Sisukord
  • Aretati tervislikke rasvhappeid tootvad sead
  • Sanofi omandas 25% Zentivast
  • NETS innovaatiliste äriideede konkurss
  • Ravim hirmu vastu?
  • Mikrokiip suunab neuronite kommunikatsiooni
  • SGX ja Novartis teevad koostööd ravimaks leukeemiat
  • Ranbaxy Laboratories omandab Terapia
  • GM tubakas aitab ära hoida emakakaelavähki
  • ViaGen püüdleb aastas 100 hobuse kloonimise poole
Aretati tervislikke rasvhappeid tootvad sead
Teadlased on aretanud sead, kes on suutelised tootma omega-3 rasvahappeid, mis on tuntud oma positiivse toime poolest südamehaiguste ennetamisel.

Kuigi uuemad anded on selle seose vaidlustanud, on paljud varasemad uuringud jõudnud järeldusele, et omega-3 rasvahapped vähendavad südamehaigustesse haigestumise riski. Inimene ise ei suuda neid rasvhappeid sünteesida ning peab need seetõttu saama toidust.

Pittsburghi Ülikooli (USA) teadlaste juhtimisel siirdati sea loote kindlatesse rakkudesse geen, mis kontrollib omega-6 rasvahapete muundamist omega-3 rasvahapeteks. Neid geneetiliselt modifitseeritud rakke kasutasid teadlased hiljem sigade kloonimiseks, kellel on suurenenud omega-3 rasvhapete tase organismis.

Töögrupi liikme dr Randy Pratheri sõnul võimaldab eksperiment jälgida, kuidas see mõjutab sigade kardiovaskulaarsüsteemi talitlust. Kuna seal ja inimesel on sarnane füsioloogia, on saadud tulemusi võimalik analüüsida ka inimtervise seisukohast. Samuti võib nende rasvhapete suurenenud sisaldus kariloomades olla ka inimesele täiendavaks omega-3 rasvhapete allikaks.

Professor Keith Kendrick Cambridge'i Ülikoolist (Suurbritannia) ei pea aga kuigi tõenäoliseks, et geneetiliselt modifitseeritud kariloomad saaksid laialt kasutatavaks omega-3 rasvhapete allikaks, kuna saadaval on ka teisi allikaid, mida ei ole geneetiliselt modifitseeritud.
BBC News, 27.03.2006
Sanofi omandas 25% Zentivast
Prantsuse ravimitootja Sanofi-Aventis omandas 25% geneerilisi ravimeid tootvast Tshehhi farmaatsiaettevõttest Zentiva 6,7 miljardi krooni eest väidetavasti Ida- ja Kesk-Euroopasse laienemise eesmärgil.

Osaluse ostmine on jätkuks Sanofi eelmise aasta suundumusele geneeriliste ravimite tootmise laiendamisele. Tehingu tulemusena saab Sanofisest Zentiva suuromanik.

Geneeriliste ravimite tootja ja müüja Zentiva on keskendunud eelkõige südameveresoonkonna, kesknärvisüsteemi ja soolehaiguste ravimitele.
Reuters, 27.03.2006
NETS innovaatiliste äriideede konkurss
Sihtasutus Archimedes kuulutab välja NETS ettevõtlusprogrammi äriideede konkursi.

Konkursil valitakse laekunud ideede seast 15 parimat, mille autorid saavad võimaluse osaleda NETS ettevõtlusprogrammis, mis sisaldab endas ettevõtluskoolitust, hüppelaual osalemist, mentorlust, edukate ettevõtete külastusi Eestis ja Suurbritannias ning mitmeid kontaktüritusi. Konkursi tähtaeg on 3. aprill.

Konkursile on oma ideid oodatud esitama kõik ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased, kes rakendavad või plaanivad rakendada oma teadmisi, akadeemilist haridust ja teaduskogemust uute toodete ning teenuste loomiseks ettevõtluses. Osalema on oodatud kandidaadid kõigist valdkondadest.

2006. aasta konkursi 15 võitjat selguvad 18. aprilliks.

Lisainfo: http://www.archimedes.ee/nets
SA Archimedes, 27.03.2006
Ravim hirmu vastu?
Hormoonravi võib aidata inimestel foobiatest jagu saada.

Shveitsi teadlaste juhtimisel välja töötatud hormoonravim sisaldab inimhormoon kortisooli, mida organism toodab stressisituatsioonides, aidates olukorrast välja tulla. Varasemad uuringud on näidanud, et kortisooli suurenenud tase aitab inimestel vabaneda valusatest mälestusest ning emotsioonidest.

Teadlased eesotsas Dominique de Quervainiga Zürichi Ülikoolist uurisid kunstlikult suurendatud kortisoolitaseme mõju foobiatest jagusaamisel.

Nad testisid 40 sotsiaalfoobia all kannatavat ja 20 ämblikke kartvat inimest, kellest pooltele anti kortisooli. Tunni aja möödudes sunniti neid kas astuma üles avaliku esinemisega või vaatama suurte ämblike pilte. Kortisooli saanud inimestel täheldati nende toimingute puhul hirmu olulist vähenemist.

De Quervaini sõnul ei ole täpselt teada, mis põhjustab tõsiseid foobiaid. Üheks põhjuseks võib tema sõnul olla ka looduslikult madal kortisooli tase ohuolukorras.

Teadlaste edaspidiseks töösuunaks on eelkõige katsealuste arvu suurendamine ning ravi katsetamine koos käitumuslike ravimeetoditega. De Quervain usub, et kortisooli osa hirmu ravimises on eelkõike ravi algfaasis, jätkudes hiljem käitumuslike ravimeetoditega. Tema sõnul ei saa kortisoolist kunagi igapäevaselt manustatavat hirmuravimit.
Nature News, 27.03.2006
Mikrokiip suunab neuronite kommunikatsiooni
Euroopa teadlased on välja töötanud spetsiaalse mikrokiibi, mis on suuteline kommunikeeruma tuhandete individuaalsete ajurakkudega.

See seadeldis aitab teadlastel uurida, kuidas vastastikku seotud ajurakud töötavad, ning võib tulevikus aidata välja töötada arvuteid, mis kasutavad neuroneid mäluna.

Arvutikiip suudab vastu võtta signaale enam kui 16000 ajurakult ning mitmesajale neist saata sõnumeid ka tagasi. Varasemad analoogilised seadeldised olid ühendatud ka väiksema arvu neuronitega või olid ühendatud neuronite grupiga.

Itaalia ja Saksamaa teadlased lõid 1 mm2 suuruse mikrokiibi, kuhu nad mahutasid 16384 transistori ja sadu kondensaatoreid. Neuronitest ümbritsetud kiip saab transistoride abil neuronitelt elektrilisi signaale, mis tekivad naatriumioonide suunatud liikumisel läbi rakumembraani spetsiaalsete avade kaudu, ning transistoride abil saadab neile signaale tagasi.

Teadlased alustasid oma katseid teo ajurakkudega, siirdudes sealt edasi roti väiksemate ja keerukamate ajurakkude juurde. Padua Ülikooli (Itaalia) molekulaarbioloogi Stefano Vassanellia sõnul täiustasid nad oma töös lisaks tehnoloogiale ka bioloogiat, modifitseerides esmalt neuroneid geneetiliselt, et need sisaldaksid rohkem naatriumioone läbilaskvaid retseptoreid. Teiseks lisasid nad mikrokiibile spetsiaalseid ajus neuroneid liitvaid valkusid, et suurendada naatriumioonide läbilaskevõimet mikrokiibi ümber.

Vassanelli arvates on tulevikus võimalik kiibi abil modifitseerida neuroni membraani ning kas aktiveerida uut geeni või funktsioneerivat geeni vaigistada. Edaspidises töös keskenduvadki teadlased eelkõige geenide aktiveerimise ja vaigistamise võimaluste otsimisele. Lisaks võib neuronite vastasmõju ja funktsionaalsuse väljaselgitamine aidata tulevikus kaasa ajurakke mäluna kasutav arvuti väljatöötamisele.
New Scientist, 28.03.2006
SGX ja Novartis teevad koostööd ravimaks leukeemiat
Shveitsi ravimitootja Novartis omandas SGX Pharmaceuticals'i (USA) leukeemia eksperimentaalse ravimi litsentsi, makstes selle eest enam kui 6,5 miljardit krooni (515 miljonit USA dollarit).

SGX keskendub tavaravimitele (sh Novartise Gleevec) resistentseks muutunud kroonilise müeloidleukeemia raviks mõeldud uute ravimite väljatöötamisele.
Reuters, 28.03.2006
Ranbaxy Laboratories omandab Terapia
India suurim ravimitootja Ranbaxy Laboratories omandab Rumeenia geneeriliste ravimite tootja Terapia 4,1 miljardi krooni (324 miljonit USA dollari) eest eesmärgiga laiendada oma tegevust Euroopas.

Ranbaxy Laboratories omandab Terapias 96,7%-lise osaluse lootuses, et liitumisest saadav sünergia ning uued turud viivad uute tegevusvõimalusteni Euroopas. Ranbaxy Laboratories tegevjuhi Malvinder Singhi sõnul peaks neist tehingu tagajärjel saama Rumeenia suurim geneeriliste ravimite tootja.

Tehing peaks jõustuma peale selle heakskiitmist Rumeenia võimude poolt eeldatavasti k.a. juunis.
NewRatings.Com, 29.03.2006
GM tubakas aitab ära hoida emakakaelavähki
Itaalia teadlased on välja töötanud immunoloogiliselt aktiivse ja taskukohase vaktsiini inimese papilloomiviiruste (ik Human Papillomaviruses, HPV) vastu.

Praeguseks on teada enam kui 150 erinevat HPV-d, neist seostatakse emakakala vähiga sagedamini HPV16 ja HPV18. Vähki põhjustavateks koostisosadeks on neis nn onkovalgud E6 ja E7.

Immunoloogiliselt aktiivseid onkovalkusid peetakse ka sobivateks sihtmärkideks HPV-tekkeliste kasvajate vastu suunatud vaktsiinide väljatöötamisel. Seda on näidanud ka katsed hiirtel, kellele manustati onkovalku E7 sisaldavat taimeekstrakti, mille tagajärjel kujunes neis osaliselt välja immuunsus HPV-tekkeliste kasvajate vastu.

Paraku on senised katsed toota E7 suuremates kogustes ebaõnnestunud, kuna tegemist on lühiealise ja kiirelt laguneva valguga.

Üheks uuemaks meetodiks, mis võimaldaks toota suurtes kogustes E7 lühikese aja jooksul, on geneetiliselt modifitseeritud (GM) taimede kasutamine. Selle meetodi eeliseks on asjaolu, et taimedes puuduvad reeglina inimpatogeenid, vähki põhjustavad DNA järjestused ning endotoksiinid. See omakorda vähendab terviseriske ja alandab tootmiskulusid.

Soovitud geeni levitamiseks taimes sobivad viirused, mille genoom sisaldab vajalikku DNA järjestust. Viirus levib taimes kiiresti ning paljunedes toodetakse soovitud valku kodeerivat geeni suurtes kogustes.

Dr Rosella Franconi juhitud itaalia teadlased kasutasid onkovalgu E7 tootmiseks tubaka Nicotiana benthamiana taimi. E7 valku kodeeriva geeni sisestamiseks tubakataime kasutasid nad kartuli viirust X (ik potato virus X - PVX), mis suudab edukalt levitada geneetilist informatsiooni paljudes taimedes, kuid ei nakata loomi.

Toites hiiri GM tubakataimest pärineva ja onkovalku E7 sisaldava taimeekstraktiga, ilmnes hiirtel immuunreaktsioon ja 40%-l kujunes välja immuunsus HPV-tekkeliste kasvajate vastu. Teadlaste arvates on madala immuunsusprotsendi taga tõik, et onkovalgu E7 sisaldus ekstraktis oli väga madal, olles mitmeid kordi madalam tasemest, mis hoiab ära kasvaja edasise kasvu.

Tubakataimed suutsid toota kuni 15 mikrogrammi valku ühe grammi lehemassi kohta ning vaakumsublimatsioonmeetodil kuivatatud tubakalehtedes püsis E7 toatemperatuuril stabiilsena vähemalt ühe aasta jooksul.
CheckBiotech.Org, 30.03.2006
ViaGen püüdleb aastas 100 hobuse kloonimise poole
Texases (USA) asuv ViaGen Inc. teatas, et kavatseb hakata hobuseid ärilistel eesmärkidel kloonima.

Kahe seni kloonitud hobuse, keda kasutatakse noorloomade eraldamiseks karjast, puhul on ühe hobuse hinnaks olnud ligi 2 miljardit eesti krooni. Üks neist klooniti 19. veebruaril, teine 6. märtsil k.a. ning neile on peatselt lisa oodata.

USA-s seni unikaalse teenuse pakkumiseks - ärilistel eesmärkidel hobuste kloonimiseks - teeb ViaGen koostööd teise biotehnoloogiaettevõttega - Encore Genetics. Kokku sisaldab nende loodud geenipank enam kui 75 eri tõugu heade näitajatega hobuse genoome.

Esimene hobune klooniti Itaalias 2003. aastal, USA-s jõuti sama kaugele 2005. aastal.
AFP via Yahoo News, 31.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: