Sisukord
  • Loodi geneetiliselt modifitseeritud dieetõunad
  • Sea rakud aitavad ravida diabeeti
  • Järjestatakse termiitide soole mikrofloora DNA-d
  • Tibatillukesed mikroreaktorid aitavad põllumeestel toota biodiislit
  • Teadus- ja arendusnõukogu liidaks geenivaramu TÜ-ga
  • Bt-mais on ohutu mitte-kahjurputukatele
  • Y-kromosoom võib viidata mehe perekonnanimele
  • Aretati EPO-t tootvad hiired
  • EMEA ei andnud luba esimese GM abil toodetud ravimi turustamiseks
  • GM abil toodetud biofarmaatsiatoodete turg on kiire kasvu ootuses
  • SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Loodi geneetiliselt modifitseeritud dieetõunad
USA teadlased aretasid õunapuu, mille viljadele annab magusa maitse sorbitool. Õunapuu geneetilise modifitseerimise abil muutsid nad taime ainevahetust, mistõttu need säilitavad õuntes tavapärase puuviljasuhkru fruktoosi asemel sorbitooli.

Sünteetiline sorbitool on toiduainetetööstuses küllaltki tavaline suhkruasendaja. Võrreldes fruktoosiga sisaldab sorbitool 45% vähem kaloreid.

Tavapäraselt toodab õunapuu sorbitooli lehtedes ja see muundatakse fruktoosiks õuntes.

California Ülikool Davises (USA) teadlased dr Abhaya Dandekar'i juhtimisel blokeerisid õunapuu geneetilise modifitseerimise abil sorbitooli muundumise fruktoosiks, mille tulemusena ladestus õuntesse fruktoosi asemel sorbitool.

Ühe grammi sorbitooli energiasisaldus on 2,6 kilokalorit, fruktoosil aga 4 kilokalorit. Seega on võimalik vähendada õunte kalorsust 45%, kui kogu fruktoos sorbitooliga asendada.

Sama tehnoloogia abil on põhimõtteliselt võimalik asendada viljades sisalduv fruktoos sorbitooliga ka teistes puuviljades, nagu pirnid, virsikud, ploomid ja kirsid. Siiski ei ole sellest kaalujälgijatele palju abi, kuna üldiselt sisaldavad puuviljad vähe kaloreid.
CheckBiotech.Org, 20.02.2006
Sea rakud aitavad ravida diabeeti
USA Minnesota Ülikooli teadlased on taastanud diabeeti põdevate ahvide haiguseelse seisundi, siirdades neile sea pankreasest pärinevaid insuliini tootvaid rakke. Inimkatseteni loodetakse jõuda 2009. aastaks.

Teadlaste väitel võivad loomadelt inimestele tehtavad insuliini tootvate rakkude siirdamised olla toimivaks ja elujõuliseks lahenduseks väga paljudele diabeedi käes kannatavatele inimestele.

Immuunreaktsiooni ärahoidmiseks võõrast organismist pärit rakkude suhtes täiustati ka äratõukereaktsiooni vähendavate ravimite kombinatsiooni, kuna seni kasutatavad ravimid omavad tõsiseid kõrvalmõjusid. Uuringute juhi, dotsent Bernhard Hering'i sõnul viidigi eksperiment läbi eelkõige immuunreaktsiooni uurimiseks.

Katsetuste käigus jäid kõik viis ahvi, kellele siirdati sea insuliini tootvaid rakke, elama ja nende haigusnähud taandusid.

Praegu kasutatakse sea südameklappe südamesiirdamistel, sea rakud on näidanud lootustandvaid tulemusi ka Parkinsoni tõve ravil.

Dr Hering usub, et inimkatseteni jõutakse sea insuliini tootvate rakkude siirdamisel kolme aasta jooksul, ning kui kõik kulgeb plaanipäraselt, võidakse ravimeetod võtta inimkasutusele lähima kümne aasta jooksul.
BBC News, 20.02.2006
Järjestatakse termiitide soole mikrofloora DNA-d
Uute keskkonnasõbralike rakenduste väljatöötamiseks muugitakse samaaegselt paljude erinevate mikroorganismide genoome.

Joint Genome Institute (USA) direktori Eddie Rubini sõnul analüüsitakse nende instituudis muu hulgas ka näiteks Minnesota põldudelt pärit pinnast, vaalaluudel kasvavaid mikroobe ning Saragossa mere ülakihte.

Genoomi järjestamise tavapäraste meetodite kasutamisel järjestatakse proovis väiksemad DNA ahelad ning genoom järjestatakse nende omavahelise kokkusobivuse ja kattuvuse alusel. Erinevates keskkondades toimuva nn funktsionaalse järjestamise abil eristatakse DNA ahelaid nende funktsioonide järgi, mille tulemuseks on geenide kombinatsioon, mis iseloomustab mikroorganismide reaktsiooni konkreetsele keskkonnale.

Näiteks termiitide soolestikus tselluloosi lagundavate bakterite uurimisel loodetakse jõuda tehnoloogiateni, et toota taimsetest jäänustest senisest efektiivsemalt autokütusena kasutatavat etanooli. Nende bakterite DNA järjestamisel on jõutud juba jälile mitmetele geenidele, mis võiksid kodeerida tselluloosi lagundavaid ensüüme. Neid ensüüme kodeerivaid geene saaks põhimõtteliselt viia taimede genoomi, mille tulemuseks oleksid nn iseseeduvad taimed, mis vajaksid tselluloosi lagundamiseks ainult vastavate geenide aktiveerimist.
Nature News, 20.02.2006
Tibatillukesed mikroreaktorid aitavad põllumeestel toota biodiislit
Oregoni Riikliku Ülikooli teadlased on loonud efektiivse, kiire ja portatiivse keemilise reaktori, mis võimaldab põllumeestel toota nende oma põllul kasvavatest põllukultuuridest puhtalt põlevat biodiislit.

Mikroreaktori looja professor Goran Jovanovic'i sõnul võib tegu olla sama tähtsa leiutisega nagu seda on arvutihiir.

Praegu kasutatav biodiisli tootmisprotsess koosneb katalüsaatori (naatriumhüdroksiid) lahustamisest alkoholis ning saaduse segamisest taimse õliga suurtes anumates, misjärel toimub kuni 24 tunni jooksul keemiline protsess, mille käigus tekivad biodiisel ja protsessi kõrvalsaadusena glütseriin. Glütseriini kasutatakse näiteks seebi tootmisel, ent esmalt tuleb katalüsaator neutraliseerida ja eraldada, mis on üksluine ja kallis protsess.

Oregoni teadlaste loodud poole pangakaardi suuruse mikroreaktori kasutamine välistab vajaduse segu valmistamise, pika reaktsiooniaja ning potentsiaalselt ka lahustunud katalüsaatori järele. Ent veel olulisemaks peab Jovanovic põllumeeste võimalust vähendada sõltuvust välistest kütustest.

Mikroreaktor koosneb paljudest paralleelsetest torudest, mille läbimõõt on väiksem kui inimese juuksekarval. Neist torudest pumbatakse samaaegselt läbi õli ja alkoholi, mis reageerivad nii väikeses koguses peaaegu silmapilkselt, andes tulemuseks biodiisli.

Jovanovic'i sõnul kiirendab mikroreaktor biodiisli tootmisprotsessi kuni 100 korda.

Praegu otsivad Oregoni teadlased tööstuspartnerit, kes aitaks neil uudset tehnoloogiat turustuskõlbulikuks arendada.
CheckBiotech.Org, 21.02.2006
Teadus- ja arendusnõukogu liidaks geenivaramu TÜ-ga
Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) liikmed otsustasid eilsel istungil teha valitsusele ettepanek toetada sihtasutuse Eesti Geenivaramu liitmist Tartu Ülikooliga, vahendab Postimees Online.

Nõukogu liikmete hinnangul on enne geenivaramu võimalikku liitmist ülikooliga vaja esitada põhjalikud analüüsid projekti eesmärkide ja rahavajaduse osas.

Geenivaramu Tartu Ülikooli struktuuri viimise oluline eeltingimus on veenduda kõnealuse teadusprojekti vajalikkuses Eesti rahva tervise edendamisel. Samuti tuleb valitsuse tasandil leppida kokku geenivaramu pikaajaline rahastamine riigieelarvest.

Üheks argumendiks geenivaramu Tartu Ülikooliga liitmiseks on TAN-i hinnangul tekkiv sünergia ülikooli arstiteaduskonnaga.

Sotsiaalminister Jaak Aabi kinnitusel valmib märtsikuuks geenivaramut puudutav põhjalik analüüs. Selle valmides arutatakse teemat uuesti valitsuses ning langetatakse lõplik otsus sihtasutuse tuleviku suhtes.
Postimees Online, 22.02.2006
Bt-mais on ohutu mitte-kahjurputukatele
Bt-toksiinid, mida toodavad geneetiliselt modifitseeritud puuvill ja mais, ei oma otsest mõju neile putukatele, kelle tõrjumiseks pole need toksiinid mõeldud.

Sellisele järeldusele jõudsid Shveitsi teadlased uurimisprogrammi Swiss National Research Program raames. Kuigi Bacillus thuringiensis'est (Bt) pärit toksiin tapab puuvilla- ja maisikahjureid, ei kahjusta ta putukaid, kelle vastu see toksiin pole suunatud.

Siiski on laboritestid näidanud, et looduskeskkonnale mittevastavate ekstreemsete tingimuste korral on võimalikud ka erandid. Näiteks võivad kahjustatud saada lepatriinud, kui nad toituvad ainult Bt-toksiini poolt surmatud kahjurputukatest.
CheckBiotech.Org, 22.02.2006
Y-kromosoom võib viidata mehe perekonnanimele
Kuriteopaika jäetud DNA võib võrduda sinna jäetud telefoninumbriga. Seda isegi juhul, kui infot inimese kohta pole DNA andmebaasides.

Leicesteri Ülikooli (Suurbritannia) teadlased eesotsas Mark Jobling'iga uurisid 150 paari meeste (kokku 300 mehe) isaliini pidi päranduvat Y-kromosoomi. Mehed oli jagatud paaridesse ühise perekonnanime alusel, omavahel nad teadaolevalt sugulased ei olnud.

Umbes neljandik meestest olid omavahel siiski geneetiliselt seotud, st neil olid olnud ühised esivanemad viimase 20 põlvkonna jooksul. Nimeliini on võimalik järgida umbes 700 aastat, kuna umbes 1300. a. paiku võeti perekonnanimed praeguse Suurbritannia territooriumil kasutusele.

Mida vähemlevinum oli perekonnanimi, seda tõenäolisemalt oli neil sarnane geneetiline profiil. Väga tavaliste perekonnanimede - nagu Smith, Jones ja Taylor - puhul ei ilmnenud kindlat geneetilist seost, kuid näiteks perekonnanimede Major (5500 inimest Suurbritannias) ja Swindlehurst (650 inimest) puhul ilmnesid praktiliselt identsed geenimustrid.

Jobling valis mehed välja Suurbritannia 47-miljonilisest valimisregistrist. Tema sõnul jagavad 42% sealsetest inimestest 39000 perekonnanime ning meeste puhul on sama perekonnanime kandjatel suguluse ehk ühiste eellaste olemasolu tõenäosus 20%.

Põhimõtteliselt on võimalik koostada kõigi 39000 perekonnanime kandjate Y-kromosoomide profiilid, mis annaks võimaluse ca 20% juhtudel teha kuriteopaigale jäetud DNA alusel kindlaks inimese perekonnanime. Ja seda vaatamata asjaolule, et konkreetse inimese DNA profiili pole üheski andmebaasis.
New Scientist, 22.02.2006
Aretati EPO-t tootvad hiired
Lõuna-Korea teadlased on aretanud inimese vererakkude taastootmist kiirendavat hormooni erütropoietiini (EPO) tootvad geneetiliselt modifitseeritud hiired.

Selle saavutusega said hakkama Gyeongsang'i Riikliku Ülikooli teadlased, keda juhtis professor Kim Jin-hoi.

Teadlased aretasid üheksa EPO-t tootvat hiirt, EPO-t saadakse nende piimast. Saadud valk on stabiilne ja piisavalt ohutu, et seda raviotstarbel kasutada. Kimi sõnul aitab nende saavutus toota EPO-t senisest oluliselt odavama hinnaga.

Erütropoietiini kasutatakse mitmete südame-veresoonkonna haiguste raviks, kuid selle kõrge hind (ca 1000 krooni grammi kohta) piirab EPO laialdasemat kasutamist.

Kimi sõnul on nad aretanud ka erütropoietiini tootvad sead.
WebIndia News, 22.02.2006
EMEA ei andnud luba esimese GM abil toodetud ravimi turustamiseks
Euroopa Ravimiamet (European Medicines Agency, EMEA) ei andnud luba Euroopas turustada esimest geneetilise modifitseerimise (GM) abil toodetud ravimit Atryn.

GTC Therapeutics'i (USA) poolt toodetud Atryn sisaldab toimeainena antitrombiini, millel on hüübimis- ja põletikuvastased omadused. Antitrombiini leidub inimeses ka looduslikult ja tal on oluline osa vereklompide ärahoidmisel ja ellimineerimisel. Ühel inimesel 5000-st puudub võime antitrombiini ise sünteesida, mille tagajärjed võivad olla eluohtlikud.

Teadlased siirdasid inimese antitrombiini sünteesi eest vastutava geeni kitse DNA-sse, mille tagajärjel hakkas kits tootma antitrombiini sisaldavat piima. Ravimite tootmise selline meetod ei ole iseenesest uus – esimene sarnaselt GM kits sündis 15 aastat tagasi ning praegu on neid Bostoni lähedal asuvas karjas juba 57.

Antitrombiini defitsiidi käes kannatavad inimesed saavad puuduvat antitrombiini vereplasma ülekandel. GTC tegevdirektori Geoffrey Cox'i sõnul kulub ühe piima tootva kitse aretamiseks 18 kuud, pärast mida toodab kits ühe aasta jooksul antitrombiini kogustes, mida jätkuks 90000 ülekandeks.

EMEA otsustas loa andmisest keelduda kahel põhjusel. Esiteks oli kliinilistel katsetel osalenute arv liiga väike (vaid 14 inimest) ning teiseks peaks turustatav ravim läbiva täiendava filtratsiooni, mistõttu pole see enam identne kliinilistel katsetel kasutatud ravimiga.

Lisainfo:
http://www.emea.eu.int/pdfs/human/press/pr/6927606en.pdf
http://www.emea.eu.int/pdfs/human/opinion/QandA_Atryn_6202206en.pdf
CORDIS News, 24.02.2006
GM abil toodetud biofarmaatsiatoodete turg on kiire kasvu ootuses
Geneetilise modifitseerimise (GM) abil toodetud biofarmaatsiatoodete turg võib 2012. aastaks ulatuda 160 miljardi kroonini, ennustavad juhtiva turu-uuringutega tegeleva MarketResearch.com alamdivisjoni Kalorama Information analüütikud.

Senisest tulusama suurtes kogustes valkude ja teiste biofarmaatsiatoodete tootmise võti peitub eelkõige praeguseks väljakujunenud ning baktereid, pärmseeni ning imetajate rakukultuure kasutavate tehnoloogiate asendamises loomseid ja taimseid hulkrakseid organisme kasutavate tehnoloogiatega.

Analüüsi põhjal on biofarmaatsiatoodete turu eeldatavaks kogumahuks 2006. aastal ligi 3 miljardit krooni. Järgmise kuue aasta jooksul prognoositakse turu iga-aastast 140% suurenemist ning 2012. aastaks peaks see ulatuma 160 miljardi kroonini.

Analüüsis antakse ulatuslik ülevaade valdkonnast, mis keskendub taimede ja loomade geneetilisele modifitseerimisele biofarmaatsiatoodete tootmise ja vastavate uuringute tarbeks. Kajastamist leiavad tootmis- ja arendustsüklis olevad ravimid, põhilised tootjad ja uuringute teostajad, erinevate tootmisviiside hinnavõrdlused ning müügiprojektsioonid aastani 2015.
CheckBiotech.Org, 24.02.2006
SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Pressiteade
8. veebruar 2006

Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2006/2007 õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. märts, 2006. a. Stipendiumid makstakse välja Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2006/2007. õppeaasta stipendiaatide osas 5. aprilliks, k.a.

2005/2006. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati viis Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 12000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjashov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Maris Väli-Täht, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 7420 132.

#file1#
, 02.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: