Sisukord
  • Toiduainete biotehnoloogia seminar
  • Euroopa Komisjon avaldas uue biokütuste strateegia
  • Konverents New life sciences: changing lives
  • Tüvirakkude uurijad võivad hakata värbama munarakudoonoreid
  • Vaidlused GM toidu ümber
  • Geeniuuringud raputavad usu alustalasid
  • Visioonidokument jätkusuutlikust tõuaretusest
  • USA-s süveneb vaikselt skeptitsism GM toidu suhtes
  • SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Toiduainete biotehnoloogia seminar
Eesti Mikrobioloogide Ühendus ja Tartu Biotehnoloogiapark korraldavad 5. aprillil k.a. toiduainete biotehnoloogia alase seminari Tallinnas.

Seminari eesmärk on tutvustada biotehnoloogial põhinevaid tootearendusvõimalusi toiduainetetööstuses.

Seminar toimub 5. aprillil 2006. a. algusega kl 10.00 hotelli Meriton Grand Hotel Tallinn konverentsikeskuses Tallinnas, aadressil Toompuiestee 27.

Seminarile registreerimine kestab kuni 31. märtsini 2006.

Lisainfo: http://www.ebc.ee/~jtruu/TBS/TBS.html
Eesti Mikrobioloogide Ühendus, 13.02.2006
Euroopa Komisjon avaldas uue biokütuste strateegia
Euroopa Komisjon (EK) avaldas Euroopa Liidu (EL) biokütuste strateegia. Euroopa biotehnoloogiasektori tööstust koondav EuropaBio tervitas EK initsiatiivi edendada mitte ainult biokütuste tarbimist, vaid ka biotehnoloogiate kasutamist biokütuste, eriti biodiisli ja -etanooli tootmisel.

Strateegias kavandatakse stimuleerida teadusuuringuid ja innovatsiooni bioenergia tootmise arendamisel, eriti teise põlvkonna biokütuste tootmisel.

EuropaBio peasekretäri Johan Vanhemelrijcki sõnul hakkab euroopa biotehnoloogiatööstus mängima tähtsat rolli teise generatsiooni biokütuste väljatöötamisel.

Vanhemelrijck usub, et strateegia soodustab Euroopa jaoks hädavajalike ulatuslike sidemete loomist erinevates tööstusharudes (näiteks energeetika, bio- ja toidutehnoloogia) tegutsevate ettevõtete, põllumajandustootjate, võimuorganite ning avalik-õiguslike uurimisasutuste vahel. Samuti näeb ta EuropaBio'l selles olulist rolli.
Bionity.Com, 13.02.2006
Konverents New life sciences: changing lives
BioVision Alexandria korraldab konverentsi "New life sciences: changing lives", mis toimub 26-29. aprillini 2006. a. Aleksandrias (Egiptus).

Selle igal aastal toimuva konverentsi eesmärk on aktiveerida biotehnoloogilise informatsiooni ja innovatsiooni vahetust teadlaste ja poliitikute vahel.

Konverentsil esinejate seas on esindatud ÜRO, Euroopa Komisjon, teadus- ja äriasutused ning poliitikud üle kogu maailma. Eraldi on nn Nobeli päev, kus esinejateks on Nobeli keemia- ja meditsiinipreemia laureaadid.

Lisainfo: http://www.bibalex.org/bioalex2006conf/About.htm
CORDIS News, 14.02.2006
Tüvirakkude uurijad võivad hakata värbama munarakudoonoreid
Suurbritannia naistel lubatakse annetada oma munarakke tüvirakkude kloonimiskatseteks, et otsida uusi võimalusi degeneratiivsete haiguste raviks.

Valitsuse valvekoer HFEA (Human Fertilisation and Embryology Authority) on heaks kiitmas riiklikke juhtnööre, mis võimaldaksid teadlastel värvata ka ravi mittesaavaid munarakudoonoreid. Praegu Suurbritannias kehtivate seaduste kohaselt on munarakkude annetamine lubatud vaid naistel, kes saavad in-vitro viljastamise (IVF) või muud günekoloogilist ravi.

Kuna munasarjade stimuleerimiseks kasutatavad ravimid võivad põhjustada naistel hilisemat viljatust, harvadel juhtudel neeruhaigusi ning isegi surma, võimaldavad HFEA täiendatud juhtnöörid naistel munarakkude loovutamise otsuseid, omades selleks piisavalt informatsiooni.

Kaks ülikooli - Newcastle'i ja Edinburghi ülikoolid - omavad praegu luba läbi viia terapeutilist kloonimist.
New Scientist, 14.02.2006
Vaidlused GM toidu ümber
Kaubanduse kuldreegel ütleb, et kliendil on alati õigus. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) on seda reeglit eiranud, deklareerides, et enamus eurooplastest eksivad.

Küsitlus küsitluse järel on eurooplased näidanud üles skeptitsismi toidu suhtes, mida on geneetiliselt muundatud (GM). Sellele on ka nende valitsused reageerinud moratooriumi kehtestamisega uutele GM toodetele ning üle-euroopalise GMO-sid sisaldavate toodete erimärgistamisega. WTO on aga 2004. a. lõppenud moratooriumi tunnitanud ebaseaduslikuks.

WTO on eurooplaste ettevaatlikku poliitikat GMO-de suhtes tõlgendanud oma 800-leheküljelises aruandes kui ebaausat kaubandusbarjääri. Kui WTO-le vastava kaebuse esitanud USA, Kanada ja Argentiina loevad WTO seni avalikustamata otsust juba ette ajalooliseks, siis EL on keeldunud WTO otsust tunnustamast, kuna moratoorium lõpetati juba 2004. aastal. Ilmselt vaidlustab EL ka WTO vastava otsuse. Selgusetuks jääb ka, kuidas WTO otsus mõjutab Euroopa erinevaid piirkondi, mis jätkuvalt kavatsevad hoida end GMO-vabadena.

USA on olnud äärmiselt otsekohene oma lähenemises biotehnoloogiale ja GM toodetele. Sedapuhku pole tegu lihtsalt tavalise ameeriklaste ideede ülbevõitu levitamise kaasnähuga, vaid sedapuhku on üleilmne GM toodete areng takerdunud mõningatesse tõketesse.

Mõned näited.
On aeglustunud GM põllukultuuride kasvatamine: 2005. a. suurenes nende kasvupind 11%, mis on madalaim näitaja alates GM põllukultuuride tutvustamisest 90-ndate keskel. Võrdluseks: 2003. a. suurenes GM põllukultuuride all olev pind 15%, 2004. a. aga 20%.
Valitsused on kogu maailmas ettevaatlikud. Isegi Hiina, mis kiiresti võttis omaks mõned GM põllukultuurid (nt puuvill), loobus 2005.a. novembris GM riisi kaubanduslikust tootmisest, viidates murele seoses ohutusega.
Vastates mitmete riikide (sh Jaapan) survele, loobus biotehnoloogiahiid Monsanto GM nisu turule toomisest 2004. aastal.

USA-s ei pea uued GM tooted saama enne turule jõudmist kohustuslikku heakskiitu Toidu- ja Ravimiametilt (FDA). Ainsa riigina maailmas on kooskõlastamine kontrolliorganitega seal vabatahtlik. Ka tarbijate ohutuse suurendamiseks mõeldud suhteliselt lihtsad reformid on USA-s leidnud biotehnoloogiaettevõtete vastuseisu.

Kindlasti on GMO-del oma koht: näiteks Lõuna-Ameerikas on GM põllukultuurid väga populaarsed, kus nad aitavad ära hoida pinnase erosiooni ja vähendavad kütusekulusid. Väidetavalt vähendatakse energiatarbimise vähenemisega GM põllukultuuride tootmisel kasvuhoonegaaside eraldumist koguses, mis võrdub 5 miljoni auto poolt eraldatava aastase kogusega. Lisaks suudavad GM taimed puhastada pinnast ja vähendada selle soolsust.

Lõpliku sõna GM toodete kohta ütlevad lõppkokkuvõttes ikkagi tarbijad. Seni, kuni nende teadvuses samastub GMO sisaldust näitav silt surnupealuu, teadmatuse ja hirmuga, ei õnnestu neile ka parima tahtmise juures GMO-sid sisaldavat kaupa müüa.
Checkbiotech.Org, 16.02.2006
Geeniuuringud raputavad usu alustalasid
DNA testide tulemused on vastuolus mormoonide pühakirjaga. Kiriku väitel on uuringute tulemusi aga moonutatud usu ründamiseks.

Mormooni kirik on sisendanud oma jüngritele, et nad pärinevad Iisraeli hõimust, mis jõudis Ameerikasse 2600 aastat tagasi ning asustas lõpuks nii Lõuna- kui Põhja-Ameerika. Mormoonid usuvad, et nad pärinevad pühast juudi soost, mis annab neile üleloomuliku ühtekuuluvustunde jumalaga.

Mõni aasta tagasi raputati nende usku ja identiteeti aga DNA uuringutega, mis näitasid, et nende eellased ei pärine mitte Kesk-Idast, vaid hoopis Aasiast.

Juutide ülemaailmsed geneetilised uuringud on näidanud, et nende kõigi DNA sisaldab ainult Kesk-Idast pärinevale DNA-le iseloomulikku jooni. Endine mormooni piiskop ja praegune Commonwealth Scientific and Industrial Research Organization'i (Austraalia) vanemteadur molekulaarbioloog Simon G. Southerton vaatas läbi seni läbi viidud Polüneesia ning Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika pärismaalaste geneetilised uuringud ega leidnud nende DNA-st jälgegi Kesk-Idast pärinevale DNA-le iseloomulikest joontest. Southertoni analüüs seab kahtluse alla mormoonide usu ühe alustala - nende põlvnemise juutidest.

Mormoonide kiriku ametliku seisukoha järgi pole nende pühakirjas midagi, mis oleks vastuolus DNA tõenditega, ning et läbiviidud geneetilised uuringud on moonutatud eesmärgiga rünnata kirikut.
Los Angeles Times, 16.02.2006
Visioonidokument jätkusuutlikust tõuaretusest
Visioonidokumenti "Sustainable farm animal breeding and reproduction: a vision for 2025" tutvustatakse Pariisis 2. märtsil 2006.

Dokument adresseerib paljusid loomade tõuaretuse ees seisvaid probleeme Euroopas, sh keskkonnasõbralik tootmine ning konkurentsivõimeline loomasööt.

Uued tehnoloogiad võivad olla olulised genoomi parendamisel tõuaretuse valikuliste tehnoloogiate kaudu.

Visioonidokumendi esitlusel tutvustatakse ka heade käitumistavade norme, kus esmatähtsateks peetakse eetilisi standardeid. Võõrustajate seas on loomaaretussektori juhtivad teadlased ja Euroopa Komisjon.

Lisainfo: http://www.fabretp.org/
CORDIS News, 17.02.2006
USA-s süveneb vaikselt skeptitsism GM toidu suhtes
Samal ajal kui enam kui 2/3 toidust USA toiduaineteturul sisaldab GM põllukultuure, süveneb ameeriklastes viimastel aastatel tasapisi skeptitsism GM toidu suhtes.

Teadlased uurisid, kas ameeriklaste arvates on GM toit terviserisk või kasulik.

Cornelli Ülikooli (USA) teadlased eesotsas dotsent James Shanahan'iga selgitasid välja, et kuigi poolt ja vastu arvamused jagunevad enam-vähem pooleks, on viimase kolme aasta jooksul skeptikute osakaal pisut suurenenud.

Üldiselt teadvustasid naised ja mittekaukaasia päritolu inimesed enam riske, mida toob kaasa biotehnoloogia kasutamine toiduainetetööstuses, võrreldes meeste ja kaukaasia päritolu inimestega. Vabariiklased toetasid rohkem GM toitu, võrreldes teiste poliitiliste suundade esindajatega.

Uuring koosnes ajavahemikul 2003-2005 läbi viidud neljast riiklikust küsitlusest (keskmiselt 750 küsitletavat iga kord) ning kolmest New Yorkis samal ajal läbi viidud küsitlusest (keskmiselt 850 küsitletavat iga kord). Riiklikud küsitlused uurisid kümnepallisüsteemis toetust GM toidule, New Yorki küsitlused uurisid samas skaalas GM toidu kasutamisega kaasneda võivate terviseriskide teadvustamist.

James Shanahan'i sõnul langesid mõlemate küsitluste tulemused omavahel hästi kokku. Mõlemad näitasid kolme aasta vältel kerget, ent olulist nihet GM toiduga kaasneda võivate riskide teadvustamise suurenemise ja toetuse vähenemise suunas.

Konkreetsemalt vähenes kolme aasta jooksul toetus GM toidule kümnepallisüsteemis 5,6 punktilt 5,2 punktile; riskide teadvustamine suurenes vastavalt 5,4 punktilt 6,1 punktini.
Cornell University News, 19.02.2006
SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Pressiteade
8. veebruar 2006

Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2006/2007 õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. märts, 2006. a. Stipendiumid makstakse välja Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2006/2007. õppeaasta stipendiaatide osas 5. aprilliks, k.a.

2005/2006. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati viis Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 12000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjashov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Maris Väli-Täht, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 7420 132.

#file1#
, 02.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: