Sisukord
  • Laboris kasvatati funktsioneerivad kusepõied
  • 2006 Life Science Industry Awards Winners
  • Kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
  • Eesti teadlaste HIV-vaktsiin inimkatsetuste faasis
  • Geeniteraapia aitab pimedatel hiirtel tajuda valgust
  • Asper Ophthalmics'i uus DNA test
  • Substraadi pinnastruktuur suunab tüvirakkude arengut
Laboris kasvatati funktsioneerivad kusepõied
USA teadlased siirdasid edukalt haigetele laboris kasvatatud kusepõied, mis kasvatati patsientide endi rakkudest.

North Carolina Wake Foresti Ülikooli teadlased on nüüdseks teinud juba seitse sarnast siirdamist ning mõnel juhul töötavad siirdatud põied edukalt ka aastaid hiljem.

Põiehaigused võivad tõsta põie siserõhku ja viia mitmesuguste neerukahjustusteni. Tavaliselt ravitakse põiehaigusi taastavate operatsioonidega, mille käigus kasutatakse kahjustatud põie taastamiseks teistest kehaosadest pärit kudesid, mis küll kaitseb neerufunktsioone, aga võib viia komplikatsioonideni.

Wake Foresti Ülikooli teadlased kasutasid seitsmelt põieprobleemidega haigelt pärinevaid lihaskoe rakke ning kusepõiest pärit uroteliaalrakke, mida kasvatati 7-8 nädalat laboris spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud põiekujulistel matriitsidel. Seejärel siirdati tehislikult kasvatatud põied haigetele, kellelt rakud pärinesid, ning jälgiti patsientide olukorda kuni viie aasta jooksul.

Selgus, et põie funktsioonid paranesid ilma ühegi komplikatsioonita, mis võivad kaasneda mujalt organismist pärit koe siirdamisel.

Töögrupi juhi dr Anthony Atala sõnul on tegemist väikese sammuga kahjustatud kudede ja organite terve koega asendamise suunas. Edasised sammud on vaja teha aeglaselt, et olla kindlad, et liigutakse õiges suunas.

Praegu proovivad teadlased kasvatada laboris 20 erinevat kudet ja organit, sh veresooni ja südant.
BBC News, 03.04.2006
2006 Life Science Industry Awards Winners
Washingtonis (USA) anti üle presiizhikad auhinnad eluteaduste valdkonnas: 2006 Life Science Industry Awards.

Auhinnad on loodud tunnustamaks ettevõtteid, mis on andnud suurima panuse tehnoloogiate edendamisse eluteaduste valdkonnas eelmisel aastal.

Auhindade kandidaadid, finalistid ning võitjad valiti välja tarbijate, st teadlaste, kes kasutavad igapäevaelus nende ettevõtete poolt välja töötatud tooteid ja teenuseid, poolt. Bioinformatics LLC poolt läbi viidud ja enam kui 2400 teadlast üle kogu maailma hõlmava uuringu tulemusena selgitati välja parimad enam kui 500 nimetatud ettevõtte seas kokku 18-s kategoorias.

3. aprillil toimunud vastuvõtul selgusidki võitjad, kelleks olid (sulgudes on toodud võidukategooria):

- Ambion (RNAi Products);
- Applied Biosystems (High Throughput Screening and Analysis Systems, Instrumentation for Genomic Analysis);
- Bio-Rad Laboratories (Image Analysis Systems, Instrumentation for Protein Analysis, Protein Separation Products);
- BD Biosciences (Cell Biology Instrumentation);
- Dell (Computer Hardware);
- Fisher Scientific (Most Supportive Sales Representatives);
- Invitrogen (Cell Biology Kits and Reagents, Cell Culture Media, Reagents and Plasticware, Gene Expression Analysis Products, Most Knowledgeable Technical Support, Most Memorable Print Advertisement, Most Responsive Customer Service, Most Useful Web Site);
- New England Biolabs (Most Useful Print Catalog);
- Qiagen (Nucleic Acid Purification Products).
BioSpace News, 04.04.2006
Kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud
Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2006/2007. õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrant Hanna Tulmin.

Artur Linnu nimelisele kuuendale stipendiumikonkursile laekus kokku 21 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool), akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus) ja Maris Väli-Täht (SA Geenikeskus) vaatas läbi laekunud taotlused ja otsustas eraldada 2006/2007 õppeaastaks kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi.

Taotluste läbivaatamisel peeti esmatähtsaks silmapaistvate õppe-ja teadustöö tulemustega magistrantide toetamist. Tänavused Artur Linnu stipendiaadid on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia 1. aasta magistrandid Anna Balikova, Ene Reimann, Anastassia Runina ja Helin Räägel, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia 1. aasta magistrant Vallo Varik ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia 1. aasta magistrant Hanna Tulmin.

Järgmine Artur Linnu stipendiumikonkurss kuulutatakse välja 2007. aasta kevadel. Stipendiume antakse välja kord aastas.

Akadeemik Artur Lind (1927-1989) oli Eesti molekulaarbioloogia rajaja ja enamiku Eesti molekulaarbioloogide õpetaja. Ta on uurinud valkude biosünteesi, molekulaarbioloogia meetodeid, RNA ehitust, DNA järjestuse määramise meetodeid, onkogeene ning ribosoomi ehitust ja funktsiooni, sh isoleeris esimesena eukarüoodi ribosoomidest madalmolekulaarse RNA. Artur Lind pälvis ENSV riikliku preemia 1980. aastal.

Sihtasutuse Geenikeskus poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

Sihtasutus Geenikeskus on 1999. aastal loodud sihtasutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on geeni- ja biotehnoloogia alaste arendustegevuste ja ürituste organiseerimine, koordineerimine ja populariseerimine.

Lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda:
Viktor Muuli, SA Geenikeskus projektijuht,
Tel: 74201329

#file1#
SA Geenikeskus, 05.04.2006
Eesti teadlaste HIV-vaktsiin inimkatsetuste faasis
Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgis on alanud katsed, kus Eesti teadlaste leiutatud HIV-vaktsiini katsetatakse 60 inimese peal, kes on sellesse surmaviirusesse nakatunud.

Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus iga viies elanik kannab veres HI-viirust, on see esimene kord, kus inimeste peal püütakse katsetada terapeutilist vaktsiini – viirusekandjate puhul eeldatakse, et vaktsiin peaks vähendama viiruse hulka nende veres.

Turule jõudmiseks peab ravim läbima kolm etappi kliinilisi katseid, Aafrikas alanud katsed on teise etapi avalöök.

Tartu teadlaste leiutatud ning Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech arendatavat vaktsiini on seni katsetatud Soomes nii HIV-positiivsete kui ka tervete inimeste peal. Nende katsete eesmärk oli veenduda, et uudne geenivektortehnoloogial põhinev vaktsiin ei kujuta inimesele ohtu. Katseis osales 13 nakatunut ning 28 tervet inimest.

Esimeste üliväikeste doosidega katsete tulemusena selgus, et vaktsiin suutis osal katsealustest tekitada viiruse suhtes immuunsuse.

Samaaegselt on FIT Biotechis väljatöötamisel nii terapeutiline vaktsiin neile, kes on juba viirusega nakatunud kui ka ennetav vaktsiin tervetele inimestele.
Postimees, 05.04.2006
Geeniteraapia aitab pimedatel hiirtel tajuda valgust
Rohevetikates leiduv valk võib muuta pimedate hiirte võrkkestarakud valgustundlikuks. Teadlased loodavad, et tulevikus võib tehnoloogia edasiarendamine aidata taastada nägemist pärilike nägemisprobleemidega inimestel.

Pärilikud degeneratiivsed silmahaigused, nagu võrkkesta pigmentne degeneratsioon (retinitis pigmentosa), võivad põhjustada võrkkesta valgustundlike rakkude valgustundlikkuse olulist vähenemist, mis võib viia täieliku nägemiskaotuseni.

Vetikates sisalduvat valku kasutava geeniteraapia abil muutsid Wayne’i Ülikooli (USA) teadlased eesotsas Zhuo-Hua Paniga mittefunktsioneerivad hiire võrkkestarakud laboritingimustes valgustundlikuks. Oma katsetes kasutasid nad rohevetikates sisalduvat valgustundlikku valku channelopsin-2 (chop-2), mille abil vetikas teeb kindlaks päikese asukoha.

Ka katsed elusloomadel näitasid, et võrkkestarakud muutusid geeniteraapia tulemusena valgustundlikuks. Valgu sünteesimiseks vajaliku DNA viimiseks silma võrkkesta kasutati kahjutut viirust. Samuti registreeriti geeniravi tulemusena ka ajus paikneva nägemiskeskuse aktiviseerumist. Katsete käigus ei olnud siiski võimalik kindlaks teha, kas loomad omandasid ka reaalselt kasutatava nägemise.
New Scientist, 05.04.2006
Asper Ophthalmics'i uus DNA test
Asper Ophthalmics on välja töötanud autosomaalse retsessiivse võrkkesta pigmentse degeneratsiooni testi (AR-RP test).

Test suudab kindlaks teha 502 mutatsiooni 16-s geenis: CERKL, CNGA1, CNGB1, MERTK, PDE6A, PDE6B, PNR, RDH12, RGR, RLBP1, SAG, TULP1, CRB, RPE65, USH2A, USH3A. Tegemist on ühe kõige komplekssema kasutatava testiga ülalmainitud haigusega seostatud mutatsioonide kindlakstegemiseks.

Testiga on võimalik uurida nii suurt hulka DNA proove samaaegselt kui ka individuaalseid proove. Asper Ophthalmics kavatseb testi käigus avastatavate mutatsioonide nimekirja täiustada vähemalt kaks korda aastas.

AR-RP test on välja töötatud koostöös tugeva teadusliku konsortsiumiga, mida juhib Columbia Ülikooli (New York, USA) professor Rando Allikmets, ning Retina International'i ja selle riiklike allettevõtetega.

Lisainfo: http://www.asperophthalmics.com/ARRPgenetest.htm
Asper Ophthalmics, 06.04.2006
Substraadi pinnastruktuur suunab tüvirakkude arengut
Kasvatades tüvirakke söövitatud nanomustriga substraadil, saab nende arengut suunata luukoe rakkudeks diferentseerumise suunas. Ja seda ilma vastavate kemikaalideta.

Et mõjutada tüvirakkude arengut neist kindla koe tekke suunas, töödeldakse neid tavaliselt kindlate kemikaalidega. Ent Glasgow Ülikooli (Suurbritannia) teadlased eesotsas Matthew Dalbyga saavutasid oma katsetes luuüdist pärit tüvirakkudega viimaste muundumise soovitud tüüpi rakkudeks ainult füüsikaliste keskkonnatingimuste abil.

Teadlased kasvatasid tüvirakke keskkonnas, mis sisaldas ainult rakkude elushoidmiseks ja kasvuks vajaliku koguse toitaineid, aga ei põhjustanud rakkude diferentseerumist. Oma eksperimendis kasutasid nad nanotehnoloogia abil töödeldud pinnastruktuuriga substraati.

Kindla struktuuriga substraat soodustas tüvirakkude arenemist eelkõige luurakkudeks, mitte aga kõhre- ja lihasrakkudeks. Dalby sõnul oli substraadi struktuur ka ainuke faktor, mida nad kasutasid tüvirakkude arengu suunamiseks kindlas suunas.

Teadlased söövitasid alusmaterjalina kasutatava polümeeri pinnale erineva mustri järgi süvendeid, mille läbimõõt oli alla 100 nanomeetri, ning kasvatasid seejärel eri mustriga substraatidil tüvirakke.

Siledal pinnal, nagu ka täiesti korrapäraselt paiknevate mikrosüvenditega substraadil tüvirakud ei diferentseerunud ja jäid pehmeks. Ent kui substraadi pinnal korrapäraselt paiknevate mikrosüvenditega piirkonnad vaheldusid korrapäratult paiknevate mikrosüvenditega piirkondadega, siis tüvirakud luustusid ja muundusid luukoeks.

Kuigi teadlased ei oska veel kindlalt öelda, miks kindel substraadi pinna süvendite muster soodustab tüvirakkude luustumist, usub Dalby, et ka elusorganismis mõjutab tüvirakkude diferentseerumist neid ümbritsevate valkude ruumiline struktuur.

Kui see seisukoht peab paika, võib substraadi pinnastruktuuri abil suunata tulevikus tüvirakkude diferentseerumist ka teisteks koeliikideks.
New Scientist, 07.04.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: