Sisukord
  • Siirdatud näoga naine esines esmakordselt avalikkuse ees
  • Uus kiire test võib vähendada MRSA ohtu
  • Alzheimeri tõbi on valdavalt päritav
  • WTO leidis, et Euroopa Liidu moratoorium GM toodetele oli ebaseaduslik
  • NETS Estonia programmi tutvustus Eesti Maaülikoolis
  • Järjestati mammuti mitokondriaalne genoom
  • Järjestati reesusmakaagi genoom
  • Uued võimalused selgroovigastuste raviks
  • SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Siirdatud näoga naine esines esmakordselt avalikkuse ees
Maailma esimene osaliselt siirdatud näoga naine esines esimest korda avalikkuse ees.

Prantsusmaal Amiens'is toimunud pressikonverentsil ütles Isabelle Dinoire, et näosiirdamisega sai ta uue võimaluse.

BBC andmetel rääkis operatsioonist ja selle järelmõjudest toibuv prantslanna pressikonverentsil suurte raskustega.

Tema näos võis märgata kahte selget joont, mis algasid nina juurest ja jooksid üle põsesarna kuni lõuani. Lisaks oli naisel suu korraliku sulgemisega raskusi.

Dinoire selgituse järgi moonutas juunis juhtunud õnnetus ta näo tundmatuseni, põhjustades ka nii psühholoogilist kui füsioloogilist valu.

Nüüd aga võis ta juba kolm päeva pärast näooperatsiooni minna Lyoni tänavatele kõndima.

"Just see andis mulle julguse tagasi. Saan uuesti suud avada, süüa ja kasutada huuli ning nina. Siiski tuleb mul jätkata näolihaste tugevdamise harjutusi ning võtta edasi medikamente," ütles uue näo saanud prantslanna. Lisaks tänas ta arste ning doonorit.

Operatsioonil osalenud Briti kirurg Ian Hutchinson kiitis patsiendi tugevat tahet.

"See naine oli tõeliselt vapper ning valmis astuma tundmatusse. Tundmatusse just selle tõttu, et näosiirdamine on seotud riskiga ning riskantseks jääb see ka tulevikus. Keha ei pruugi võõrast kudet omaks võtta. Lõikusega koos kasvab ka vähki haigestumise risk," ütles Hutchinson.

38-aastane kahe lapse ema kaotas labradori tõugu koera rünnaku tagajärjel nina, üla- ja alahuule ning lõua. Koer ründas oma perenaist magamise ajal.

Naisele tehti näosiirdamine möödunud aasta 27. novembril.
Postimees Online, 06.02.2006
Uus kiire test võib vähendada MRSA ohtu
Shveitsi teadlaste poolt välja töötatud uus test kiirendab superpisiku MRSA (metitsilliini-resistentne Staphylococcus aureus) kindlakstegemist 10 korda: 7,2 tunnini seniselt 72 tunnilt.

Seni kasutatav standardne MRSA test võtab mitu päeva ja tugineb patsiendi ninast võetud proovis esinevate bakterite kultiveerimisel. Uudne, töögrupi kahe liikme poolt patenteeritud test tugineb MRSA bakteritele kinnituvatele MRSA-spetsiifilistel antikehadel. Antikehadega eemaldatakse proovist koos MRSA bakteritega magnetiliselt ning seejärel viiakse läbi bakterite geneetiline analüüs.

Töögrupi liikme, Genfi Ülikooli Kliinikumi teadlase Stephen Harbarthi sõnul vähenes koos testitavate patsientide samaaegse isoleerimisega enne haigustunnuste ilmnemist haigestumine haiglas saadud MRSA-sse 70%.

Harbarth rõhutas, et oluline on haigete isoleerimine enne haigustunnuste ilmnemist, kuna haigete isoleerimine haigustunnuste ilmnemise järel ei vähenda edasiste nakatumiste arvu.
New Scientist, 06.02.2006
Alzheimeri tõbi on valdavalt päritav
Seni kõike ulatuslikum kaksikute Alzheimeri tõppe haigestumise uuring näitab, et 80% juhtudest on haigus päritav.

Sellele järeldusele jõudsid University of Southern California (USA) teadlased, uurides Rootsis 392 paari vähemalt 65-aastaseid kaksikuid, kellest vähemalt ühel oli diagnoositud Alzheimeri tõbi. Tulemusi võrreldi tervetest kaksikutest koosneva kontrollgrupiga.

Uurimisgrupi juhi Margaret Gatz'i sõnul näitasid uuringu tulemused pärilikkuse oodatust suuremat mõju haiguse väljaarenemisele. Samas ei tähenda see, et keskkonnatingimused, nagu inimese kehaline ja vaimne aktiivsus ning toitumisharjumused, oleksid ebaolulised.

Ajakirjas Archives of General Psychiatry avaldatud uuringutulemused näitavad, et kuni 80% haigusjuhtudest on päriliku tekkepõhjusega.

Teises samas ajakirja numbris avaldatud uuringus leidsid Mount Sinai School of Medicine'i (USA) teadlased, et depressiivsetel inimestel tekivad ajus Alzheimeri tõppe haigestumise korral suuremad ja kiiremad ajukahjustused, võrreldes mittedepressiivsete inimestega.
Yahoo News, 06.02.2006
WTO leidis, et Euroopa Liidu moratoorium GM toodetele oli ebaseaduslik
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) leidis, et Euroopa Liit (EL) on rikkunud kaubandusreegleid, takistades geneetiliselt modifitseeritud (GM) põllukultuuride ja toiduainete pääsu EL turule.

Oma 1000-leheküljelises aruandes leidis WTO, et EL-s 1998-2004. a. kehtinud moratoorium oli seadusevastane.

WTO positiivset otsust ootasid ennekõike maailma biotehnoloogiavaldkonna põllumajandustootjad, kelle ilmselgeks sooviks on suunata EL-i turule oluliselt rohkem GMO-sid.

Kuigi EL hakkas lubama GM toodete importi alates 2004. a. maist, on seni heaks kiidetud ainult seitsme GM põllukultuuri ja toiduaine import ning üksikud liikmesriigid on säilitanud individuaalsed keelud GMO-dele.

USA esindaja WTO-s Rob Portman'i sõnul toodetakse biotehnoloogia abil ohutut toitu. Väidetavalt kaotasid USA farmerid EL moratooriumi tõttu 300 miljonit dollarit (4 miljardit krooni) aastas.

EL aga väidab, et nende ettevaatlik suhtumine GMO-desse on tingitud teaduslikust seisukohast, mille järgi tuleb GMO-sid alati käsitleda üksikjuhtumi kaupa. Seda isegi siis, kui need ei ole põhimõtteliselt ohtlikud.
Yahoo News, 07.02.2006
NETS Estonia programmi tutvustus Eesti Maaülikoolis
22. veebruaril kell 16.00 toimub Eesti Maaülikooli peahoone auditooriumis 137 infotund tutvustamaks NETS programmi raames korraldatava äriideede konkursi osalemistingimusi.

NETS Estonia on teadmistepõhise ettevõtluse arendamiseks loodud tugiprogramm, mille raames korraldatakse igal aastal innovaatiliste äriideede konkurss alustavatele ettevõtjatele. NETS programm on suunatud üliõpilastele ja noorte teadlastele, kes plaanivad rakendada või rakendavad oma teadmisi, akadeemilist haridust ja teaduskogemust uute toodete ja teenuste loomiseks ettevõtluses.

2006. aastal konkursil osalejatest valib rahvusvaheline þürii 15 kõige innovaatilisemat ja perspektiivikamat ideed. Auhinnaks on ettevõtluskoolitus, mis pakub alustavale ettevõtjale võimalust saada piisavalt teadmisi ja kogemust oma äriidee teostamiseks ning ka kontakte potentsiaalsete investorite ja koostööpartnerite kaasamiseks nii Eestist kui ka mujalt Euroopast.

Lisainfo NETS Estonia programmi kohta:
http://www.archimedes.ee/nets

Infotunnist osavõtust palutakse teatada e-postile hiljemalt 16. veebruariks.
, 07.02.2006
Järjestati mammuti mitokondriaalne genoom
University of Massachusetts Medical School ja Russian Academy of Medical Sciences teadlased professor Evgeny I. Rogaevi juhtimisel järjestasid 33000 aasta vanuste mammuti jäänuste mitokondriaalse genoomi.

Ainult emaliini pidi päranduv mitokondriaalne DNA pärineb 1986. aastal Kirde-Siberist leitud ja hästi säilinud mammutilt, kelle radioaktiivse süsiniku meetodil määratud vanuseks on 31950-33750 aastat.

Uuring selgitas välja, et mammuti mitokondriaalne genoom koosneb 16842 aluspaarist.

Kuna teadlased on järjestanud ka india ja aafrika elevandi mitokondriaalsed genoomid, osutus võimalikuks neid võrrelda mammuti omaga. Analüüs näitas, et mammutid ja india elevandid olid lähisugulased, kelle ühine eellane lahknes omakorda aafrika elevandi liinist.

Rogaevi sõnul on mitokondriaalsel DNA-l baseeruv loomade arengu ajaloo taastamine väga võimas meetod, mis võimaldab kindlaks teha väljasurnud ja säilinud loomaliikide sugulust.
PhysOrg News, 07.02.2006
Järjestati reesusmakaagi genoom
National Human Genome Research Institute teadlased avalikustasid reesusmakaagi genoomi järjestuse tööversiooni.

Reesusmakaak (Macaca mulatta) on shimpansi järel teine mitteinimesest primaat, kelle genoom on järjestatud.

Baylor College of Medicine, Washington University ja Venter Institute'i teadlased viisid läbi sõltumatud andmeanalüüsid, mille tulemused ühendati üheks koondanalüüsiks, mis kaardistab reesusmakaagi genoomi 93% ulatuses.

Reesusmakaagi genoomi järjestus langeb inimese genoomiga kokku 92-95% ulatuses ning shimpansi omaga 98% ulatuses. Seoses suure geneetilise, füsioloogilise ja ainevahetusliku sarnasusega inimesele kasutatakse reesusmakaaki laialdaselt inimese haiguste uurimisel ning uute ravimite väljatöötamisel.

Reesusmakaagi genoomi järjestamine võttis aega kaks aastat ja läks maksma 22 miljonit dollarit (ligi 300 miljonit krooni).

Reesusmakaagi genoomi järjestus saab olema kättesaadav: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/mapview/
NHGRI News, 09.02.2006
Uued võimalused selgroovigastuste raviks
Selgroovigastuste käes kannatajatele on positiivsed uudised: kaks uudset seljaajuvigastuste ravivõimalust on jõudmas inimkatsete faasi.

Mõlema meetodi puhul kasutatakse närvirakkude kasvamist katkenud närviühenduste taasühendamiseks.

Ühel juhul kasutas rahvusvaheline töögrupp dr Martin Schwabi (University of Zurich, Shveits) juhtimisel antikehi 11C7 ja 7B12, et blokeerida aksonite ja sellega kaasnevate uute närviühenduste teket pärssiva valgu Nogo-A toimet rottidel. Ohuks on siin, et kui blokeerida valk Nogo-A kogu organismis, hakkavad uued närviühendused tekkima kontrollimatult, mis võib viia ettearvamatute tagajärgedeni. Teadlastel õnnestus lokaliseerida antikehade mõju vigastatud seljaaju piirkonnas, mille tulemuseks oli (ilma kõrvalmõjudeta) närvisüsteemi suurenenud regeneratsioon ja selle funktsioonide mõningane ümberstruktureerumine.

Teises uurimuses kasutasid University College London (Suurbritannia) teadlased eesotsas dr Geoffrey Raismaniga spetsiaalseid nina haistmisretseptoreid ajuga ühendavaid närvirakke, millel on omadus uueneda pidevalt kogu elu jooksul. Siirdatuna seljaaju vigastatud piirkonda suutsid need rakud sarnaselt tüvirakkudega kasvada ning luua uusi ühendusi närvirakkude vahel, taastades rottidel osaliselt esijalgade liikumisfunktsiooni.

Mõlemad uurimisgrupid plaanivad peatselt ka inimkatseid, dr Scwhab ei välista ka võimalikku koostööd tulevikus.
CORDIS News, 10.02.2006
SA Geenikeskus kuulutab välja kuuenda Artur Linnu stipendiumikonkursi
Pressiteade
8. veebruar 2006

Sihtasutus Geenikeskus kuulutab välja stipendiumikonkursi 2006/2007 õppeaastaks, mille raames antakse välja kuni kuus 15000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. märts, 2006. a. Stipendiumid makstakse välja Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu Stipendiumifondist.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb täidetud taotlusvorm koos akadeemilise soovituskirjaga saata või tuua tähtajaks SA Geenikeskus aadressil Vanemuise 219A, Tartu 51014. Stipendiumi taotlemise tingimustega saab tutvuda sihtasutuse kodulehel.

Artur Linnu Stipendiumifondi nõukogu koosseisus akadeemik Richard Villems (Eesti Biokeskus), emeriitprofessor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliinik), professor Erkki Truve (Tallinna Tehnikaülikool) ja Maris Väli-Täht (Sihtasutus Geenikeskus) teeb otsuse 2006/2007. õppeaasta stipendiaatide osas 5. aprilliks, k.a.

2005/2006. õppeaastal väljakuulutatud konkursi raames eraldati viis Artur Linnu nimelist stipendiumi väärtuses 12000 krooni, mille võitjateks osutusid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrand Georgi Hudjashov, Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia magistrandid Rya Ero ja Hannes Luidalepp, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia magistrand Mari Sepp ja Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia tudeng Anastassia Voronova.

Sihtasutuse Geenikeskuse poolt 2001. aastal asutatud Artur Linnu Stipendiumifondi eesmärgiks on geenitehnoloogia valdkonna üliõpilaste ja teadustöötajate akadeemilise tegevuse toetamine sihtotstarbeliste stipendiumide kaudu. Fond on avatud ja sellesse võivad annetusi teha kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad toetada geenitehnoloogia arengut Eestis. Fondi tööd juhib neljaliikmeline nõukogu, kes teeb ettepaneku igal aastal väljaantavate stipendiumide suuruse ja arvu osas lähtudes olemasolevatest rahalistest vahenditest ja laekunud taotlustest.

1999. aasta jaanuaris asutatud Sihtasutus Geenikeskus täidab Eesti ühiskonnas aktiivset geeni-ja biotehnoloogiasektori toetaja rolli aidates kaasa informatsiooni ja teadmiste vahetamisele. Sihtasutuse missiooniks on luua Eestis soodsad tingimused geenitehnoloogia sektori arenguks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisele tasemele.

Lisainfo saamiseks palume pöörduda:
Maris Väli-Täht, SA Geenikeskus juhatuse liige, tel 7420 132.

#file1#
, 02.03.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: