Sisukord
  • DNA ribakoodistamine ei pruugi olla täpne
  • Kakao vähendab südamehaiguste riski
  • Luurehaid avamerele patrullima?
  • Uus ravim Alzheimeri tõve vastu
  • Uus eluslooduse evolutsioonipuu võimaldab lähemalt jälgida liikide tekkimist
  • EL kiitis heaks GM maisiliini kasutamise toiduks
  • Aafrikas on loomisel põllumajanduslik biotehnoloogia koostöövõrgustik
DNA ribakoodistamine ei pruugi olla täpne
Alamliikide geneetiline segunemine põhjustab häireid DNA ribakoodistamisel.

Liblikate uuringud on esile tõstnud ) DNA ribakoodistamisega (ik DNA barcoding) seotud probleemid. Nii selgus USA-s elutseva haruldase liblikaliigi Lycaeides melissa samuelis ribakoodistamise käigus, et seda ohustatud liiki ei õnnestu üheselt määratleda praegu kasutatavate meetoditega.

Praegu kasutatav ja 2003. a. kasutusele võetud standardmeetod võimaldab mitokondriaalses DNA-s sisalduva geeni Cox1 järjestust, nn ribakoodi, kasutada liigi identifikaatorina.

Texas State University in San Marcos (USA) teadlased tegid kindlaks, et seni eeldatavalt ülalmainitud liblikaliigile kuulunud geenid Cox1 ja Cox2 kuuluvad tegelikult tema lähedasele ja enamlevinud sugulasliigile Lycaeides melissa melissa.

Selle kindlakstegemiseks analüüsisid teadlased 190 liblika tuumas paiknevat DNA-d. See põhjalikum meetod toetas bioloogide "vanamoelist", isendite füüsilistel omadustel põhinevat taksonoomiat.

Teadlaste arvates on ribakoodistamise kohatise ebaõnnestumise põhjuseks mitokondriaalsete geenide võimalik üleminek ühelt alamliigilt teisele harvaesinevate liikidevaheliste ristumiste käigus. Kui tuumas sisalduv DNA korrigeerub aja jooksul edasiste liigisiseste ristumiste toel, siis mitokondriaalne DNA pärandatakse emaliini pidi aina edasi ja see võib jätkuvalt säilitada võõrliigi omadused.

Sellest probleemist on bioloogid rääkinud juba ribakoodistamise algusaegadest saadik. Seda on täheldatud ka teistel loomaliikidel, ent keegi ei oska hetkel öelda, kui levinud selline geenisiire on.

Konsortsiumi Barcode for Life esindaja David Schindeli sõnul on ribakoodistamisel kasutatav tehnoloogia vaatamata kõigele elujõuline, ent mõningate alamliikide puhul ei piisa kaardistamiseks ainult ühest geenipiirkonnast.
Nature News, 27.02.2006
Kakao vähendab südamehaiguste riski
Taani teadlased on teinud kindlaks, et kakaod ja kakaotooteid tarbivatel elatanud meestel on madalam vererõhk ning väiksem tõenäosus surra südameveresoonkonna haigustesse.

Kuigi kakaod on seostatud terve südameveresoonkonnaga juba alates 18. sajandist, on nende väidete teaduslike tõestustega alles alustatud.

Taani National Institute for Public Health and the Environment teadlased uurisid 470 meest vanuses 65 kuni 84 eluaastat. Nende tervislikku seisundit ja toitumusharjumusi uuriti 1985. aastal ning järeluuringud tehti 1990. ja 1995. aastal.

Kakaod ja kakaotooteid regulaarselt tarbivatel meestel oli oluliselt madalam vererõhk kui kakaod mittetarbivatel. Suurema kakaotarbimisega meestel oli risk surra südameveresoonkonna haigustesse kaks korda madalam. Teadlased tunnistavad siiski, et puudus otsene seos madalama vererõhu ja südameveresoonkonna haigustesse suremise vahel.

Kakao sisaldab mitmeid rasvaineid, mida on seostatud madalama vererõhuga, ning rikkalikult antioksüdante, mis kaitsevad kudesid keemiliselt aktiivsete vabade radikaalide poolt põhjustatud kahjustuste eest.

Ka British Heart Foundation'i esindaja Cathy Ross'i sõnul on tõendeid, et nt shokolaadi söömine alandab vererõhku. Ent tema sõnul on selleks vajalik kogus 100 grammi tumedat shokolaadi päevas, mis aga toob endaga kaasa liigseid kaloreid ja rasvu. Samuti ei ole veel piisavalt uuritud shokolaadi tarbimise pikaajalisi mõjusid.

Cathy Ross leiab ka, et peale shokolaadi söömise on olemas palju paremaid võimalusi oma tervise parandamiseks.
BBC News, 28.02.2006
Luurehaid avamerele patrullima?
USA sõjaväe tellimusel on välja töötatud närviimplantaat, mille abil on võimalik hai ajusignaale kaugjuhtimise teel töödelda ja juhtida. See aga võimaldab kontrollida ja juhtida looma liikumist ning võib-olla isegi deshifreerida tema aistinguid.

Loomade käitumist jälgivate ja mõjutavate implantaatide väljatöötamisega tegelevaid uurimisgruppe on maailmas mitmeid ja vastavaid eksperimente on viidud ja viiakse läbi nii haidel, teistel kaladel, rottidel kui ka ahvidel. Ent erinevalt Pentagoni poolt rahastatavast uuringust viiakse neid eksperimente läbi eelkõige meditsiinilistel eesmärkidel.

Sõjaväeametnikud loodavad ära kasutada mitmeid haide omadusi, nagu võimet vaikselt liikuda ja tunda nõrku elektrivälju, ning head haistmist. Hääletu liikumine ja vajaliku energia tootmine on omadused, millega mehhaanilised veealused aparaadid ei suuda võistelda.

Implantaadi väljatöötamisel on jõutud järku, mil neid plaanitakse hakata katsetama haidele siirdatuna avamerel Florida lähedal. Välja on töötatud ka hüdrolokatsioonil põhinev sidesüsteem, mis võimaldab vahetada infot laevade ja haide vahel kui 300 kilomeetri kauguselt.

Põhirõhk avamerel toimivatel katsetustel on haide tervisliku seisundi ja sooritusvõime jälgimine. Metsikute kiskjatena on nad küll suutelised lühiajalisteks pingutusteks, ent keegi ei tea, kui kaua on neid võimalik liikuma sundida, ilma et nad end vigastaksid.
New Scientist, 01.03.2006
Uus ravim Alzheimeri tõve vastu
Uus ravim blokeerib Alzheimeri tõve sümptomite arengu hiirtel.

Hiirkatsete käigus peatas ravim AF267B Alzheimeri tõve sümptomite, nagu mälukaotus ja õppimishäired, süvenemise hiirtel. Samuti vähenes neil sarnaselt Alzheimeri tõve põdejatele sageli esinev valguliste moodustiste hulk ajus.

Irvine'is (USA) asuva California Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud katsetes kasutati geneetiliselt modifitseerituid hiiri, kes ilmutasid klassikalisi Alzheimeri tõve sümptomeid.

Teadlased tegid kindlaks, et AF267B ravi saanud hiirtel oli võrreldes ravi mittesaanutega parem õppimisvõime ja mälu ning väiksem valguliste moodustiste tase ajukoores ja hipokampuses.

Uue ravimi oluliseks plussiks on lisaks raviomadustele ka vereringe ja aju vahelise barjääri ületamisvõime, mistõttu ei pea ravimit otse ajju viima, vaid see jõuab sinna vereringe vahendusel.

Töögrupi juhi professor Frank LaFerla sõnul võib AF267B olla hiigelsuur samm edasi Alzheimeri tõve ravis, samas ei saa otsustada ravimi mõju üle inimesele enne inimkatsete läbiviimist. Igal juhul on senised katsed olnud äärmiselt paljulubavad.
BBC News, 02.03.2006
Uus eluslooduse evolutsioonipuu võimaldab lähemalt jälgida liikide tekkimist
Eluslooduse evolutsioonipuu heidab valgust meie kõigi ühisele eellasele.

1870. aastal kaardistas Ernst Haeckel esmakordselt taimede ja loomade evolutsioonilised suhted eluslooduse evolutsioonipuuna. Vaatamata sellele, et hiljem on seda puud moodsaid meetodeid kasutades pidevalt parandatud ja täiustatud, on selle paljud harud siiani jäänud segaseks.

Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratooriumi (EMBL) teadlased Heidelbergis (Saksamaa) on välja töötanud arvutusliku meetodi, mis püüab lahendada paljud seni vastuseta küsimused ja mille tulemusena loodud evolutsioonipuu on kõigist seniloodutest tõenäoliselt kõige täpsem.

Nende uuring pakub intrigeerivaid lähenemisi bakterite tekkele ning kogu Maa eluslooduse ühistele eellastele.

Töögrupi juhi Peer Bork'i sõnul varustavad erinevate organismide täielikult järjestatud genoomid teadlasi otseste evolutsiooni jäädvustustega. Kuna kogu elusloodus Maal pärineb ühistest eellastest, siis peavad organismid sisaldama ka mõningaid ühiseid geene.

Teadlastel õnnestus kindlaks teha 31 geeni koos modifikatsioonidega, mis, sisaldudes 191-s organismis bakteritest inimesteni, näitavad nendevahelist suguluse astet. Keeruliseks tegi analüüsi geenisiirde tagajärjel lisandunud geenide ellimineerimine, kuna geenisiirde tagajärjel omandatud geenid ei näita midagi organismi eellaste kohta.

Uus meetod vähendab drastiliselt nii suure andmehulgaga paratamatult kaasnevat infomüra, võimaldades kindlaks teha varase evolutsiooni seni teadmata detaile. Näiteks selgus uuringus, et esimene bakter oli tõenäoliselt gram-positiivne ja elas kõrge temperatuuriga elukeskkonnas, mis viitab võimalusele, et kogu elu tekkis kuumas keskkonnas.
EurekAlert News, 02.03.2006
EL kiitis heaks GM maisiliini kasutamise toiduks
Euroopa Komisjon kiitis vaatamata liikmesriikidevahelisele tupikseisule antud küsimuses heaks enda territooriumil geneetiliselt modifitseeritud (GM) maisiliini 1507 turustamise ja toiduks kasutamise.

Vastavalt heakskiitvale otsusele võib seda maisiliini turustada Euroopa Liidu territooriumil toiduks kasutamise eesmärgil. Maisiliini 1507 võib kasutada nii toiduks, toidulisanditeks kui ka toiduainete, nagu näiteks õli ja tärklis, tootmiseks.

Iga toode, mille tootmisel on kasutatud GM organisme, peab Euroopa Liidus omama vastavat selget märgistust.
CheckBiotech.Org, 03.03.2006
Aafrikas on loomisel põllumajanduslik biotehnoloogia koostöövõrgustik
ÜRO juures tegutsev Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon (Food and Agricultural Organization of the United Nations - FAO) on koostöös Aafrika Biotehnoloogia Huvirühmade Foorumiga (African Biotechnology Stakeholders Forum - ABSF) loomas biotehnoloogiaga tegelejaid ning erinevaid huvigruppe koondavat põllumajanduslikku biotehnoloogia koostöövõrgustikku ABNETA (Agricultural Biotechnology Network in Africa).

Ei riiklikul ega mandrit hõlmaval tasandil ei eksisteeri Aafrikas praeguseks keskkonda taimede aretuse ja sellega kaasneva biotehnoloogiavaldkonna kohta käiva informatsiooni vahetamise võimalust

ABNETA käivitatakse ametlikult 21. märtsil.

FAO loodab, et loodav võrgustik võimaldab Aafrikas taimede aretamisega ja biotehnoloogiaga tegelejate vahel jagada informatsiooni ning uusi innovaatilisi ideid, mis kindlasti aitab süvendada arusaama, et biotehnoloogia on üks võimalusi suurendamaks Aafrika põllumajandustoodangut.

Lisainfo: http://www.abneta.org
CheckBiotech.Org, 03.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: