Sisukord
  • Teadlased kasutasid viiruseid uut tüüpi akude konstrueerimisel
  • Uus tehnoloogia kiirendab DNA järjestamist
  • Laser sulatab rasva
  • Konverents: Baltic Dynamics 2006
  • Taimedel leiti külmumisvastased geenid
  • Tehnoloogiapäev 2006
  • Rakkude pooldumisele anti tagurpidikäik
  • GM pärm võib alandada malaariaravimi hinda
  • Tavaline geenivariant seostati ülekaalulisusega
  • Uuring: looted ei tunne valu
  • Infopäev: Geneetiliselt muundatud organismid- kuidas nad muudavad meie põllumajandust?
Teadlased kasutasid viiruseid uut tüüpi akude konstrueerimisel
Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT, USA) teadlased kasutasid viiruseid uut tüüpi liitium-ioonakude loomisel, mis võrreldes tavaakudega on kolm korda võimsamad.

Geenidega manipuleerimise tagajärjel katsid viirused end koobaltoksiidi molekulide ja kullaosakestega ning joondusid seejärel, moodustades väikeseid juhtmekiudusid, mis talitlesid akudes anoodina. Iga 880 nanomeetri pikkuse juhtmekiukese läbimõõt on kuus nanomeetrit. Peale viiruse geneetilist modifitseerimist võib neid paljundada miljoneid kordi, et moodustada eri suuruse ja võimsusega akusid.

Kuigi juhtmekiukesi saab valmistada toatemperatuuril ja normaalrõhul, on nende valmistamise protsess keeruline, eeldades õigetes kogustes ja vahekordades koobaltoksiidi ja kullaosakeste olemasolu õigel ajal õiges kohas.

Patenti uut tüüpi akude tehnoloogiale omab Cambrios Technologies, mille kaasasutajate hulgas on ka üks uudse tehnoloogia väljatöötajatest, MIT professor Angela Belcher.

Üheks võimalikuks rakenduseks uut tüüpi akule võiks olla paremate akude tootmine elektriautode tarbeks, kuna praegu kasutatavad akud on liiga rasked ja nõrgad, et bensiiniautodega konkureerida.
Yahoo News, 10.04.2006
Uus tehnoloogia kiirendab DNA järjestamist
Uudne tehnoloogia kasutab DNA ahela juhtimist läbi väikeste avade (nanopoor, ik nanopore) ja samaaegset elektriliste signaalide muutumise fikseerimist. See võib kiirendada DNA järjestamist kuni 200 korda. Väidetavasti suudaks seadeldis inimese genoomi järjestada senise kuue kuu asemel loetud tundide jooksul.

Nanopoori töötamise põhimõte seisneb elektrivoolu juhtimises läbi nanopoori läbiva DNA nanopoori seintes olevate elektroodide abil ning fikseerides elektrivoolu muutused, mis on tingitud eri nukleotiidide erinevast elektrijuhtivusest. See omakorda võimaldabki määrata nukleotiidide järjestuse DNA ahelas.

Kuigi uudset DNA järjestust kiiresti määravaid nanopoore pole veel reaalselt konstrueeritud, on neid USA-s testitud detailse arvutisimulatsiooni abil. Simulatsiooni läbiviimist juhtinud California Ülikooli (San Diego, USA) füüsiku Johan Lagerqvisti sõnul modelleeriti simulatsioonis 100000 nukleotiidist koosneva lühikese DNA ahela, elektroode sisaldava ränioksiidist koosneva nanopoori ning ümbritseva keemilise lahuse vahelist vastasmõju DNA järjestuse määramisel.

Kuna elektrivoolu muutused, mida erinevad nukleotiidid põhjustavad, ei ole alati identsed, tuleks 99,9%-liselt korrektse tulemuse saamiseks protseduuri korrata keskmiselt 70 korda.

Kui laboris läbiks simulatsioonis kasutatud DNA-ga analoogne DNA ahel nanopoori loetud mikrosekundite vältel, siis arvutisimulatsiooni läbiviimiseks kulus 40-l võimsal arvutil terve nädal. Lagerqvisti sõnul näitas nende simulatsioon, et analoogne süsteem võiks funktsioneerida ka reaalsuses, kuna selle koostisosad eraldi võetuna on kõik olemas ning vaja on need ainult õigesti kokku panna. Sellises suurusjärgus on oluline nii iga üksik aineosake eraldi kui ka kõik osakesed koos.

Vaata DNA järjestuse määramise arvutisimulatsiooni: http://physics.ucsd.edu/%7Ediventra/dnapore.mpg
New Scientist, 10.04.2006
Laser sulatab rasva
Massachusetts General Hospital (USA) teadlased on välja töötanud rasva sulatava laseri, mida saab kasutada muuhulgas ka südamehaiguste, tselluliidi ja akne raviks.

Uudne laser on esmakordselt ilma nahka vigastamata võimeline kuumutama kehas rasva, mille tulemusena see laguneb ning väljutatakse organismist.

Professor Rox Andersoni juhitud töögrupp kasutas oma katsetes kuni viie sentimeetri paksuseid sea rasva ja naha tükke. Andersoni sõnul võiks kasutatud tehnoloogia - selektiivne fototermolüüs - leida tulevikus ka meditsiinilisi rakendusi, sh tselluliidi ja akne raviks.

Siiski võtab teadlaste andmetel veel aastaid, enne kui uudne laser jõuab inimkatsetusteni.
BBC News, 10.04.2006
Konverents: Baltic Dynamics 2006
Rahvusvahelist koostööd ning innovatsiooni, tehnoloogiasiirde ja väikeettevõtete toetamise valdkondades kogemuste vahetamist edendav konverents Baltic Dynamics 2006 toimub Vilniuses (Leedu) 24-26.05.2006.

Konverents keskendub järgmistele teemadele:
- seadusandlus ja tegevused innovatsioonisüsteemide arendamiseks;
- rahvusvaheline koostöö ettevõtluse edendamiseks Euroopas;
- innovatiivsed keskmise ja väikese suurusega ettevõtted globaalsel turul: praegune olukord, ohud ja võimalused;
- intellektuaalomand ja innovatsioon.

Lisainfo: http://www.ktc.lt
CORDIS News, 11.04.2006
Taimedel leiti külmumisvastased geenid
Austraalia teadlased avastasid rohttaimel antarktika kastevars (ik Antarctic Hairgrass, Deschampia antarctica) geenid, mis annavad taimele erakordse võime ära hoida jääkristallide teket. Austraalia Victoria osariigi innovatsiooniministri John Brumby sõnul võib see põllumeestele tähendada miljonitesse dollaritesse ulatuvaid lisatulusid.

Antarktika kastevars on ainus heintaim ning üks kahest Antarktika poolsaarel kasvavast soontaimede liigist, ning mis suudab ellu jääda temperatuuril isegi -30 kraadi C.

Brumby sõnul võimaldab avastus oluliselt tõsta põllukultuuride külmakindlust. Üle kogu maailma ulatuvad külmakahjustusest põhjustatud kaod kuni 15% kogusaagist, olles suurimaks ilmastikust põhjustatud saagikuse kao allikaks. Lõuna-Austraalias ulatuvad ainuüksi nisu ja odra külmakahjustustest tingitud kaod 140 miljoni USA dollarini.

Teadlased on teinud kindlaks analoogilised geenid ka mõnedel parasvöötme heintaimedel (nt raihein). Võrreldes nende taimede geene antarktika kastevarre jääkristallide teket pärssivate geenidega, on välja töötatud ka tehnoloogilised alused suurendamaks mõnede põllukultuuride ja heintaimede külmakindlust.
CheckBiotech.Org, 11.04.2006
Tehnoloogiapäev 2006
Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut kutsub kõiki huvilisi 20. aprillil toimuvale Tehnoloogiapäevale.

Toimub rida ettekandeid, nende hulgas:
Transgeensete hiirte valmistamine – kuidas, kellele ja milleks? (ettekandja Mario Plaas);
Bakteritest viirusteni ja vastupidi (Tanel Tenson);
Anaeroobne meetod biojäätmete kompleksseks töötlemiseks (Vallo Lemmiksoo).

Aset leiab konkursside "Parim leiutis", "Parim spin-off-firma" ja "Parim uuendusmeelne koostööpartner" võitjate autasustamine ning NETS ettevõtlusprogrammi 2006 äriideede konkursi võitjate väljakuulutamine.

Tehnoloogiapäeva programm ja ajakava: http://www.tuit.ut.ee/155405
TÜ Tehnoloogiainstituut, 12.04.2006
Rakkude pooldumisele anti tagurpidikäik
USA teadlased on leidnud võimaluse anda tagurpidikäik seni peatamatuks peetud raku pooldumisprotsessile. Avastus võib tulevikus omada suurt tähtsust vähi, mille põhjustab rakkude kontrollimatu jagunemine, ravil.

Rakkude normaalsel jagunemisel kontrollitakse ja vajadusel parandatakse esmalt emaraku tuumas asuv DNA ning seejärel toimub kromosoomide jagunemine tütarrakkudesse. Vähi rakkudes aga võivad mõlemad protsessid saada häiritud.

Oklahoma Medical Research Foundation teadlased mõjutasid valgu tsükliini aktiivsust. Tsükliin mängib olulist rolli raku jagunemise kindlas faasis ning seejärel eemaldatakse see valk rakust.

Esmalt inaktiveerisid teadlased tsükliini keemiliselt, seejärel eemaldasid aga inaktivaatori kindlal ajahetkel rakust, mille tagajärjel esines aktiivne tsükliin rakus jagunemise sellises tsüklis, mil seda valku rakus tavatingimustes ei eksisteeri. Selle tagajärjel pöördus ka raku jagunemise tsükkel osaliselt ning juba lahknenud tütarkromosoomid liikusid taas emaraku keskme suunas.

Töögrupi juhi dr Gary Gorbsky sõnul pole seni veel kellelgi õnnestunud raku paljunemistsüklit tagurpidi suunata ning nende eksperiment näitab, et seni pöördumatuks peetud protsessi eri etappe on võimalik ka teises suunas juhtida.

Kuigi vähirakkude jagunemise eksperdi, Gurdon Institute in Cambridge professori Jonathon Pines’ arvates ei vii avastus otseselt uute vähiravimite väljatöötamisele, on see igal juhul kasulik mõistmaks paremini raku jagunemistsüklit.
BBC News, 12.04.2006
GM pärm võib alandada malaariaravimi hinda
USA teadlased on geneetiliselt modifitseerinud pärmseent Saccharomyces cerevisiae, mis on seeläbi suuteline tootma suurtes kogustes malaariaravimi artemisiniini tootmiseks vajalikku artemisiniinhapet (ik artemisinic acid).

Sääskede poolt edasikantava ainurakse parasiidi plasmoodiumi põhjustatud malaariasse sureb igal aastal vähemalt miljon inimest, 90% neist Aafrikas. Üheaastasest pujust (Artemisia annua) toodetav ravim on aga kallis ja vähese tootlikkusega, mistõttu ravimit ei jätku kõigile abivajajatele.

California Ülikooli (Berkeley, USA) teadlased dr. Jay D. Keaslingi juhtimisel on siirdanud Saccharomyces cerevisiae genoomi kaks üheaastaselt pujult pärit spetsiifiliste ensüümide sünteesimiseks vajalikku geeni, aretamaks suures kogus artemisiniinhapet tootvaid pärmseeni.

Teadlaste andmetel on uudsel meetodil toodetud artemisiniin oluliselt odavam ravimi praegusest hinnast.
Reuters, 12.04.2006
Tavaline geenivariant seostati ülekaalulisusega
Tehti kindlaks esimene tavaline geenivariant, mis oluliselt suurendab riski ülekaalulisusele. Teadlased usuvad, et nende avastus viib uute ravimeetoditeni ülekaalulisuse ravis.

Kindlakstehtud geneetiline muutus asub DNA piirkonnas, mis asub ülekaalulisusega seostatud geeni INSIG2 naabruses. Uuringu kohaselt suurendab üheainsa lämmastikaluse guaniin (G) asendumine tsütosiiniga (C) selles piirkonnas inimese kalduvust ülekaalulisusele. Usutavasti on see muutus seotud geeni INSIG2, mis osaleb rasva tootmises, regulatsiooniga.

Bostoni Ülikooli Meditsiinikooli teadlase Albert Herberti juhitud USA teadlaste rühm tegi kindlaks, et inimestel, kellel uuritud DNA piirkonnas asus kaks C, oli 22% suurem tõenäosus, et nende kehamassi indeks on üle 30, so ületab näitaja, millest alates loetakse inimesi paksudeks.

Tegu on esimese suuremahulise uuringuga, mis kindlalt seostab ülekaalulisusega ka geneetilise komponendi. Kuigi teadlaste hinnangul moodustab geneetiline eelsoodumus ülekaalulisuse tekkes 30-70%, on äärmiselt olulised ka keskkonnatingimused ja eelkõige toitumusharjumused.

Oma uuringus uurisid teadlased inimese genoomis umbes 87000 punkti, mis näitavad üksikisikute vahelist varieeruvust, seostasid need enam kui 900 inimese kehamassi indeksiga ning avastasid, et just see konkreetne geneetiline varieeruvus INSIG2 geeni naabruses korreleerus hästi ülekaalulisusega. Sellele avastusele järgnenud 9000 inimest kaasav oluliselt laiem uuring kinnitas leitud seost.

Nimetatud geenivarianti (2 C) kandis uuringu andmetel 10% elanikkonnast ning nende kehamassi indeks oli keskmiselt ühe ühiku võrra suurem kui kas ühte või mitte ühtegi C sisaldava geenivariandi puhul.
New Scientist, 13.04.2006
Uuring: looted ei tunne valu
Äsjaavaldatud uuringu kohaselt puuduvad inimloodetel enne sündimist valuaistingud, kuna selleks vajalik vaimne areng leiab aset alles pärast sündi, vahendab Postimees.

Birminghami Ülikooli (Suurbritannia) professori Stuart Derbyshire’i kinnitusel areneb loote aju umbes 26. rasedusnädalaks piisavalt, et vajadusel tunnetada valu, kuid tegelikkuses hakkab inimene valu tunnetama alles pärast sündi.

Nimelt tekitab platsenta loote jaoks magamiseks sobiva keemilise keskkonna ning oluline osa aistingute arenemisel tekib alles sündimisel.

Professor Derbyshire’i sõnul on valu midagi sellist, mis tekkib meie kogemuste põhjal ning areneb välja stimulatsioonide ja inimestevahelise suhtlemise käigus. Valu muutub võimalikuks sündimisel algava psühholoogilise arengu läbi, kui imik eemaldatakse üsa kaitsvast keskkonnast.

Mitmed abordi-vastased huvigrupid on aga väitnud, et looted hakkavad välisele stimulatsioonile reageerima alates raseduse 20 nädalast.
Postimees, 14.04.2006
Infopäev: Geneetiliselt muundatud organismid- kuidas nad muudavad meie põllumajandust?
21. aprillil 2006 algusega kell 10.00 toimub Tartus, Eesti Maaülikooli peahoones, Kreutzwaldi 64 infopäev "Geneetiliselt muundatud organismid - kuidas nad muudavad meie põllumajandust?"

Käsitletakse geneetiliselt muundatud põllukultuuride, tavapõllumajanduse ja mahepõllumajanduse kooseksisteerimisega seonduvaid aspekte ning seadusandlust.

Lisaks Eesti Maaülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Põllumajandusministeeriumi esindajatele peavad ettekanded kolm väliskülalist: Sue Mayer ja Peter Lundgren Suurbritanniast ning Dragos Dima Rumeeniast.

Üritus on osalejatale tasuta. Välisesinejate ettekanded tõlgitakse.

Lisainfo: http://www.emu.ee/183708
Eesti Maaülikooli uudised, 16.04.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: