Sisukord
  • Tartu Ülikooli piimhappebakter ME-3 jõudis Soome turule
  • Õunte söömine parandab ajutegevust
  • Loodi keskkonna reostust vähendavad taimed
  • ERA-NET kuulutas välja projektikonkursi biotehnoloogiaettevõtetele
  • Saadaval on naiste viljakust ennustav test
  • Boston Scientific Corporation omandab Guidant Corporationi 370 miljardi krooni eest
  • ISAAA näeb biotehnoloogiliste põllukultuuride turu jätkuvat kasvu
  • Loodud vaktsiin pakub kaitset linnugrippi põhjustava viiruse vastu
  • Hiired pandi enneaegselt "vananema"
  • Bill Gates annab 600 miljonit dollarit tuberkuloosi vastu
  • Planktiliste mikroobide DNA uurimine laiendab ökoloogide tööpõldu
Tartu Ülikooli piimhappebakter ME-3 jõudis Soome turule
18. jaanuaril tutvustas Tartu Ülikool Helsingis ülikooli teadlaste poolt avastatud tervistava piimhappebakteriga ME-3 tooteid Soome avalikkusele.

Osuskuunta Maitokolmio on esimene tootja välisriigis, mille tooted "Namis" sisaldavad TÜ teadlaste poolt avastatud Lactobacillus fermentum ME-3.

Toodete väljatöötamisel tegi ettevõtte ülikooli teadlaste ja tootearendajatega OY-st Foodwest tihedat koostööd, et ühendada bakteri head omadused soomlaste maitse-eelistuste ja tootmisprotsessi nõuetega. Esimesena jõudsid poelettidele vähese laktoosisisaldusega maasika ja banaani-vanilje joogijogurtid, millesse lisatud ME-3 soodustab seedimist, aitab vältida seedeinfektsioone ja vähendada ateroskleroosi riski. Mais lisanduvad tooteperesse jogurti-kohupiimakreemid.

Maitokolmio on esimene ettevõte välisriigis, mis piimhappebakter ME-3 sisaldavate toodetega turule tuleb. Samas jätkub ülikooli koostöö AS-ga Tallinna Piimatööstus, mille piimatoodete sari "Hellus" on Eesti turul 2003. aasta maist.

Erinevate koostööpartnerite abiga loodetakse bakteriga rikastatud tooteid lisaks Eestile ja Soomele pakkuda veel 14 riigi tarbijatele, kus ülikool patendikaitset taotleb. Avastuse autorid on Marika Mikelsaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Kullisaar, Heidi Annuk, Epp Songisepp. ME-3 rakendusuuringuid toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelkäija Tehnoloogiaagentuur.
TÜ Tehnoloogiainstituut, 23.01.2006
Õunte söömine parandab ajutegevust
Õunatoodete tarbimine aitab säilitada erksat ajutegevust ka vanemas eas.

Massachusettsi Ülikooli (USA) teadlaste väitel aitab regulaarne õunamahla joomine vähendada oksüdatiivseid rakukahjustusi, mis soodustavad vanusest tingitud mälu nõrgenemist.

Töögrupi juhi dr Thomas B. Shea sõnul peaksid nende uuringu tulemused julgustama kõiki inimesi, kes soovivad ka vananedes säilitada erksa mõistuse.

Oma katsetes kasutasid teadlased hiiri tegemaks kindlaks, kas õunamahla tarbimine kaitseb neid vananemisega kaasnevate ja mälu nõrgenemisele viivate ajukahjustuste eest.

Teadlased jagasid täiskasvanud ja eakad hiired erinevatesse gruppidesse ja toitsid neid kas standardtoiduga, toitainetevaese toiduga või õunamahlalisandiga rikastatud toitainetevaese toiduga. Toitainete mõju ajutegevusele testiti seejärel labürinditestidega ning aju-uuringutega.

Täiskasvanud hiirte puhul ei ilmnenud eri toitu saanud gruppide vahel ajutegevuse erinevusi. Küll ilmnesid need erinevused aga eakate hiirte puhul, kelle puhul standardtoitu saavad hiired said labürindis paremini hakkama ning nende oksüdatiivsed ajukahjustused olid väiksemad võrreldes lihtsalt toitainetevaest toitu saanud hiirtega. Ent õunamahlalisandiga rikastatud toitainetevaest toitu saanud hiirtel läks labürindis paremini ning ka nende ajukahjustused olid väiksemad võrreldes omakorda standardtoitu saavate hiirtega.

Teadlased järeldasid, et õunamahlalisand kaitseb hiirte aju toitainetevaesest toidust põhjustatud täiendavate oksüdatiivsete kahjustuste eest. Dr Shea arvates on see tingitud õunte looduslikult kõrgest antioksüdantide sisaldusest.

Vajaliku koguse antioksüdante, mis aitavad vaimset erksust ka vanaduses säilitada, saab inimene 2-3 klaasist õunamahlast või 2-4 õunast päevas.
EurekAlert News, 23.01.2006
Loodi keskkonna reostust vähendavad taimed
Yorki Ülikooli (Suurbritannia) teadlased töötasid välja lõhkeainete ja nende jääkidega saastunud pinnast puhastavad taimed.

Vajaduse selleks on tinginud pikaajaline sõjaline aktiivsus treeninguteks kasutatavatel polügoonidel, mis on viinud sealse pinnase ja põhjavee saastumiseni lõhkeainete ja nende jääkidega. Üheks enamkasutatavaks lõhkeaineks on toksiline ja kantserogeenne RDX.

Oma töös kasutasid teadlased taimede muutmiseks efektiivseteks saasteeemaldajateks pinnases leiduvaid mikroorganisme, mis on võimelised kasutama lõhkeainete jääke kasvuks vajaliku lämmastiku allikana. Et aga RDX on pinnases kiirelt liikuv, siis ei suuda bakterid seda saastumise tõkestamiseks küllalt kiiresti biodegradeerida. Et kiirendada ja võimendada pinnase puhastamist, siirdasid teadlased bakterite vastavat ensüümi kodeeriva DNA lõigu tavalise mudeltaimena tuntud hariliku müürlooga Aradidopsis thaliana genoomi.

Töögrupi juhi professor Neil Bruce’i sõnul viisid nad looduslikult toimiva süsteemi bakteritest üle taimedesse, ühendades bakterite biodegradatsioonivõime taimede palju suurema biomassiga ja vee imamisvõimega, mille tulemuseks on efektiivsem pinnasepuhastussüsteem, mis on odav, madalate hoolduskuludega ning jätkusuutlik. Loodud GM taimed omavad potentsiaali, et puhastada lõhkeainetejääkidest suured maa-alad, mis on olnud pikka aega kas militaarses või tööstuslikus kasutuses.

Koostöös Washingtoni Ülikooliga tahavad teadlased nüüd modifitseerida ka suuremaid taimi, nagu kiirekasvulised haab ja pappel ning mitmeaastased rohttaimed.

Sama tehnoloogiat saab kasutada ka taimede modifitseerimiseks, et kasutada neid pinnase puhastamiseks teistest orgaanilistest saasteainetest.
York University, 23.01.2006
ERA-NET kuulutas välja projektikonkursi biotehnoloogiaettevõtetele
ERA-NET EUROTRANS-BIO (ETB) kuulutas 2. jaanuaril välja projektikonkursi biotehnoloogia väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE).

Tegemist on 2004. a. asutatud ja neli aastat vältava ERA-NET'i esimese projektikonkursiga. ETB eesmärgiks on aidata kaasa biotehnoloogia VKE-de arengule, nagu ka uute toodete ja teenuste väljaarendamisele ning nende kiirele ja efektiivsele rahvusvahelisele tutvustamisele.

Kuigi rahalist toetust saavad seekordse projektikonkursi kaudu ainult Saksamaa, Austria, Hispaania, Soome ja Prantsusmaa ettevõtted, võivad konsortsiumides osaleda ka teiste riikide ettevõtted ja uurimisasutused.

Väljakuulutatud projektikonkurss katab kõik biotehnoloogia kitsamad alavaldkonnad ning taotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruar 2006.

Lisainfo: http://www.eurotransbio.net
CORDIS News, 23.01.2006
Saadaval on naiste viljakust ennustav test
Saadaval on uus test, mis võimaldab naistel prognoosida oma vanusest tingitud viljakuse kahanemise määra.

Sheffieldi Ülikoolis (Suurbritannia) välja töötatud test peaks aitama naistel otsustada, kui kaua nad saavad lapse saamist edasi lükata. Test on saadaval ainult eraviisliselt ja selle hind on 179£ ehk umbes 4000 eesti krooni.

Testi kallal viis aastat töötanud viljakusekspert professor Bill Ledger on veendunud, et testi tulemused on usaldusväärsed ning aitavad naistel paremini oma tulevikku planeerida, kuna tänapäevases lääne ühiskonnas lükkavad naised pere loomist ja laste saamist edasi üha hilisemasse vanusesse.

Test mõõdab kolme viljakushormooni taset veres menstruatsiooni ajal ning seostab näidud vastavas vanuses naiste keskmise viljakusega. Kahe uuritava viljakushormooni - Inhibin B ja AMH - tase väheneb menopausi lähenedes, kolmanda hormooni FSH tase aga suureneb. Teadlaste sõnul iseloomustabki nende kolme hormooni tase naiste viljakusreservi.

Testi tootja Lifestyle Choices andmetel võimaldab test ennustada naiste viljakusreservi ette kaheks aastaks.

Kriitikud on aga seadnud testi otstarbekuse kahtluse alla, rõhutades asjaolu, et viljatus võib olla põhjustatud erinevatest asjaoludest.
BBC News, 25.01.2006
Boston Scientific Corporation omandab Guidant Corporationi 370 miljardi krooni eest
Meditsiiniseadmete tootja Boston Scientific Corporation omandab konkureeriva Guidant Corporationi 27 miljardi dollari ehk 370 miljardi eesti krooni eest.

Boston Scientific Corporation on suure tootevalikuga meditsiiniseadmete ja väheminvasiivsete meditsiinitehnoloogiate arendaja, tootja ja turustaja. Guidant Corporation on enam spetsialiseerunud südameveresoonkonna meditsiiniseadmetele ja -tehnoloogiatele.

Enne leppe sõlmimist oli Guidant Corporation tühistanud oma varasema ühinemiskokkuleppe farmaatsiahiiuga Johnson & Johnson.

Ühinemise tulemusena moodustuv hiidettevõte saab olema üks maailma väljapaistvamaid meditsiiniseadmete tootjaid, mille käive peaks 2006. aastal ulatuma ligi 115 miljardi kroonini, mis ületab Eesti riigi 2006. aasta eelarve (61,2 miljardit krooni) ligi kahekordselt.

Liitumine peaks aset leidma 2006. aasta esimeses kvartalis.
BioSpace News, 25.01.2006
ISAAA näeb biotehnoloogiliste põllukultuuride turu jätkuvat kasvu
Rahvusvaheline agentuur International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA) prognoosib biotehnoloogiliste põllukultuuride globaalse turu suurenemist 2006. aastal 6,4 miljardi kroonini.

Seni on geneetiliselt modifitseeritud (GM) põllukultuuride puhul valdavaks tootmisharuks olnud kahjuritekindlate taimede loomine. Järgmise kümne aasta jooksul on parimate arenguväljavaadetega aga erinevaid toitaineid täiendavalt sisaldavate GM põllukultuuride loomine ning taastuvate energiaallikate senisest aktiivsem kasutuselevõtmine (biokütused). Selle tulemusena peaks põllumajandusliku tootmisega seonduva biotehnoloogia areng oluliselt kiirenema.

2005. aastal kasvatasid 21 riigi 8,5 miljonit farmerit GM põllukultuure kokku 90 miljonil hektaril.

Suurimad GM põllukultuure tootvad riigid olid 2005. aastal USA (49,8 miljonit hektarit, kasvatatavateks taimedeks on soja, mais, puuvill, canola, kabatshokk, melon), Argentiina (17,1 milj ha; soja, mais, puuvill), Brasiilia (9,4 milj ha; soja), Kanada (5,8 milj ha; canola, mais, soja), Hiina (3,3 milj ha; puuvill), Paraguai (1,8 milj ha; soja) ja India (1,3 milj ha, puuvill).

Kõige kiiremini areneb GM põllumajandus Brasiilias soja kasvupinna suurenemise arvel. GM herbitsiididekindlat soja kasvatatakse maailmas ka kõige enam, millele järgneb kahjurputukatekindel mais.

Eestile kõige lähemal kasvatatakse GM põllukultuure Tshehhis, kus 2005. aastal alustati GM maisi kasvatatamist.
CheckBiotech News, 25.01.2006
Loodud vaktsiin pakub kaitset linnugrippi põhjustava viiruse vastu
Pittsburghi Ülikooli (USA) teadlaste loodud vaktsiin andis hiirtele ja kanadele täieliku immuunsuse linnugrippi põhjustava viirustüve H5N1 vastu.

Vaktsiini loomiseks modifitseerisid teadlased geneetiliselt tavalist gripi adenoviirust, et see sisaldaks gripiviiruste pinnal esinevat valku hemaglutiniin sünteesiva DNA kas täielikku või osalist järjestust. Hemaglutiin aitab viirusel esmalt kinnituda rakule ning seejärel ka nakatada.

Kasutades viirustüve H5N1 teadaolevat järjestust, konstrueerisid teadlased viirusvektorid – s.o. viirused, mille ülesandeks on võõra DNA transportimine, milleks antud juhul on hemaglutiniini sünteesiva DNA kas täielik või osaline järjestus. Samuti konstrueerisid teadlased viirusvektori, mis ei sisaldanud viirustüve H5N1 DNAd, nn tühja vektori.

Testimisel nakatati eelnevalt vaktsineeritud hiired viirustüvega H5N1 ning jälgiti haigustunnuste avaldumist loomadel. Kõigil tühja vektoriga immuniseeritud loomadel ilmnesid haigusnähud umbes kolme päeva möödudes ja nad surid 6-9 päeva peale nakatamist. Hemaglutiniini sünteesiva DNA osalise järjestusega vektoritega immuniseerimisel jäi ellu enamus hiirtest ning haigusnähud olid neil reeglina kerged ja kiirelt mööduvad. Hemaglutiniini sünteesiva DNA täielikku järjestusega vektoritega immuniseerimisel jäid ellu kõik hiired. Samuti arenes ainult neil välja T-rakkude tugev immuunreaktsioon.

Vaktsineeritud kanade puhul oli pilt sarnane: tühja vektoriga immuniseeritud kanad surid praktiliselt kõik ning nina kaudu vaktsineeritud kanadest surid umbes pooled. Nahaaluse süsti kaudu vaktsiini saanud kanad jäid kõik ellu ning ka neil arenes välja tugev immuunreaktsioon.

Uus vaktsiin sisaldab elusviirust, mis käivitab immuunsüsteemi paremini kui traditsioonilisel viisil loodud vaktsiinid.

Uuringute juhi dotsent Andrea Gambotto sõnul peaks nende loodud vaktsiiniga kanade vaktsineerimisel haiguspiirkondades olema võimalik peatada linnugripi edasine levik.

Lähitulevikus plaanivad teadlased läbi viia juba vaktsiini väikesemahulisi inimkatseid.
EurekAlert News, 26.01.2006
Hiired pandi enneaegselt "vananema"
DNA pisivigastusi parandada aitava geeni SIRT6 ekspressiooni inaktiveerimine (knock-out) põhjustas noortel hiirtel juba ühe kuu jooksul paljusid eakatele hiirtele iseloomulikke degeneratiivseid tunnuseid, nagu küürus selg, õhenev nahk, luude hõrenemine, veresuhkru taseme alanemine ning valgeliblede arvu vähenemine.

Rahvusvaheline teadlaste kollektiiv eesotsas HHMI uurija Frederick W. Alt'iga ei oska veel öelda, kas kiirenenud vananemise tunnused on seotud asjaoluga, et inaktiveeritud SIRT6 geen osaleb DNA pisivigastuste parandamisel. Nad ei tea ka veel, kas tegu on loodusliku vananemisega seotud protsessidele sarnaste nähtustega.

Inaktiveeritud SIRT6 geeniga hiired tunduvad sündides normaalsed, ehkki on pisut väiksemad. Dramaatilised degeneratiivsed muutused hakkavad aset leidma kolme nädala vanuselt. Kuigi selliseid muutusi seostatakse tavaliselt vananemisega, võib Alti sõnul olla siiski tegemist täiesti erineva mehhanismiga.

Inaktiveeritud SIRT6 geeniga hiirerakkude analüüsid näitasid, et rakk ei suuda parandada oksüdatiivsete ainete - nagu vesinikperoksiid - poolt põhjustatud DNA väiksemaid kahjustusi. Selle parandusmehhanismi (ik base excision repair, BER) käigus tehakse kindlaks aluspaaride vaheline viga, lõigatakse välja, sünteesitakse korrektne DNA lõik ja seotakse tagasi. Seetõttu on inaktiveeritud SIRT6 geeniga hiirerakud heaks mudeliks BER mehhanismi uurimiseks raku tasandil.

Alti sõnul on tegemist ka potentsiaalset kliinilist tähtsust omava uuringuga, kuna lisaks BER mehhanismile on SIRT6 geen seotud ka ainevahetusprotsesside reguleerimisega.
HHMI News, 27.01.2006
Bill Gates annab 600 miljonit dollarit tuberkuloosi vastu
The Global Plan to Stop Tuberculosis sai tarkvaragigandi Microsoft juhilt Bill Gates'ilt täiendavad 600 miljonit dollarit (7,7 miljardit eesti krooni) võitluseks tuberkuloosiga.

Selle ettevõtmise, mida toetab enam kui 400 organisatsiooni üle kogu maailma, eesmärgiks on ravida järgmise 10 aasta jooksul 50 miljonit inimest.

Ettevõtmisel on kavas koguda oma eesmärgi realiseerimiseks kümne aasta jooksul kokku 56 miljardit dollarit (üle 700 miljardi eesti krooni).

Maailma Tervise Organisatsiooni WHO tuberkuloosiprogrammi juhi Marcus Espinal'i sõnul on hetkel väljatöötamisel 15 uut diagnostikatesti ning 28 uut ravimit. Tema ennustusel töötatakse tuberkuloosivaktsiin välja 2012. aastaks.

47 miljardit dollarit kavatsetakse kulutada tuberkuloosi kontrollile ja ravile ning 9 miljardit uuringutele ja arendustegevusele.
BBC News, 27.01.2006
Planktiliste mikroobide DNA uurimine laiendab ökoloogide tööpõldu
Teadlased on kaardistanud ning võrrelnud omavahel Vaikse ookeani eri sügavusel elavate planktiliste mikroobide genoome.

Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadlased eesotsas Ed DeLong'iga järjestasid koostöös Havai Ülikooliga suuremahuliste interdistsiplinaarsete uuringute käigus kokku 64 miljonit aluspaari 12-4000 meetri sügavusel elavate planktiliste mikroobide ja viiruste DNAst. Selle protsessi käigus avastasid nad tuhandeid uusi geene ning leidsid ohtralt tõendeid sagedase geenivahetuse kohta eri organismide vahel. Samuti toodi välja mikroorganismide geneetilise ülesehituse erisused eri sügavustel, sh erinevused süsiniku- ja energiaringes osalevate geenide vahel.

Ookeani pinnale lähemal elavatel mikroobidel on näiteks rohkem raua omandamiseks vajalikke geene. Ookeani sügavamatest ja pimedamatest kihtidest pärit mikroorganismide genoomides on aga laialt levinud nn "hüppavad geenid", so DNA lõigud, mis võivad muuta oma asukohta DNA järjestuste ahelas.

DeLong'i sõnul on nende planktiliste mikroorganismide näol tegemist biosfääri "mootoritega", mis suures osas määravad kogu aine- ja energiaringe ookeanis.

Teadlased nägid unikaalset võimalust, et kombineerida mikroobide genoomide profiilid Havail kogutud ookeani andmetega: ALOHA uurimisjaamas Havail on alates 1988. aastast kogutud ja süstematiseeritud infot ookeani bioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste parameetrite kohta, mis teeb ALOHAst maailma ühe paremini ja mitmekülgsemalt kirjeldatud koha maailmameres.

Havai Ülikooli biookeonograafi David Karl'i sõnul sisaldab avaookean maakera suurimaid ja tõenäoliselt ka keerukamaid ökosüsteeme. Ookeani sügavusega seotud planktiliste mikroobide genoomiuuringute käigus tehtud geneetilised avastused muudavad ookeani ökosüsteemid võrratuks uurimisobjektiks kõigile ökoloogidele, laiendades nende töövälja.

DeLong'i sõnul võimaldab mikroorganismide genoomides salvestatud info lugemisoskuse saavutamine hakata piltlikult öeldes "mõõtma mereliste ökosüsteemide pulssi".
ScienceDaily, 27.01.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: