Sisukord
  • Taimse päritoluga vaktsiinid kaitsevad katku vastu
  • Leiti seni tugevaim geneetiline soodumus 2. tüüpi diabeedi väljakujunemiseks
  • Vitamiinirikkam riis ja putukakindlam baklazhaan tulekul
  • Linnugripi vastaseks võitluseks eraldati 1,9 miljardit dollarit
  • AIDSi levikut võib pidurdada bakterite abil
  • Uued võimalused taimekahjurite biotõrjeks
  • Euroopa võib eemale jääda biotehnoloogilisest revolutsioonist põllumajanduses
  • Kaardistati vesikirbu genoom
Taimse päritoluga vaktsiinid kaitsevad katku vastu
Arizona Ülikooli (USA) teadlased on pannud tubakataime tootma vaktsiini, mis pakub kaitset katku vastu.

Taimebiotehnoloogia ja vaktsiinitootmise ühiseid jõupingutusi krooninud taimne vaktsiin põhjustab kaitsva immuunreaktsiooni merisigadel ning seda peetakse oluliseks tähiseks uute vaktsiinide tootmise arengul.

Kepikujulise bakteri Yersinia pestis poolt põhjustatud katku pole pärast antibiootikumide ilmumist enam ammu põhjust "mustaks surmaks" nimetada. Vaatamata sellele on töögrupi juhi dotsent Luca Santi sõnul viimastel aastatel seoses bioterrorismiga üles kerkinud uued kartused, kuna on ilmnenud antibiootikumidele resistentsed bakteritüved.

Teadlased panid tubakataime suurtes kogustes tootma katku antigeene F1, V ja nende kahe omavahelist kombinatsiooni F1-V, mis kõik on olulised katku põhjustavale bakterile mürgise toime avaldumiseks.

Pärast antigeenide eraldamist tubakataimest ja puhastamist süstiti neid merisigadele. Antigeenide tõhusust testiti haigustekitajat sisaldava aerosooliga.

Katsete tagajärjel jäid ellu üle poolte merisigadest, suurim ellujäämisprotsent oli neil, kes said ainult V-antigeeni sisaldavat vaktsiini.

Uuringus kasutatud viiruste avaldumise süsteem töötati välja koostöös Icon Genetics (Saksamaa) teadlastega ja see kohandas tubaka mosaiikviirust (TMV) tootma katkuvastast vaktsiini. Vaktsiini tootmiseks süstiti TMV lihtsalt tubakalehtedesse.

Kuna puudub vajadus tubakataimi geneetiliselt modifitseerida, on selle arvelt võimalik protsessi oluliselt kiirendada. Santi sõnul ongi tubakast katkuvastase vaktsiini tootmise peamine eelis protsessi kiirus: TMV taimedesse süstimisest kuni puhastatud vaktsiini saamiseni kulub vaid umbes kolm nädalat.
ScienceDaily, 16.01.2006
Leiti seni tugevaim geneetiline soodumus 2. tüüpi diabeedi väljakujunemiseks
Kindla geenimodifikatsiooni olemasolu 2. tüüpi diabeeti põdevatel inimestel viitab võimalusele, et see põhjustab umbes 20% kõigist haigusjuhtudest.

Inimestel, kellel on üks koopia modifitseerunud geenist, on 45% suurem tõenäosus diabeedi väljaarenemiseks võrreldes nendega, kel vastav geenimodifikatsioon puudub. Kahe geenikoopia olemasolu suurendab haigestumise riski aga juba 141%.

Uuringu juhi, Islandi biofarmaatsiaettevõtte Decode Genetics tegevdirektori professor Kari Stefanssoni sõnul on teadlased 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski suurendavat tavalist geenimodifikatsiooni otsinud juba aastaid. Avastus võimaldab töötada välja uudseid teste, et diagnoosida 2. tüüpi diabeeti haigestumise riske.

Diabeeti põevad kogu maailmas Maailma Tervise Organisatsiooni WHO andmetel kokku 200 miljonit inimest. 2030. aastaks ennustatakse haigete arvuks seoses toiduharjumuste muutuse, linnastumise ja elanikkonna vananemisega aga juba 366 miljonit inimest.
New Scientist, 16.01.2006
Vitamiinirikkam riis ja putukakindlam baklazhaan tulekul
South-Asian Biosafety Program (SABP) on lõpetamas A-vitamiini täiendavalt sisaldava geneetiliselt modifitseeritud riisi väljatöötamist kommertseesmärgil. Samuti on SABP modifitseerinud baklazhaani seemneid, et vähendada putukatõrjevahendite kasutamist.

A-vitamiiniga rikastatud GM riis - nn kuldne riis - ja kahjurputukaid tõrjuv GM baklazhaan on Indias praegu heakskiitmise faasis. Kui need saavad heakskiidu ja lähevad turule, on nende hind vähemalt esialgu siiski kõrgem võrreldes tavaliste seemnetega.

SABP India koordinaatori Purvi Mehta Bhatti sõnul on Indias põhiliselt riisist toituvatel vaesematek inimestel sageli A-vitamiini puudus. Kuigi seda vitamiini leidub puu- ja juurviljades, ei suuda paljud inimesed neid osta. Seepärast võimaldab A-vitamiiniga rikastatud riisi turuletulek saada neil piisavalt vitamiini igapäevasest riisitoidust.

Üks kauss riisi sisaldab Bhatti sõnul sama palju A-vitamiini nagu kaks kaussi spinatit.

Ainukeseks India valitsuse poolt heaks kiidetud kommertseesmärkidel kasutatavaks GM põllukultuuriks on seni GM puuvill BT cotton ning selle kasutamine farmerite poolt on kiirelt suurenenud – 2005. a. kasvatati seda juba 1,3 miljonil hektaril.
CheckBiotech News, 17.01.2006
Linnugripi vastaseks võitluseks eraldati 1,9 miljardit dollarit
Rikkamad doonorriigid lubasid linnugrippi põhjustava viirusetüve H5N1 vastaseks võitluseks 1,9 miljardit USA dollarit (ligi 25 miljardit eesti krooni), mida on palju rohkem, kui Maailmapank palus.

Enamus rahast läheb linnugripivastaste meetmete läbiviimiseks Aasias, kus seni on aset leidnud valdav enamus inimeste haigusjuhtudest. Maailmapanga hinnangul kulub arengumaades linnugripivastaseks võitluseks 1,4 miljardit dollarit ja selleks on vaja rikkamatelt doonorriikidelt kuni 1 miljard dollarit.

Maailm Loomatervishoiu Organisatsiooni OIE direktori Bernard Vallat' sõnul pole üks riik võimeline läbi viima haiguse varast avastamist loomadel ja kiiret haiguspuhangutele reageerimist, mis kujutab lõppkokkuvõttes ohtu kõigile. Maailmapanga algatatud raha kogumine aitab ühisele viiruse vastu võitlemisele oluliselt kaasa.
New Scientist, 18.01.2006
AIDSi levikut võib pidurdada bakterite abil
Jogurtis sisalduvaid "sõbralikke" baktereid modifitseeriti geneetiliselt, et nad toodaksid HIVi nakatumist blokeerivat ainet.

Kuigi neid GM baktereid on seni testitud ainult laboris, loodavad teadlased, et uudne tehnoloogia pakub odavamat ja efektiivsemat võimalust AIDSi leviku tõkestamiseks.

USA ja Suurbritannia teadlased Bharat Ramratnami (Browni Meditsiinikool, Rhode Island, USA) juhtimisel modifitseerisid juustu ja jogurti tootmisel kasutatavat piimhappebakterit Lactococcus lactis't geneetiliselt, et see hakkaks tootma tsüanoviriini (ik cyanovirin) - ravimit, mis on ära hoidnud ahvide ja inimrakkude nakatumist HIVi ning mis eeldatavasti peaks jõudma inimkatsetusteni 2007. aastal.

Töögrupi liikme, Suurbritannia Toidu Uurimise Instituudi molekulaarbioloogi Sean Hanniffy sõnul on tegemist passiivse immuniseerimisega - tsüanoviriin seondub HIViga seotud suhkruga, blokeerides retseptori, mida HIV kasutab raku nakatamiseks.

Lihtsalt kasutatav tsüanoviriini sisaldav geel võib seetõttu tuppe sisestatuna pakkuda naistele kaitset HIVi vastu seksuaalvahekorra ajal. Kasutamise miinuseks on aga tsüanoviriini kiire lagunemine, mistõttu peaks seda kasutama vahetult enne seksuaalvahekorda.

Kuna piimhappebakterid elavad tupes ka looduslikult, peaksid tsüanoviriini tootvad geneetiliselt modifitseeritud GM bakterid seal Hanniffy sõnul vastu vähemalt nädala, pakkudes kogu selle aja kaitset HIV vastu. Kuna HIV levikul on põhiprobleemiks haiguse piiramine arengumaades, on olulisteks eelisteks vaginaalselt kasutatava ravimi kasutamise lihtsus ja tootmise odavus.

Lisaks vaginaalsele kasutamisele saaks tsüanoviriini tootvaid piimhappebaktereid organismi viia ka jogurti abil, lihtsalt baktereid sisse süües. Sel juhul on ravimi tootmine veel odavam ja vajab ainult piimatööstuse olemasolu.

Ohuks edasistele uuringutele peavad teadlased eelkõige avalikkuse hirmu geneetiliselt modifitseeritud organismide kasutamise ees. Samas näevad nad edu korral võimalust eelarvamuste vähenemiseks, kuna sama tehnoloogiat saaks kasutada ka paljude teiste ravimite puhul.

Praegu plaanivad teadlased HIV-vastaste GM piimhappebakterite testimist makaakidel.
CheckBiotech News, 18.01.2006
Uued võimalused taimekahjurite biotõrjeks
Saksa ja Shveitsi teadlaste koostöös tehti kindlaks geneetiline mehhanism, mis võimaldab taimedel "appi karjuda" ja kutsuda kohale kahjureid hävitavad putukad.

Kui maisitaimi kimbutavad kahjurputukad, näiteks röövikud, eraldavad taimed spetsiifilisi lõhnaaineid, mis koos toiduga jõuavad röövikusse. Parasiitsed herilased kasutavad lõhna aga röövikute asukoha kindlakstegemiseks ja munevad neisse oma munad. Herilase järglased toituvad röövikust, mistõttu varsti pärast munemist röövik sureb ja taim vabaneb kahjurist.

Maisi puhul on lõhnaainete vallandumiseks vaja aktiveerida ainult üks geen - TPS10. Geen kodeerib terpeeni (ik terpene) ensüümide sünteesi, mis moodustavad parasiitseid herilasi röövikutest kahjustatud taimedele meelitava lõhnabuketi. Kuna see mehhanism baseerub ainult ühel geenil, peavad teadlased seda perspektiivikaks kahjuritekindlamate põllukultuuride aretamisel.

Teada on vähemalt 15 liiki taimi, mis eraldavad nende vaenlaste vaenlasi kohale meelitavaid lõhnu. Teadlased kutsuvad seda kaitsemehhanismi kaudseks kaitseks.

Selgitamaks välja sellise tõrjemehhanismi biokeemilist poolt, kasutasid Neuchateli Ülikooli (Shveits) ja Max Plancki Keemilise Ökoloogia Instituudi (Jena, Saksamaa) teadlased oma katsetes maisitaimi, egiptuse puuvillaöölase Spodoptera littoralis röövikuid ning parasiitseid herilasi Cotesia marginiventris.

Teadlased isoleerisid mitmeid geene, mis kodeerivad lõhnaainete sünteesi. Ainult üks geen neist - TPS10 - kodeeris täpselt sama üheksast komponendist koosnevat lõhnabuketti, mida eritas röövikute poolt vigastatud taim.

Tõestamaks TPS10 olulisust, siirdasid teadlased selle geeni teisele taimele - harilikule müürloogale Arabidopsis thaliana, mis hakkas seejärel tootma maisiga analoogilist lõhnabuketti.

Kontrollimaks, et tegu on ikka herilasi kohale meelitava lõhnabuketiga, anti herilastele valida nii modifitseeritud kui modifitseerimata müürlookade vahel. Katse tulemusena lendasid herilased alati lõhna tootva taime poole.

Eksperimendi käigus selgus ka, et kõigepealt peavad herilased õppima seostama taime poolt eritatavat lõhna sigimiseks vajaliku liblikaröövikuga. Noored herilased, kes polnud varem kokku puutunud samaaegselt lõhna ja röövikutega, ei teinud vahetlõhna tootvatel taimedel ja kontrolltaimedel.
ScienceDaily, 18.01.2006
Euroopa võib eemale jääda biotehnoloogilisest revolutsioonist põllumajanduses
Euroopa Biotehnoloogia Föderatsiooni presidendi professor dr Marc van Montagu sõnul võib Euroopa jääda välja biotehnoloogilisest revolutsioonist põllumajanduses.

Euroopa jääb kaugele maha ülemaailmsetest konkurentidest ning EL farmeritel puudub juurdepääs põllumajanduse ühele kõige kiiremini kasvavale tehnoloogiale.

Marc van Montagu on geneetiliselt modifitseeritud (GM) taimede loomise tehnoloogia üks leiutajatest ning esimeste Euroopas toodetud GM taimede looja. Ta on kindel, et eelkõige arengumaade vajadustele suunatud tehnoloogiasiire ning taimede biotehnoloogia uuringud on äärmiselt olulised, kuna nälg ja vaesus on kõige hädavajalikumad inimühiskonna ees olevad lahendamist vajavad ülesanded, mis nõuavad praeguse põllumajandusliku tootmise mudeli ümberhindamist.

Siiski kasvatatakse "juba" viies EL liikmesriigis GM taimi, ka on täiesti tasemel Euroopa juhtivad põllumajandusliku biotehnoloogiaga tegelevad ettevõtted CropDesign and Devgen.

Eelkõige valmistab aga EoropaBio peasekretär Johan Vanhemelrijckile muret Euroopa mahajäämus GM põllukultuuride tootmisel, mis teeb elu raskemaks ka noortel biotehnoloogiaettevõtetel, kuna kaubandusliku tootmise vähesus ei motiveeri teadus- ja arendustegevusele suunatud ettevõtlust antud valdkonnas.
CheckBioteck News, 18.01.2006
Kaardistati vesikirbu genoom
USA Joint Genome Institute (JGI) ja Indiana Ülikooli teadlased järjestasid vesikirbu Daphnia pulex genoomi.

Vesikirp on esimene koorikloom, kelle genoom on järjestatud. Tema genoom sisaldab 200 miljonit aluspaari, mis on koondunud 12 kromosoomi. Täpsema tulemuse saamiseks viidi protseduuri läbi kaheksa korda.

Andmed vesikirbu genoomi kohta pannakse üles vesikirbu genoomi projekti (Daphnia Genome Project) veebilehele aadressiga: http://cgb.indiana.edu/genomics/projects/7
GenomeWeb News (vajalik tasuta registreerumine), 19.01.2006
Tagasiside:
e-mail:

Sihtasutus Geenikeskus:
Vanemuise 219A, Tartu, 51014
tel: 7381898
e-mail:
veeb: genomics.ee

© 2005, SA Geenikeskus
Esitatud materjale võib reprodutseerida ja levitada viidates SA Geenikeskusele.




Nädalaülevaate
valmimist
toetab: