused või immuunsüsteemi nõrkused.

Reevesi andmetel on ainuüksi USA-s vähemalt miljon kroonilise väsimuse sündroomi käes kannatavat inimest. Keskmiselt on haige pereliikmega perekonnas aastased lisaväljaminekud enam kui 250000 krooni (20000 USA dollarit).
Yahoo News, 20.04.2006
Diabeedi kombineeritud ravi hiirtel oli edukas
Ravi, mille käigus kasutati kombineeritult eksperimentaalset vaktsiini koos immuunsust tõstva ravimiga, taastas pooltel hiirtel haiguseelse seisundi.

Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuva diabeedi puhul hakkab organismi immuunsüsteem mingil põhjusel hävitama pankrease insuliini tootvaid beetarakke, mille tagajärjel pankreas ei suuda toota enam piisavalt insuliini ja veresuhkru tase võib tõusta ohtlikult kõrgele. Põhiliseks esimest tüüpi diabeedi ravimiks on süstitav insuliin, kuna suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet.

Teadlased otsivad diabeedile aktiivselt alternatiivseid ravivõimalusi, millest üheks on varases kliinilises inimkatsete faasis olev eksperimentaalne vaktsiin, mis muudab vähem tõenäoliseks immuunsüsteemi rünnaku beetarakkude vastu. Teiseks võimaluseks on anti-CD3 nimeline ravim, mis surub osaliselt maha immuunsüsteemi aktiivsuse. Ent sellel on oma kaasnähud, näiteks muutub allasurutud immuunsüsteemiga inimene enam vastuvõtlikuks nakkustele.

Kombineerides neid kahte ravimeetodit, on Matthias von Herrathi juhitud La Jolla Institute for Allergy and Immunology in San Diego (California, USA) teadlaste grupi andmetel võimalik taastada haigete haiguseelne seisund.

Esile kutsutud diabeediga hiiri raviti viie päeva jooksul kombineeritult vaktsiini ja anti-CD3-ga. 8 nädalat hiljem oli 50% hiirtest veresuhkru tase taas normaalne. Ainult vaktsiiniga ravitud hiirtel veresuhkru langust ei ilmnenud ja ainult anti-CD3-ga ravitud hiirtest alanes veresuhkru tase 20%-l.

Teises katseseerias päriliku diabeediga hiirtega, taastas kombineeritud ravi normaalse veresuhkru taseme 55%-l juhtudest, ainult anti-CD3-ga ravitud hiirtest alanes veresuhkru tase 20%-l ning ainult vaktsiiniga ravitutel 20%-l.

Teadlased usuvad, et katsete tulemused on laiendatavad ka inimestele ning nad plaanivad alustada kombineeritud ravi inimkatsetega juba sel aastal.
New Scientist, 20.04.2006
TÜ Tehnoloogiainstituut kuulutas välja parimad
20. aprillil kuulutas Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut tehnoloogiapäeva pidulikul autasustamisüritusel välja 2005. aasta parima spin-off-ettevõtte, parima koostööpartneri ning parima leiutise.

Parima koostööpartneri tiitli sai Tallinna Piimatööstuse AS tõhusa koostöö eest piimhappebakter ME-3 kasutamisel Helluse tootesarjas. Möödunud aasta konkursil osutus mikroorganismi tüvi Lactobacillus fermentum ME-3 parimaks leiutiseks.

Parimaks spin-off-firmaks tunnistati ülikoolist võrsunud ettevõte Aqua Consult Baltic OÜ, mis projekteeris, ehitas ja arendas välja biojäätmete anaeroobse käitlemise katseseadme. Selle abil on võimalik pooltööstuslikus mahus katsetada biogaasi kui alternatiivenergia tootmist ja hinnata protsessi tootlikkust erinevate biojäätmete anaeroobsel koostöötlemisel.

Parima leiutise konkursi eesmärk oli tunnustada majandusliku potentsiaaliga teadustulemusi loonud teadlasi. Sel aastal osutus võitjaks prof Enn Lusti töögrupp, kes töötab välja kütuseelemendi katoode ja elektrolüüte AS-le Elcogen. Prof Enn Lusti sõnul on kütuseelemendid väga perspektiivikad seadeldised, mis võimaldavad hajutada elektrienergia tootmist ja kasutada efektiivselt koos elektrienergia tootmisega vabanevat soojust.
Tartu Ülikool, 21.04.2006
FDA ei toeta marihuaana kasutamist
USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) ei toeta marihuaana kasutamist meditsiinilistel eesmärkidel.

FDA andmetel puuduvad veenvad teaduslikud tõendid, mis toetaksid marihuaana kasutamist raviotstarbel. Ka ei tõenda seni läbiviidud loom- ja inimkatsed marihuaana meditsiinilise kasutamise ohutust ja efektiivsust.

Varem on teatatud, et marihuaana aktiivsetel komponentidel on potentsiaali mitmete vaevuste raviks ning läbi tuleks viia vastavaid kliinilisi katseid. Selles valguses on FDA-d juba süüdistatud poliitilise, mitte teaduliku otsuse langetamises.
AP, 21.04.2006
Uus mais võib alandada etanooli hindu
Shvetsi keemia- ja biotehnoloogiahiid Syngenta on välja töötanud maisi, milles täiendavalt sisalduv ensüüm amülaas muudab maisitärklise etanooli tootmise tooraineks olevaks suhkruks.

Uudsed maisiseemned peaksid jõudma USA turule järgmisel aastal ning Syngenta arendusdirektori David Jonesi sõnul loodavad nad ka "olulist" müügitulu.

Kuna toornafta hind maailmaturul on jätkuvalt tõusuteel, suureneb aina nõudlus alternatiivkütuste järele. Isegi USA president G. W. Bush propageerib etanooli senisest aktiivsemat kasutamist biokütusena, vähendamaks sõltuvust kallist naftast.

Uued maisiseemned ei suurenda maisi saaki, vaid vähendavad etanooli tootmiskulusid, kuna puudub vajadus kasutada täiendavalt jahvatus- ja segamisseadmeid vedela ensüümi lisamiseks.

Syngenta aktsiate hind tõusis eelmisel aastal 49%.
CheckBiotech.Org, 21.04.2006
Ensüümid leiavad koha vesinikuelemendis
Suurbritannia teadlased on välja töötanud vesinikuelemendid, mis kasutavad kallite metallkatalüsaatorite asemel bioloogilisi ensüüme. Ensüüme kasutavad kütuseelemendid oleksid väiksemad, lihtsamad ja odavamad.

Vesinikuelemendid on atraktiivseks alternatiiviks tavalistele patareidele ja akudele, kuna vajavad elektrienergia tootmiseks ainult vesinikku ja hapnikku ning eraldavad jääkainena ainult vett.

Tavapärased vesinikuelemendid sisaldavad vajalike keemiliste reaktsioonide läbiviimiseks kalliste metallkatalüsaatoritega (nt plaatina) kaetud elektroode. Oxfordi Ülikooli teadlased kasutasid aga katalüsaatorite asemel kahte ensüümi, millest üks pärineb bakterist ning teine seenest, ning katsid elektroodid nendega. Neist bakteriaalne ensüüm lagundab vesinikku oma loomuliku ainevahetuse käigus ning seenest pärit ensüüm ühendab vesiniku ja hapniku, nii et tekib vesi.

Teadlased on välja töötanud ka uudse vesinikuelemendi lihtsa prototüübi, kus suletud klaasanumasse sisestati ensüümidega kaetud elektroodid. Lisades anumasse pisut vesinikku käivitusid reaktsioonid, mille tulemusena tekkis elektrivool. Prototüüp tekitas 700 millivoldi suurust pinget, millest piisas digitaalse kella käivitamiseks.

Töögrupi liikme Kylie Vincenti sõnul peaks uudne tehnoloogia alandama vesinikuelemendi hinda ning muutma seda väiksemaks ning mugavamalt kasutatavaks.
New Scientist, 21.04.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: