SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 52. nädal (22.12-28.12)

====================================
Sisukord:
Dewey - arvatavasti esimene kloonitud hirv
Ravile allumatu eesnäärmevähi molekulaarne põhjus
Tüviraku profiile kirjeldavad geenid
"Kleepuv veri" annab vihjeid malaaria kohta
Uus võimalik tüvirakkude allikas
Biotehnoloogia ootab Euroopa ühtset finantsturgu
USA Bioeetika Nõukogu avaldab arvamust
RNAi turupotentsiaal
===================================

Dewey - arvatavasti esimene kloonitud hirv
Texase A&M Ülikool tutvustas laiemale maailmale viimast kloonitud looma - Dewey nimelist valgesabalist hirve. Ülikooli veterinaariaosakond jagas infot mais sündinud hirve kohta, kes on teadaolevalt esimene kloonitud hirv.
Projekti vedanud dr. Mark Westhusin'i kinnitusel areneb Dewey eakaaslastega võrreldes normaalselt ja näib olevat terve. Westhusin'i sõnul on teda toidetud pudelist ja ehk isegi liigselt hellitatud. Westhusin'i teatel ei soovinud ülikooli uudist avaldada enne kui oli saanud kinnitust, et Dewey on oma doonorlooma täpne geneetiline koopia. Dewey klooniti kasutades doonorlooma nahaproovist eraldatud rakust pärinevad geeniinfot. 
Töörühmas osalenud teadlaste hinnangul võimaldab saavutus säilitada ohustatud liike. Texase A&M Ülikoolis tänase päeva seisuga  kloonitud viie erineva liigi isendite seas on hirve kõrval veis, kits, siga ja kass.
(CNN), 22.12.03

Ravile allumatu eesnäärmevähi molekulaarne põhjus
Teadlased avastasid üllatavalt lihtsa molekulaarse mehhanismi, mis muudab eesnäärmevähi ravile allumatuks. Howard Hughes Meditsiiniinstituudi (HHMI) teadlased viitavad uurimuses võimalustele, kuidas muuta ravimeid tõhusamaks ja ravimitele allumatuse probleemi eesnäärmevähi korral vältida. Ajakirjas Nature Medicine ilmunud uurimus käsitleb eesnäärmevähi antiandrogeense teraapia molekulaarset mehhanismi.  
HHMI teadlase Charles Sawyers'i juhitud uurimisrühm üritas leida põhjuseid, miks eesnäärmevähi edukalt alanud ravi sageli ebaõnnestub. Hetkel kasutatakse eesnäärmevähi ravimisel antiandrogeenseid ravimeid, mis alandavad suguhormooni testosteroon taset. Ravimid takistavad testosteroonil eesnäärmevähi rakkudes paiknevate retseptorite aktiveerimist ja seega pärsivad vähi arengut. Sawyers'i sõnul avaldavad ravimid paljudel positiivset mõju vaid esimestel aastatel. Seejärel näivad kasvaja rakud muutuvat nö hormoonitõrksaks, kuna omandavad võime areneda isegi androgeeni puudumisel, mis on tavapäraseks protsessi käivitavaks signaaliks.
Järgnevalt selgitati DNA-kiipide abil välja geenid, mis on aktiivsed vaid ravile allumatutes eesnäärmevähirakkudes. Selge ekspressioonitaseme muutus tuvastati vaid androgeen-retseptori enesega seotud geenis. Täiendavad katsed kinnitasid, et tuvastatud häire androgeen-retseptor geenis põhjustab vähirakkudes funktsionaalseid muutusi. Vaata ka http://www.hhmi.org/news/sawyers2.html 
(ScienceDaily), 22.12.03

Tüviraku profiile kirjeldavad geenid
Samal ajal kui vastuoluline debatt tüvirakkude uurimise eetilisuse üle ei näi vaibuvat, pakuvad teadlased üha uusi võimalusi potentsiaalselt väärtuslike tüvirakkude rakendamiseks võitluses erinevate haigustega. Jätkuvalt sisendatakse lootust, et tüvirakud on võimelised arenema mis tahes inimese organismi umbes 200 erinevaks rakutüübiks ja seega parandada või asendada kahjustatud või haiged koed. 
Samas on endiselt tüvirakkude erinevaid arengustsenaariume käivitavatest molekulaarsetest protsessidest vähe teada. Ajakirjas PLoS Biology kirjeldab Minoru Ko koos kolleegidega võimalikku tüvirakkude molekulaarse profiili määramise mudelit, mis toetub mahukale hiire embrüo ja tüvirakkude geeniekspressiooni andmebaasile. 

Eelnevalt uurimata kudede vaatlemisel tuvastati tuhatkond uut kandidaatgeeni, mis grupeeriti ja seostati erinevate embrüonaalsuse faaside ja tüviraku tüüpidega. Samuti identifitseeriti 88 geenist koosnev grupp, mis võivad kujuneda arengupotentsiaali molekulaarseteks markeriteks.
Teadlaste sõnul vastavad tulemused eelnevates uurimustes järeldatule. Rakud kaotavad järk-järgult oma arengupotentsiaali. Samuti säilitavad täiskasvanud tüvirakud plastilisuse. Veelgi tähtsam on see, et teatud geene saab seostada erinevate tüviraku tüüpidega, mis annab teadlaste käsutusse esialgse molekulaarsete markerite komplekti, millega kirjeldada erinevate tüvirakkude funktsioone ja potentsiaali. Teadlased loodavad, et tüvirakkude unikaalseid omadusi kujundavate geenide identifitseerimine selgitab molekulaarseid mehhanisme, mis juhivad nende rakkude arengut, võimaldades kasutada tüvirakkude terapeutilist potentsiaali täies mahus.
(ScienceDaily), 22.12.03

"Kleepuv veri" annab vihjeid malaaria kohta
Malaaria patsiente haiguse raskemate tagajärgede eest kaitsta võiv muteerunud geen annab teadlastele vaktsiini leidmise lootust. Muutus geenis CR1 on Edinburgh'i Ülikooli teadlaste sõnul arvatavasti tekkinud kaitseks malaaria eest. Muteerunud geen näib malaarianakkuse korral takistavat vere punaliblede "kokku kleepumist" ja veresoonte ummistumist.
Paapua Uus Guineas, kus on väga kõrge malaaria esinemise sagedus, on kuni 80% elanikkonnast muteerunud geeni kandjad. See loob olulise evolutsioonilise eelise riikides, kus malaaria levib sagedasti. Tavaline CR1 variant toodab vere punaliblede pinnale valgu, mis ühineb malaariaparasiidi poolt toodetud valguga. See põhjustab raskematel juhtudel olukorra, kus nakatamata punalibled moodustavad nakatunud rakkude ümber kobara, mis võib blokeerida organismi peamiste organite verevarustuse. 
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimus näitas, et Paapua Uus Guinea saarel Vaikses Ookeanis, kus malaaria on väga levinud, esineb CR1 muteerunud variant väga tihti (neljal viiest testitud inimesest). See tähendab, et pikema aja jooksul on geenimutatsioon elanikkonna seas järk-järgult üha enam levinud. Kuna selle kandjad suudavad malaariale paremini vastupanu osutada ja omavad teiste kõrval olulist eelist elada järglaste saamise ikka, seletab see piltlikult evolutsiooni toimimist. Teadlased usuvad, et geenis CR1, mis on oluline komponent organismi vastupanus malaariale, võib peituda ka efektiivse vaktsiini väljatöötamise saladus. 
(BBC), 23.12.03

Uus võimalik tüvirakkude allikas
Teadlased on avastanud võimaluse pöörata ümber täiskasvanud tüvirakkude arengut, millega avardub nende võime areneda erinevateks kudedeks. Scripps'i Uurimisinstituut võib seeläbi pakkuda välja eetiliselt vastuvõetava lahenduses ravieesmärgil kudede kasvatamiseks.
Seni on nn mittetäiskasvanud ehk embrüonaalsed tüvirakud olnud paljudele eetiliselt vastuvõetamatud, sest neid eraldatakse embrüotest. Uue lahenduse keskmes on molekul nimetusega reversine. Teadlased avastasid, et see muudab lihaskoeks arenema programmeeritud ebaküpsed tüvirakud tagasi seisu, kus nende lõplik vorm pole kindel. Seetõttu on neist võimalik arendada erinevaid kudesid (nt luu või kõhr).
Uurimust juhtinud dr Sheng Ding leiab, et see võimaldab muuta tüvirakkude uurimise praktilisemaks, sest tüviraku-laadseid rakke on võimalik saada täiskasvanud rakkudest, sealjuures vältides tehnilisi ja eetilisi probleeme, mis kaasnevad embrüonaalsete tüvirakkudega. 
(BBC), 24.12.03

Biotehnoloogia ootab Euroopa ühtset finantsturgu
Euroopa Komisjon algatas 27. oktoobril Euroopa turgude integratsioonitaseme põhjaliku analüüsi, mis pidi andma vastuse kavandatud uute poliitikate efektiivsusele. Nimetuse Financial Services Action Plan (FSAP) alla koondatud meetmete eesmärgiks on kujundada aastaks 2005 üle Euroopa toimiv ühtne finantsturg. Biotehnoloogia sektor peab aga enne ühtsest harmoniseeritud finantsturust kasu saamist küpsema ning investorid peavad kitsalt kohaliku turu asemel vaatama kogu Euroopat. 
FSAP kehtestab muu hulgas uue läbipaistvuse direktiivi, mis 2004.a. vastuvõtmise korral sunniks Euroopa börsidel noteeritud firmasid avaldama finantsaruandeid kord kvartalis. Suurendades finantsaruandluse läbipaistvust, loodetakse muuta firmad kogu Euroopa kontekstis atraktiivsemaks. See peaks soodustama liikmesriikide vahelisi investeeringuid ning suurendama firmade aktsiate likviidsust. Euroopa Biofarmaatsia Ettevõtete huvigruppi juhtiv Peter Heinrich on aga tulemuste suhtes skeptiline. 
Heinrich näeb Euroopa biotehnoloogia ettevõtete peamise probleemina Euroopa börsidel noteeritud firmade oluliselt väiksemat turuväärtust võrreldes samaväärsete USA firmadega. Heinrich kordab paljude Euroopa riskikapitalistide seisukohta, et Euroopa biotehnoloogia sektorit viib edasi vaid konsolideerumine. Anonüümseks jäänud Londoni börsimaakleri sõnul ei muuda üle-Euroopaline läbipaistvus kohalike investorite biotehnoloogia firmade aktsiatega kauplemist aktiivsemaks. Lahenduseks on Euroopa investorite biotehnoloogiasse suhtumise muutmine või USA investorite Euroopasse meelitamine.
(Nature Biotechnology vol.21, nr.12, lk.1417), detsember 2003

USA Bioeetika Nõukogu avaldab arvamust
Hoolimata asjaolust, et President Bush'i esimese kolme ametiaasta jooksul pole biotehnoloogia väga sageli huviorbiidis olnud, on hiljuti valminud kaks olulist valdkonda käsitlevad föderaalvalitsuse raportit. Üks neist käsitles bioeetikat ning teine kommertsiaalseid arenguid ja võimalusi. Mõlemad dokumendid on väga laialivalguvad ning pole käsitletavad konkreetsete poliitiliste seisukohtadena kõnealustes küsimustes.
Presidendi Bioeetika Nõukogu avaldatud 342-leheküljeline raport "Beyond Therapy, Biotechnology and the Pursuit of Happiness" analüüsib ettevaatlikult väljavaateid biotehnoloogia rakendamisel inimtervise ja -heaolu parandamise hüvanguks. Chicago Ülikooli professori Leon Kass'i poolt juhitaval nõukogul võttis raporti koostamine aega kaks aastat ning selleks peeti 22 avalikku istungit.
Majandusministeeriumi (Department of Commerce) eestvedamisel valminud 170-leheküljeline raport "A Survey of the Use of Biotechnology in U.S. Industry" annab selgelt positiivse signaali biotehnoloogia olulisusest majandusele, deklareerides, et "ükski teine valdkond ei kätke endas suuremaid võimalusi ega potentsiaali kui biotehnoloogia".
Bioeetika raportis leitakse, et "biotehnoloogia on suurem kui selle koostisosade (protsessid ja tooted) summa". Kuigi biotehnoloogia annab inimkonnale võimalused püüelda "paremate laste, suurenenud jõudluse, mittevananevate organismide ja õnnelike hingede" suunas, hoiatatakse aruandes, et "biotehnoloogia rakendamine nendel eesmärkidel tõstatab ühiskonnas tõsiste tagajärgedega eetilisi väljakutseid ja valikuid". Vaata lähemalt: http://www.bioethics.gov/reports/beyondtherapy/ ja http://www.technology.gov/Reports.htm 
(Nature Biotechnology vol.21, nr.12, lk.1417-1418), detsember 2003

RNAi turupotentsiaal
Tähtsam kui monoklonaalne antikeha? Tõhusam kui vastutähendusega ahel? Biotehnoloogia investorid vastavad ... võib-olla. Üha enam kõlapinda kogub RNA interferents (RNAi või ka siRNA ehk väike interferents RNA) ehk loomulikult esinev RNA poolt rakus geeni aktiivsust allasuruv protsess, mida tänapäeval nähakse nii märklaudade identifitseerimise ja hindamise võimaluse kui võimaliku iseseisva terapeutilise rühmana. Nii teadlaste kui investorite huvi näitab, et RNAi võib kujuneda järgmiseks "tõsiseks tegijaks".
Alates RNA interferentsi kirjeldamisest 1990ndate lõpus on tehnoloogia rakendatud kiiresti üle kogu maailma. Londoni riskikapitalifirma
Abingworth Management Limited juhataja John Berriman usub, et RNAi võib uue terapeutlise rühmana haarata kuni 10% ravimiturust, mis võrduks mõne ravimi näitel miljardite dollarite suuruses turuosas ja sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvas kasumis. Hoolimata RNAi-l baseeruvatele molekulidele pandud suurtest lootustest ei läbi need kliinilisi katseid ega heakskiitmisprotseduure lähema 5 kuni 10 aasta jooksul. Sellest hoolimata on konsultatsioonifirma Front Line Strategic Consulting hinnangul siRNA ning neid kodeerivate RNA oligonukleotiidide ja DNA vektorite turumaht aastal 2003 umbes 38 miljonit dollarit, mis aastaks 2008 peaks ennustuste kohaselt kasvama 185 miljoni dollarini.
Rockefeller'i Ülikooli abiprofessor Tom Tuschl, kes oli üks RNAi saladusi avanud teadlastest ning kellele kuuluvad peamised patendid, selgitab, et kui usutakse vastutähendusega ahela või ribosüümi toimimisse, siis peab uskuma ka siRNA-sse. Tuschl kinnitab, et siRNA terapeutika pole vastutähendusega ahela terapeutikast oluliselt erinev, kuid annab tagab tulemuse suurema tõenäosusega, kestab kauem ja on spetsiifilisem.
(Nature Biotechnology vol.21, nr.12, lk.1441-1446), detsember 2003

====================================
Tagasiside:
tel: 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23, Tartu, 51010
tel: 0 74201329
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.