Sisukord
  • Iirimaa mõtleb GM kartulite testimisele
  • Priionid toetavad tüvirakkude jagunemist
  • Biokütused suudavad asendada tavakütuseid
  • Loodi uudne valedetektor
  • Paljulubav luupuse ravivõimalus tüvirakkudega
  • EK kaebas Prantsusmaa biotehnoloogia seaduse mitterakendamise pärast kohtusse
  • Geenidopingu hirmud realiseerumas
  • Vask võib peatada gripi leviku
  • GM tomatid toodavad raviomadustega molekule
Iirimaa mõtleb GM kartulite testimisele
Saksa ettevõte BASF pöördus Iiri keskkonnakaitseagentuuri poole taotlusega läbi viia mitme geneetiliselt modifitseeritud (GM) lehemädanikukindla kartulisordi katsetused avapõllul.

Nii rohelised kui Sinn Fein on kutsunud valitsust üles taotlust tagasi lükkama.

Iirimaal tarbitakse aastas 121 kilo ehk umbes 1000 kartulit inimese kohta aastas (kaasa arvatud lapsed ja vanurid).

Kartuli-lehemädanik põhjustas Iirimaal kartulisaagi täieliku hävingu ning suure näljahäda 1845. aastal, mille tagajärjel Iirimaa rahvastik vähenes surnute ja väljarändjate arvelt 2,5 miljoni inimese võrra. Varasemad GM toidu katsetused Iirimaal on alati katkestatud keskkonnakaitsjate poolt, kes on GM põllud hävitanud.

Lehemädanikukindlad kartulid töötati välja 2003. aastal, kui Mehhikost leiti metsikult kasvavad ja looduslikult sellele haigusele vastuvõtmatud kartulisordid ning vastav geen siirdati tööstuslikult kasvatatavatesse sortidesse.
CheckBiotech, 30.01.2006
Priionid toetavad tüvirakkude jagunemist
Tehti kindlaks ajuhaigusi põhjustavate priionite varjatud roll – aidata tüvirakkudel jaguneda.

Priionvalgud võivad esineda ruumiliselt kahel kujul: normaalse ja väära struktuuriga. Arvatakse, et väära ruumilise struktuuriga priionvalgud põhjustavad ajutalituse nõrgenemist, näiteks hullu lehma tõbe.

Harvey Lodish koos kaastöötajatega Whitehead'i Instituudist (Massachusetts, USA) selgitasid välja, et normaalse struktuuriga priionid aitavad luuüdi tüvirakkudel jaguneda, moodustamaks uusi punasid vereliblesid.

Teadlased modifitseerisid geneetiliselt hiiri, mille tulemusena nende organism ei tootnud priionvalkusid. Seejärel siirdasid nad tervelt hiirelt pärit luuüdi tüvirakke hiirtele, kelle luuüdi oli kiiritades hävitatud, mistõttu siirdatud rakud pidid üle võtma kõik vereloomefunktsioonid. Seejärel siirdasid teadlased sel teel saadud värskeid tüvirakke edasi järgmistele hiirtele, kellest osadel priionid puudusid, ning kordasid kogu protsessi.

Priionvalke mittesünteesivatele hiirtele siirdatud tüvirakud lõpetasid jagunemise ja uute rakkude tootmise palju varem kui priionvalke sünteesivatel hiirtel. Lodish'i sõnul on see esimene vihje normaalsete priionite võimaliku rakenduse kohta organismis.

Teadlased ei tea veel, kuidas priionid aitavad tüvirakkudel paljuneda, ent Lodish'i arvates võivad nende funktsioonid ka ajus olla sarnased. Kui õnnestub kindlaks teha normaalse struktuuriga priionite funktsioonid, võib see oluliselt kaasa aidata uute ravimeetodite leidmisele väära struktuuriga priionite poolt põhjustatud haiguste vastu.
Nature News, 30.01.2006
Biokütused suudavad asendada tavakütuseid
Biokütused võivad asendada kolmandikku transpordi kütusevajadusest, ent see vajab suuri teaduslikke ja poliitilisi pingutusi.

USA ja Suurbritannia teadlaste koostöös on valminud laiahaardeline uurimis- ja strateegiaplaan eesmärgiga suurendada biokütuste ja tavakütuste lisanditena kasutatavate biomaterjalide praktilist kasutatavust. Ülevaateartikkel teadlaste soovitustest ilmus mainekas teadusajakirjas Science.

Uurimisgrupi juhi, Georgia Tehnoloogiainstituudi (USA) professori Arthur Ragauskas'e väitel on biokütustega võimalik katta 30% transpordi kütusevajadustest. Ent see nõuab 5-10 aastat ning suuri tehnoloogilisi ja poliitilisi pingutusi.

Teadlased soovitavad oluliselt laiendada biokütuste tootmisbaasi, kasutamaks laiemalt ära põllumajanduslikke jäätmeid nagu maisi- ja nisuvarred, kiiresti kasvavaid puid nagu haab ja paju ning mitmeaastaseid energiataimi nagu vitshirss.

Lisaks tootmisbaasi laiendamisele soovitavad teadlased suurendada energiataimede tootlikkust, mis eeldab aretustööd ning taimede geneetilist modifitseerimist.

Kolmandaks oluliseks faktoriks on biokütuse tootmisprotsessi täiustamine. Teadlaste nägemuses oleks selle aluseks integreeritud biotootmine, mille käigus toodetakse samaaegselt nii biokütust, elektrienergiat kui mitmeid kemikaale. Nn biotöötlemistehas töötaks sarnastel alustel naftatöötlemistehasega, kus ühest toorainest - naftast - toodetakse mitmeid erinevaid saadusi.

Uurimisgrupi soovitused tuginevad paljudele erinevaid valdkondi hõlmavatele varasematele uuringutele.
Georgia Tech, 30.01.2006
Loodi uudne valedetektor
USA teadlased konstrueerisid funktsionaalse magnetresonantskuvamise (fMRI) abil uudse valedetektori.

Töögrupi juhi, Tample'i Ülikooli (Philadelphia, USA) dotsendi Feroze B. Mohamed'i sõnul tegid nad ajus kindlaks valetades ja tõtt rääkides aktiveeruvad piirkonnad. Uudse meetodi paikapidavust on kontrollitud ka praegu kasutatava valedetektori – polügraafiga, mida kasutatakse psühhofüsioloogiliste muutuste registreerimiseks uuritaval inimesel.

Teadlased usuvad, et kuna aju eri piirkondade aktiveerimine on inimese poolt vähem kontrollitav kui psühhofüsioloogilised muutused, võimaldab uudne test vältida polügraafiga testimisel esineda võivate vigade eest, muutes testi tulemused usaldusväärsemateks.

Uuringus osales 11 tervet inimest, kelle aju aktiveerumist nii valetades kui tõtt rääkides uuriti fMRId kasutades. Uuritavad läbisid ka traditsioonilise polügraafitesti ning eri testide, kus küsimused olid samad, tulemusi võrreldi omavahel.

Selgus, et ajus on 14 piirkonda, mis aktiveeruvad valetades ning 7 piirkonda, mis aktiveeruvad tõtt rääkides. Eriti torkas silma aju otsmikusagara piirkonna suurenenud aktiivsus valetamise ajal.

Valetamise puhul langesid fMRI testide ja polügraafitestide tulemused kokku 92% ulatuses, tõerääkimise puhul polnud kokkulangevus nii veenev ja see oli 70%.

Polügraafi ei loeta täielikult usaldusväärseks vahendiks tegemaks kindlaks, kas inimene valetab või räägib tõtt. Teadlased loodavad, et uudne valedetektor pakub selleks senisest usaldusväärsemat võimalust.
EurekAlert News, 31.01.2006
Paljulubav luupuse ravivõimalus tüvirakkudega
Tõsiste haigusnähtudega luupust põdevate inimeste luuüdist pärit tüvirakud võivad haigeid endid aidata.

Aastatel 1997-2005 Chicago Memoriaalhaiglas (USA) läbi viidud uuringus osalesid inimesed, kellel oli luupus arenenud kas eluohtlikuks või mingit organit ohustavaks haigusjuhtumiks ning kelle puhul kõik alternatiivsed ravivõimalused olid ära kasutatud. 50-st uuringus osalenud haigest tervenesid pooled viie aasta jooksul.

Luupus on immuunsüsteemi häire, mil keha ründab mingil põhjusel omaenda kudesid, põhjustades palavikku, väsimust, nahalööbeid, liigesevalu, neeruprobleeme ja mitmeid muid nähte.

Uuringu käigus eraldati haigetelt luuüdist pärit tüvirakud ning rakendati suuremahulist kemoteraapiat, et praktiliselt hävitada haigestunud immuunsüsteem. Seejärel siirdati haigetele tagasi neilt eelnevalt eraldatud tüvirakud, et proovida taastada senisest tervemat immuunsüsteemi.

Töögrupi juhi doktor Richard Burt'i sõnul on nende meetodi mõte lasta immuunsüsteemil end ise ravida, andes haigele inimesele võimaluse luupusest vabaneda.
Yahoo News, 31.01.2006
EK kaebas Prantsusmaa biotehnoloogia seaduse mitterakendamise pärast kohtusse
Euroopa Komisjon (EK) kaebas Prantsusmaa kohtusse, kuna see ei ole nõuetekohaselt rakendanud Euroopa Liidu (EL) biotehnoloogiaseadust. EK nõuab Prantsusmaalt ka trahvi 168800 eurot (2,6 miljonit eesti krooni) päevas.

2003. aastal vastuvõetud seadus reguleerib geneetiliselt modifitseeritud mikroorganismide, nagu bakterid ja viirused, kasutamist laborites ja uurimistöös.

Kui kohus mõistab Prantsusmaa süüdi, peab Prantsusmaa maksma määratud päevatrahvi alates seaduse jõustumisest. Samas on kohtul õigus kas trahvisummat vähendada või nõutud trahv hoopis ära jätta.

EK väitel on Prantsusmaa oma siseriiklikud seadused viinud vaid osaliselt kooskõlla EL seadusega. Konkreetselt heidetakse Prantsusmaale ette nõuetekohase tegevusplaani puudumist juhuks, kui peaks toimuma geneetiliselt modifitseeritud mikroorganismidega seotud õnnetus. Samuti peetakse puudulikuks hädaabiorganisatsioonide teadlikkust antud küsimuses.
Yahoo News, 01.02.2006
Geenidopingu hirmud realiseerumas
Kui varem on eksperdid arvanud, et sportlikke sooritusi parandav geenidoping võib hakata mõjutama sporti Pekingi suveolümpiamängudel 2008. aastal, siis Saksamaal Magdeburgis treenerite seas leviv Repoxygen viitab võimalusele, et see võib leida kasutust juba järgmisel nädalal algavatel Torino taliolümpiamängudel.

Saksamaa kohus tegi kindlaks, et treenerite hulgas levib aine nimega Repoxygen, mis võimaldab organismil suurendada kehaomase hormooni erütropoietiini (EPO) tootmist, mis kiirendab vereliblede tootmist ja seega ka organismi hapnikuga varustatust. Kuigi inimorganism toodab ka ise piiratud koguses kehaomast EPOt, on sünteetiline EPO vastupidavusaladel üks peamisi dopinguaineid.

Repoxygen'i levik tuli välja, kui kohus uuris ühe naissportlasi steroididega varustava treeneri kodus leiduvaid aineid ja tema isiklikku kirjavahetust.

Repoxygen töötati välja 2002. aastal farmaatsiafirma Oxford Biomedica poolt ja see oli mõeldud raskekujulise aneemia raviks. Uue aine tutvustusel selgitasid tootjad, et Repoxygen võimaldab organismil aktiveerida EPO sünteesi reguleerivat geeni madala hapnikutaseme korral ning deaktiveerida hapnikutaseme tõusu korral, mis loob rafineeritud ja dopingukontrollijate poolt praktiliselt tuvastamatu kontrollmehhanismi täiendava EPO tootmiseks otse inimorganismis.

Juba kolme kuu pärast hakkasid dopinguvastast võitlust pidavad asutused nägema Repoxygen'is tõsist ohtu spordi aususele.

Ent Oxford Biomedica valmistas ainult Repoxygen'i prototüübi ja kuna EPOt on turul piisavalt saada, siis ravim ei jõudnud kaugemale loomkatsetest ning ei jõudnud ka kunagi turule. Ettevõtte juhi professor Alan Kingsman'i sõnul loobusid nad seetõttu ka edasistest katsetustest, säilitades siiski tugeva kontrolli prototüübi üle. Ta ei usu ka, et Repoxygen oleks jõudnud mustale turule nende laborist.

Tõenäolisemaks peab professor Kingsman Repoxygen'i tootmist teiste laborite poolt.
The Times, 02.02.2006
Vask võib peatada gripi leviku
Southamptoni Ülikooli (Suurbritannia) teadlaste andmetel võib vask olla odav ja efektiivne võimalus piirata viiruste, sh gripiviiruste, ja bakterite levikut.

Vask on juba varem näidanud tõhusust näiteks E. coli ja MRSA vastu.

Professor Bill Keevil ja dr Jonathan Noyce asetasid 2 miljonit aktiivset gripiviirust (N1H1) nii puhta vase kui roostevaba terase pinnale. Terase pinnal paiknevate viiruste arv vähenes 24 tunni jooksul 4 korda – 500000 viiruseni. Vase pinnal asuvatest viirustest jäid kuue tunni möödudes aktiivseks ainult 500 viirust, so hävisid 99,9% viirustest.

Teadlased soovitavad kasutada gripi- ja bakterikindlate kangaste valmistamiseks kasutada vasest õmblusvahendeid ning kasutada vaske ka õhufiltrites. Samuti on mõistlik katta vasega ka klassikalised kohad, mille kaudu nakkused võiksid kergesti levida, nagu ukselingid, valamute segistid ning teised üldkasutatavad ja sagedast katsumist leidvad asjad.
CORDIS News, 02.02.2006
GM tomatid toodavad raviomadustega molekule
Teadlaste pingutused taimede kasutamisel vaktsiinide, antikehade ja –geenide ning hormoonide tootmiseks hakkavad lõpuks end ära tasuma.

Transgeensed taimed suudavad pakkuda odavat süsteemi raviomadustega molekulide tootmiseks. Üheks selliseks molekuliks on interleukiin-12 (IL-12), mis omab vähi- ja angiogeneesivastast toimet, parandades rakkude kaitsevõimet. Angiogenees on protsess, mille käigus kasvaja loob endale kasvuks ja arenguks vajaliku täiendava kasvajasisese veresoonte süsteemi.

Centro de Investigacion y de Estudios Avanzados del I.P.N. (Mehhiko) teadlased siirdasid hiire IL-12 sünteesiva geeni tomati genoomi. Geeni siirdamise tagajärjel hakkas tomat tootma funktsionaalset IL-12, mis kogunes suurtes kogustes transgeense tomatitaime viljadesse ja lehtedesse.

Abstrakt ajakirjas Transgenic Research: http://dx.doi.org/10.1007/s11248-005-1464-8
CheckBiotech, 03.02.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: