Sisukord
  • Tehnoloogiapäeva konkursid uuendusmeelsetele ettevõtjatele ja teadlastele
  • Valitsused kiitsid heaks GMOdega kauplemise rahvusvahelised reeglid
  • Töötati välja taimne "kalamaksaõli"
  • Uus koostöövõrgustik uurib resistentsust
  • Miks linnugripp ei levi inimeselt inimesele?
  • Maailma enimmüüdud ravimid
  • Partnerite otsing põllumajanduslikeks, toiduainete- ning biotehnoloogiaalasteks uuringuteks
  • Avastati riisikahjuri "tapjageen"
  • Uued alternatiivid loomkatsetele
  • Bayer on omandamas Scheringit 255 miljardit krooni eest
  • Täiskasvanud hiirte testistes leiti tüvirakke
Tehnoloogiapäeva konkursid uuendusmeelsetele ettevõtjatele ja teadlastele
Tehnoloogiapäevade raames korraldatavate konkursside "Parim uuendusmeelne koostööpartner", "Parim spin-off firma" ja "Parim leiutis" eesmärgiks on edukatele näidetele tuginedes julgustada asjaosalisi üha enam koostööd tegema.

Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool kutsuvad oma koostööpartnereid ja teadlasi osalema kolmel konkursil:

"PARIM UUENDUSMEELNE KOOSTÖÖPARTNER", mille eesmärgiks on julgustada ja tunnustada ülikoolidega arendusalast koostööd tegevaid ettevõtteid.

"PARIM SPIN-OFF FIRMA", mille eesmärgiks on tunnustada ettevõtlikke teadlasi ja tudengeid, kes on loonud teadmismahukaid ja uudseid lahendusi pakkuva ettevõtte.

"PARIM LEIUTIS", mille eesmärgiks on tunnustada majandusliku potentsiaaliga teadustulemusi loonud teadlasi.

Konkurssidest osavõtuks saab sooviavalduse esitada 3. aprillini, Tehnoloogiapäev 2005 konkursside võitjad ei saa samas kategoorias uuesti kandideerida.

Lisainfo ja konkurssidele registreerumine: http://www.tuit.ut.ee/151732
TÜ Tehnoloogiainstituut, 20.03.2006
Valitsused kiitsid heaks GMOdega kauplemise rahvusvahelised reeglid
Cartagena bioohutuse protokolli liikmesriikide eelmisel nädalal toimunud kohtumisel Brasiilias kiideti heaks reeglid, mis puudutavad geneetiliselt modifitseeritud organismide (GMO) piiriülest liikumist.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas väljendas heameelt pingeliste vaidluste ja läbirääkimiste tulemusena sõlmitud, ka EL seadustega ühilduva kokkuleppe üle. Tema sõnul sätestavad kokkulepitud reeglid selged, sisukad ja praktilised nõuded dokumentatsioonile, mis on vajalikud GMOdest toodetud põllumajandussaaduste piiriüleseks liikumiseks.

Cartagena bioohutuse protokoll on ainus rahvusvaheline kokkulepe, mis reguleerib GMOde piiriülest liikumist, olles suunatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, tavataimede püsimajäämine kindlustamisele GM taimede kõrval ning elanikkonna kaitsmisele GMOde potentsiaalsete ohtlike mõjude eest. Protokoll jõustus 2003. aastal ning sellega on liitunud 132 riiki, sh Eesti.
CheckBiotech.Org, 20.03.2006
Töötati välja taimne "kalamaksaõli"
Shveitsi ettevõte Eau Plus on turule toomas maailma esimese omega-3 rasvhappeid sisaldava taimse kalamaksaõli asendaja.

Õli "Algae Pure" pärineb vetikatest ning on tootja andmetel usaldusväärne ja keskkonnasõbralik alternatiiv kalamaksaõlile.

"Algae Pure" sisaldab kalamaksaõlis leiduvaid asendamatuid rasvhappeid eikosapentaeenhape (ik eicosapentaenoic acid, EPA) ja dokosaheksaeenhape DHA (ik docosahexaenoic acid, DHA), mis on olulised aju töös ning alandavad kolesterooli taset.

Londoni (Suurbritannia) ühe juhtiva toitumisteadlase Yvonne Bishop-Westoni sõnul on tegemist tervise edendamise seisukohast tähtsa avastusega, mis on eriti oluline taimetoitlastele ning usu- ja eetilistesse gruppidesse kuuluvatele inimestele, kes hoiduvad loomsetest toodetest kas eetilistel või keskkonnakaitselistel põhjustel.
NetDoctor, 20.03.2006
Uus koostöövõrgustik uurib resistentsust
Euroopas käivitus uus koostöövõrgustik, mis uurib haigustekitajate resistentsust antibiootikumidele.

Projekt GRACE (Genomics to combat resistance against antibiotics in community-acquired LRTI in Europe), mida rahastatakse osaliselt 6. RP vahendistest, ühendab resistentsuse tulemuslikumaks uurimiseks 9 EL liikmesriigis asuva 17 asutuse ressursid.

Euroopa Komisjoni teaduse- ja uuringutevoliniku Janez Potocniku sõnul on GRACE hea näide sellest, kuidas teadus tegeleb inimeste igapäevaelu puudutavate probleemidega.

Resistentsus antibiootikumidele on tõusuteel üle kogu Euroopa, mida ilmestavad nn superpisikute, nagu näiteks MRSA, inimelusid nõudvad puhangud. GRACE keskendub eelkõige bakteritele, mis põhjustavad alumiste hingamisteede haigusi, nagu bronhiit ja kopsupõletik. Selleks nähakse ette kaheksa riigi laboritest koosnevat genoomikalaborite võrgustikku, mida toetab 11 riigi esmatasandi abi võrgustik.

GRACE keskendub lisaks resistentsuse teaduslikele uuringutele ka patsientide harimisele, kuna lõpetamata antibiootikumide ravikuur kätkeb endas lisaks taashaigestumise ohule ka võimalust haigustekitaja resistentseks muutumiseks.

Projekti rahastatakse 6. RP vahenditest ligi 180 miljoni krooni ulatuses ning see kestab vähemalt aastani 2011.

Lisainfo: http://www.grace-lrti.org
CORDIS News, 21.03.2006
Miks linnugripp ei levi inimeselt inimesele?
Teadlased usuvad, et on kindlaks teinud põhjuse, miks inimesed ei nakatu kergesti surmava gripiviiruse H5N1 tüvega.

Kui inimesi nakatavad gripiviirused kinnituvad ülemistes hingamisteedes asuvatele sihtrakkudele, et kergendada viiruse levikut, siis H5N1 viirustüvi kinnitub rakkudele, mis asuvad alumistes hingamisteedes.

Wisconsini Ülikooli teadlased uurisid, miks H5N1 viirustüvi ei suuda kergesti levida inimeselt inimesele, seda vaatamata asjaolule, et suudab edukalt inimese kopsudes paljuneda.

Erinevad gripiviirused kinnituvad hingamisteede rakkude pinnal ühele ja samale molekulile, mille struktuur on hingamisteede eri osades pisut erinev. Teadlased tegid kindlaks, et molekuli see struktuur, millele kinnituvad inimesi nakatavad gripiviirused, on valdava ülemiste hingamisteede katterakkudes.

Linnugripi poolt ohustatava struktuuriga molekulid paiknevad aga sügaval hingamisteede alumistes osades – alveoolides, kust kinnitunud ja seal paljunenud viiruste aktiivne taasjõudmine ülemistesse hingamisteedesse aevastamise ja köhimise teel on oluliselt ebatõenäolisem.

Teadlased usuvad ka, et kui H5N1 viirustüvi omandab mutatsioonide käigus võime kinnituda ülemistes hingamisteedes paiknevatele molekulidele, võibki see viia paljukardetud gripipandeemiani.
BBC News, 22.03.2006
Maailma enimmüüdud ravimid
Esmakordselt ületas retseptiravimite aastakäive maailmas eelmisel aastal 600 miljardi USA dollari piiri. Seda vaatamata asjaolule, et müük aeglustus nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas.

2005. aastal kasvas retseptiravimite müügikäive 7%, ulatudes 602 miljardi USA dollarini. Viies aasta järjest osutus enimmüüdud ravimiks Pfizeri LIPITOR, mille müügitulu ületas lähimate konkurentide oma enam kui kahekordselt, ulatudes 12,9 miljardi USA dollarini ehk ligi 170 miljardi eesti kroonini, mis ületab ligi kolmekordselt Eesti riigi 2006. a. eelarve (61,2 miljardit krooni).

Enimmüüdud ravimid 2005. aastal olid (sulgudes toodud ravitav haigusseisund, tootja, 2005. a. müügimaht miljardites USA dollarites, aastane müügimuutus. Allikas IMS Health):

- LIPITOR (kõrge kolesteroolitase, Pfizer, 12,9, 6,4%)
- PLAVIX (südamehaigused, Bristol-Myers Squibb & Sanofi-Aventis, 5,9, 16%)
- NEXIUM (kõrvetised, AstraZeneca, 5,7, 16,7%)
- SERETIDE/ADVAIR (astma, GlaxoSmithKline, 5,6, 19%)
- ZOCOR (kõrge kolesteroolitase, Merck, 5,3, -10.7%)
- NORVASC (kõrge vererõhk, Pfizer, 5,0, 2.5%)
- ZYPREXA (skisofreenia, Eli Lilly, 4,7, -6.8%)
- RISPERDAL (skisofreenia, Johnson & Johnson, 4,0, 12.6%)
- PREVACID (kõrvetised, Abbott Labs & Takeda Pharmaceutical, 4,0, 0,9%)
- EFFEXOR (depressioon, Wyeth, 3,8, 1,2%)
Forbes, 22.03.2006
Partnerite otsing põllumajanduslikeks, toiduainete- ning biotehnoloogiaalasteks uuringuteks
Kokkusaamine "Partnerite otsing põllumajanduslikeks, toiduainete- ning biotehnoloogiaalasteks uuringuteks" toimub Viinis (Austria) 16-17. mail 2006. a.

Teadus- ja uurimisasutuste, ettevõtete ning võimu esindajad on oodatud kokkusaamisele, et arutada uute teadussaavutuste rakendamise võimalust põllumajanduse, toiduainetetööstuse ning biotehnoloogia valdkondades. Samuti pakutakse värskeimat informatsiooni rahastamisvõimalustest 7. Raamprogrammi kaudu.

Lisainfo: http://www.fp7partneringfood.at
CORDIS News, 23.03.2006
Avastati riisikahjuri "tapjageen"
Tehti kindlaks üle kogu maailma riisipõlde laastava seenkahjuri geen, ilma milleta ei suuda kahjur taime nakatada.

Eelmisel aastal järjestas rahvusvaheline teadlasrühm ulatuslikku üleilmset hävitustööd tegeva riisikahjuri Magnaporthe grisea genoomi, lootuses tõkestada seenkahjuri laastamistööd.

Kahjustuste ulatuslikkusest annab aimu tõik, et kahjur hävitab aastas riisi koguses, millest piisaks 60 miljoni inimese toitmiseks. Arvatakse, et haigust esineb vähemalt 85 riigis ning mitmes maailma paigas on see on muutunud resistentseks kasutatavate fungitsiidide ja GM riisi suhtes.

Osad riisitaimed suudavad siiski seene rünnaku kindlaks teha ja sellele ka reageerida kas nakatunud lehtede langetamise või rakukestade tugevdamise teel. Kuid kaitsereaktsiooni toimemehhanism on siiani jäänud saladuseks.

Exeteri Ülikooli (Suurbritannia) teadlased tegid kindlaks geeni, mis on seenkahjuri jaoks vajalik riisitaime kahjustava sekreedi tootmiseks. Kui MgAPT2-nimelise geen deaktiveeriti, ei suutnud kahjur riisitaime nakatada. Samuti ei käivitanud kahjur enam ka taimede kaitsemehhanismi.

Exeteri Ülikooli taimebioloogi Martin Gilberti sõnul viitab see asjaolule, et MgAPT2 geen on kahjurile hädavajalik riisitaimede nakatamiseks. Edasises tegevuses keskenduvad teadlased seente sekreedi koosseisus olevate molekulidele otsimisele, mis käivitavad riisitaimel kaitsemehhanismi. Nende molekulide kindlakstegemisel on võimalik neid molekule lisada seenhaiguse tõrjepreparaatidesse ning tõkestada seenhaiguse levikut.
The Guardian, 23.03.2006
Uued alternatiivid loomkatsetele
European Centre for the Validation of Alternative Methods (ECVAM) poolt töötati välja ja kiideti heaks kuus uut alternatiivset testimismeetodit, mis suudavad asendada loomkatseid.

Uued testid kasutavad suuremate loomade asemel kas väiksemaid loomi või rakukultuure vähiravimite toksilisuse ning saastatud ravimite kindlakstegemisel. ECVAMi juhataja Thomas Hartungi sõnul säästavad uued meetodid aastas 200000 küüliku elu. Samuti on uued meetodid täpsemad kui loomkatsed, tagades seega testitavate toodete suurema ohutuse.

Üks uudne test on loodud kemoteraapias kasutatavate äärmiselt toksiliste ravimite annuse määramise hõlbustamiseks, vähendades letaalse üledoosi ohtu. Selles testis kasutatakse jäneste asemel hiiri.

Ülejäänud viis testi aitavad kindlaks teha ravimite saastatust bakteritega. Kuna immuunsüsteem võib reageerida ka surnud bakteritele, siis võib ka steriliseeritud ravimi kasutamine kutsuda esile immuunreaktsiooni ravimis leiduvatele surnud bakteritele, põhjustades palavikku, valu ning shokki. Testimiseks kasutatakse laboris kasvatatud inimese immuunrakke ning ka need testid on täpsemad kui varasemad loomkatsetel tuginevad.

ECVAM on nüüdseks välja töötanud 23 heakskiidu leidnud alternatiivset testimismeetodit, 2006. aastal kavatsetakse rakendada veel 4-5 uut meetodit.

Lisainfo ECVAMi kohta: http://ecvam.jrc.it/
CORDIS News, 24.03.2006
Bayer on omandamas Scheringit 255 miljardit krooni eest
Pärast pearivaal Mercki tagasitõmbumist on tõenäoline saksa suurettevõtte Scheringi omandamine teise saksa farmaatsiahiiu Bayer poolt 255 miljardi eesti krooni eest.

Bayeri pakkumine ületas Mercki oma kümnendiku võrra ning kui tehing jõustub, tekib kontsern, mille müügikäive on aastas enam kui 230 miljardit krooni, mis ületab ligi neljakordselt Eesti 2006. a. eelarve (61,2 miljardit krooni).

Loodava kontserni tugevamateks külgedeks saavad olema eelkõike südame-, günekoloogilised ning vähiravimid.
Reuters, 24.03.2006
Täiskasvanud hiirte testistes leiti tüvirakke
Saksa teadlased tegid täiskasvanud hiirte testistes kindlaks regeneratiivraviks kasutatavate tüvirakkude olemasolu, mis ei vaja kultiveerimiseks kloonimist ega embrüote hävitamist.

See avastus annab vähemalt meestele potentsiaalselt lõputu värskete ja indiviidispetsiifiliste tüvirakkude allika, mida saab raviotstarbel kasutada, kasutamata vastuolulist embrüote kloonimist.

Göttingenis asuva Georg-Augusti Ülikooli teadlased eesotsas Gerd Hasenfussiga aretasid transgeense hiire, kelle sperme tootvad tüvirakud olid märgistatud fluorestseeruva markeriga. Märgistuse abil õnnestus teadlastel tüvirakud, mis moodustasid 0,3% kõigist testise rakkudest, isoleerida. Nende rakkude hilisemal kultiveerimisel käitusid osad neist teadlaste üllatuseks nagu embrüonaalsed tüvirakud.

Hassenfussi sõnul on neil õnnestunud saadud rakke laboris muundada erinevateks rakkudeks, sh südame-, aju- ning naharakkudeks. Ka hiire embrüotesse süstituna arenesid need rakud edasi 90% juhtudest.

Sarnaseid multifunktsionaalseid rakke on varasemalt hiirte testistes leidnud ka Jaapani teadlased, ent ainult hiirtel, kelle vanus ei ületanud kahte päeva. Emastel hiirtel ei suutnud nad vaatamata otsingutele analoogilisi rakke tuvastada.

Saksa teadlaste andmetel võivad siiski ka munasarjades esineda munarakke tootvad tüvirakud.
Nature News, 24.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: