SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 50. nädal (08.12-14.12)

====================================
Sisukord:
Ravimid ei avalda enamikel inimestel soovitud mõju
Näsitud DNA on kergesti haavatav
Inimkloonimise keelustamise teema võib taas jõuda ÜRO päevakorda
Geneetiliselt muundatud suhkrupeet on keskkonnasõbralik
ELi liikmesriigid ei leidnud üksmeelt GM maisi sisselubamise osas
Valmis šimpansi esialgne genoomikaart
Avastati Alzheimeri tõve arengut takistav geen
Tüvirakkudest saadud sperma viljastab munaraku
deCODE isoleeris kaks rasvumisega seotud geeni
Sequenom sai Euroopa patendi mass-spektromeetria genotüpiseerimisele
DeCODE ja Emory Ülikool uurivad unehäireid
Alkoholi mõju reguleeriv geen
Avaldati Arabidopsise geeniekspressiooni kaart
Genoomianalüüs toob välja inimese-shimpansi erinevused
TIGR järjestas bioremediatsiooni võimelise bakteri genoomi 
Algab suuremahuline veise genoomiprojekt
===================================

Ravimid ei avalda enamikel inimestel soovitud mõju
Euroopa suurima farmaatsiafirma juhtivtöötaja tunnistas, et enamus retseptiravimitest ei avalda enamikule inimestest soovitud mõju. Firma GlaxoSmithKline (GSK) esindaja Allen Roses kinnitas ajakirjanikule, et 90% ravimitest toimivad vaid 30-50% inimestel.

Geneetikaeksperdina tuntud Roses näeb uute arengutena ravimite kasutamist vastavalt inimeste eripäradele. Tänapäeval on ravimifirmade eesmärgiks arendada "üks-ravim-kõigile" põhimõtet. Geenitehnoloogia areng võimaldab aga Roses'i hinnangul identifitseerida täpsemalt inimeste rühmad, kellele võiks ravim tõhusamalt mõjuda. Kõrvaldades inimesed, kellel ravim eeldatavalt mõju ei avalda, muutuksid kliinilised katsed väiksema-mastaabiliseks ja kiiremaks ning väheneksid kulutused ravimiarendusele. Sisuliselt on võimalik eristada inimrühmi ning neile erinevatele rühmadele ühe, kuid vähestele tõhusalt mõjuva, ravimi asemel pakkuda veidi erineva koostisega ravimeid.
Roses tsiteeris meditsiinidiagnostika ekspert Brian Spear'i kolme aasta eest valminud uurimust, kus leiti, et ravimitel on väga erinev kasutegur ning näidati, et enamike ravimite efektiivsuse tase on väiksem kui 50%. Käesoleval hetkel peavad tohtrid endiselt jälgima hoolikalt patsiente ning vajadusel katsetama erinevate ravimitega.
Möödunud nädalal teatas GSK, et firmal on arendamisjärgus enam kui 20 potentsiaalselt ühe mld dollarilise aastakäibega kassahitist ravimit.
(BBC), 08.12.03

Näsitud DNA on kergesti haavatav
Vähirakud peidavad endas mitmesuguseid geneetilisi vigu. Kuid siiani pole täpselt teada, kuidas need vead alguse saavad. Kaks pärmi uurivat teadlast kirjeldavad ajakirjas Molecular and Cellular Biology esimesi geneetilise ebastabiilsuse etappe, millega inimestel võib kaasneda vähktõbi. Leiti, et pärmirakkudes kahjustab kindel ensüüm kromosoomide otstes paiknevaid moodustisi, muutes need vastuvõtlikuks edasistele kajustustele.
Kromosoomide otstes paiknevad telomeerid, mis tihedalt kokkupakitud DNA lõikudena moodustavad kromosoomi otsa. Iga raku jagunemise tsükli järgselt muutuvad telomeerid lühemaks. Väga lühikesed telomeerid võivad tekitada probleeme, näiteks võivad kromosoomid laguneda või üksteisega liituda. Siiani pole selge, kuidas lühikesed telomeerid neid vigu põhjustavad. 
Johns Hopkinsi Ülikooli molekulaarbioloog Carol Greider ja tema juhendatav kraadiõppur Jennifer Hackett uurisid, kas lühenenud telomeerid võviad muuta kromosoomid kergesti haavatavaks DNAd degradeeriva ensüümi eksonukleaas poolt. Eelnevalt olid David Lydell ja Laura Maringele Manchesteri Ülikoolist vihjanud võimalusele, et eksonukleaas võib telomeere lühendada. 
Teadlased kahtlustasid, et esialgset eksonukleaasi kahjustust on raske märgata, kuna kromosoomide lahtised otsad seejärel peagi sulanduvad. Pärast telomeeride täielikku kadumist oli pärmi kromosoomi otstes DNA väga avatud. Teadlased leidsid, et ensüüm eksonukleaas võib olla üks geneetilise ebastabiilsuse algpõhjuseid, kuna rakkudes, kus puudus Exo1p nimeline eksonukleaas ei täheldatud kromosoomide otste haavatavust.
(ScienceNow), 08.12.03

Inimkloonimise keelustamise teema võib taas jõuda ÜRO päevakorda
Grupp ÜRO liikmesriike üritab Costa Rica juhtimisel taas lülitada täielikku inimkloonimist keelustavat ettepanekut ÜRO Peaassamblee veel sel kuul toimuva istungi päevakorda.
Ettepanekut mitte toetavad riigid, kes pole nõus terapeutilise kloonimise keelustamisega, lootsid, et täieliku kloonimise keelustamise teema on pärast novembris ÜRO-s aset leidnud hääletust kaheks aastaks edasi lükatud. Novembris pooldas keelustamise edasilükkamist 80 ÜRO juriidilise komitee liiget, vastu oli 79 liiget.
Hetkel spekuleeritakse selle üle, et umbes 15 riiki, kes küll novembris edasilükkamist toetasid, on nüüdeks võtnud täielikku keelustamist toetava seisukoha. Costa Rica suursaadik ÜRO juures Bruno Stango kinnitas uudisteagentuurile Wired News, et keelustamist taotlevad riigid peavad õigeks küsimuse taastõstatamist.
(Cordis), 08.12.03

Geneetiliselt muundatud suhkrupeet on keskkonnasõbralik
Hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt on geneetiliselt muundatud (GM) suhkrupeet tavalise suhkrupeediga võrreldes tunduvalt keskkonnasõbralikum. Sõltuvalt hinnatava mõju tüübist keskkonnale selgub, et GM suhkrupeet on 15-50% keskkonnasõbralikum. Uurimuse käigus analüüsiti mitmeid näitajaid nagu näiteks mõju globaalsele soojenemisele, kantserogeenne tase ja toksilisus veekeskkonna suhtes.
Uurimistulemusi selgitades kinnitas Suurbritannia Reading’i Ülikooli teadlane Richard Phripps, et umbrohumürgi suhtes resistentne GM peet vajab kasvamisel palju vähem umbrohutõrjet ning teisi keemilisi taimekaitsevahendeid. See omakorda vähendab põllumajandusmasinates kasutatavat kütuse hulka ning vähendab mõju globaalsele soojenemisele.
Uurimus tugineb kirjandusest ja talunikelt saadud informatsioonil ja katsepõldudel tehtud vaatlustel nii GM kui tavalise peedi kohta. Uurimistulemused lähevad aga vastuollu oktoobris Suurbritannias avaldatud uurimusega. Viimase kohaselt põhjustab GM suhkrupeedi kasvatamine negatiivseid tagajärgi mesilastele ja liblikatele.
Dr Phripps leiab siiski, et uue uurimuse, nn elutsükli analüüsi, tulemused annavad palju laiema pildi kui lihtsalt puutumatule loodusele avaldatav mõju, mis on vaid kogu süsteemi üks komponent.
Globaalse soojenemise, ökotoksilisuse, happelisuse, toitainete omastamise, toksiliste osakeste ja kantserogeense taseme poolest on dr Phripps’i sõnul GM suhkrupeedil tunduvalt vähem negatiivseid mõjusid keskkonnale kui tavalisel kultuuril.
(Cordis), 08.12.03

ELi liikmesriigid ei leidnud üksmeelt GM maisi sisselubamise osas
ELi liikmesriikide esindajad toiduahela ja loomatervishoiu alalises komisjonis ei leidnud 8. detsembril üksmeelt küsimuses, kas lubada Euroopa Liitu uut tüüpi geneetiliselt muundatud (GM) maisi importi. GM maisi Bt-11, mida on geneetiliselt muundatud sissekodeeritud putukamürgiga, toodab Šveitsi firma Syngenta.
Nõutud kvalifitseeritud häälteenamust komisjonis ei saavutatud. Bt-11 importi toetasid Soome, Iirimaa, Holland, Hispaania, Rootsi ja Ühendatud Kuningriik; vastu olid Austria, Taani, Prantsusmaa, Kreeka, Luksemburg ja Portugal. Belgia, Saksamaa ja Itaalia jäid hääletusest kõrvale.
Kuna alaline komisjon otsusele ei jõudnud, hakkavad küsimust arutama ELi põllumajandusministrid. Põllumajandusnõukogu langetab otsuse vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule. Kui kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutata, võib maisi impordiloa väljastada Euroopa Komisjon. Lisainfo GMOde kohta: http://europa.eu.int/comm/food/fs/gmo/gmo_index_en.html
(Cordis), 09.12.03

Valmis šimpansi esialgne genoomikaart
Teadlased avaldasid inimese lähima sugulase, šimpansi, geneetilise järjestuse esialgse kaardi. Erinevused šimpansi ja inimese geneetilise koodi vahel peaksid andma selgust selle kohta, mis määrab ära inimeseks olemise.
Näiteks arvatakse, et erinevus šimpansi ja inimese vahel võib peituda geenides, mis kontrollivad aju ja keele arengut või selliseid inimesele spetsiifilisi haigusi nagu Alzheimer’i tõbi, AIDS, malaaria.
Teadlaste konsortsium on jõudnud reastada šimpansi genoomi järjestuse 90 % ulatuses ning teinud selle võrdluseks koos inimgenoomiga kõikidele teadlastele avalikes andmebaasides kättesaadavaks. Arvatakse, et šimpansi genoomijärjestus on ligi 99% sarnane inimese omale, seda vähemalt teatud piirkondades. Šimpansi geneetilise koodi pikkuseks prognoositakse sarnaselt inimese koodile ca 3 miljardit aluspaari.
Šimpansi DNA lahtimuukimise kallal alustas tööd teadlasterühm, mida juhtisid Eric Lander Massachusetts’is asuvast Cambridge Broad Instituudist ja Richard Wilson Missouris asuvast Washington’i Meditsiiniülikoolist. Esialgse mustandini jõudmine võttis aega vähem kui aasta.
Wilsoni sõnul on lähikuudel oodata uut informatsiooni šimpansi ja inimese genoomide võrdluse kohta.
(Nature), 10.12.03

Avastati Alzheimeri tõve arengut takistav geen
Teadlased on avastanud, et geen Pin 1 aitab ajul võidelda Alzheimeri tõvega. Kõnealune geen toodab valku, mis leevendab Alzheimeri tõbe põhjustava kahe valgu kahjustusi, kinnitas uurimuses osalenud dr Liou Yih Cherng. Uurimuse autorid usuvad, et avastus võimaldab paremini mõista Alzheimeri tõve tekkeprotsessi ning leida uusi võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste ravimiseks. 
Alzheimeri tõvega kaasneb tõsine mälukaotus ning erinevad käitumishäired. Peamiselt vanemaid inimesi tabav haigus esineb ühel kümnest üle 65-aastasest ning pooltel enam kui 85-aastastest. Haigus kahjustab aju närvirakke valgu tau mõjul. Harvardi Ülikoolis korraldatud katsed näitasid, et geeni Pin 1 produkt suudab valgu tau negatiivset mõju kompenseerida.
Uurimuse käigus selgus, et terve inimese ajus on kõrge valgu Pin 1 tase, Alzheimeri tõve korral on aga valgu tase väga madal. Kui hiirtel eemaldati katse käigus geen Pin 1, arenesid hiirtel neurodegeneratiivsete haiguste tunnused. 
(AP), 10.12.03

Tüvirakkudest saadud sperma viljastab munaraku
Teadlased on laboris kasvatanud hiire tüvirakkudest sperma, millega on õnnestunud viljastada munarakk. Käesoleva aasta kevadel teatasid teadlased edukalt lõppenud tüvirakkudest munaraku loomise katsest. 
Viljastusvõimelise sperma valmistas George Daley Whitehead'i Biomeditsiini Uurimise Instituudist. Eksperimendis kasutati isaselt hiire embrüost pärinevaid tüvirakke, mis kasvatati varajasse embrüo staadiumini. Seejärel eraldati sperma-sarnased rakud ja süstiti need viljastamata munarakkudesse. Üks viiest katsest lõppes normaalse embrüo arenguga.
Cambridge Ülikoolis sugurakkude arengut uuriva Azim Surani sõnul on teade edukast sugurakkudega manipuleerimisest paljulubav, kuid meetodi madal õnnestumistõenäosus viitab võimalikele probleemidele. Pole võimalik spekuleerida, kas kunstlikult loodud embrüode areng oleks lõppenud sünniga, kuna eksperiment katkestati viis päeva pärast viljastamist. Tänavu on kunstlike seemnerakkude valmistamisest laboris teatanud ka Jaapani teadlased, kuid Daley töörühm oli esimene, kes näitas, et sellised seemnerakud on viljastamisvõimelised.
(Nature), 11.12.03

deCODE isoleeris kaks rasvumisega seotud geeni
Firma deCODE genetics teadlased on koostöös firmaga Merck & Co, Inc. identifitseerinud kaks uut rasvumisega seotud geeni, mille enamlevinud variantidega kaasneb oluline rasvumise oht. Esmakordselt teatasid deCODE'i teadlased rasvumist soodustava geenivariandi identifitseerimisest käesoleva aasta septembris.
Geenid identifitseeriti 17 000 rasvumisprogrammis osaleva islandlase geeni ja kliiniliste andmete üle-genoomse sõelumise ja kõrgendatud riskiga haplotüüpide assotsiatsiooni analüüsil. Järgnevalt uurivad teadlased geenide täpset funktsiooni ning määravad bioloogilisi radasid, mida nad mõjutavad, et valida välja parimad ravimikandidaadid.
Üks geenidest leiti 900 suhteliselt kõrge kehamassiindeksiga (KMI) mehe kõrge tihedusega SNP ja mikrosatelliit-genotüpiseerimise tulemusel. Vaatlusaluse geeni peamised variandid esinesid enam kui ühel neljast kõrge KMI näitajaga mehest ning esinesid neil võrreldes kontrollrühmaga kolm korda sagedamini. Teadlaste sõnul peaks geen reguleerima energia säilitamist ja kasutamist organismis.
Teise kõrgendatud rasvumisriski põhjustava geeni variandid leiti 125 kõrge keha rasvaprotsendiga (PBF) naiste rohke perekonna põhjalikul analüüsil. Geenivariandid esinesid 22% vaadeldud PBF naistest. Kõnealuste haplotüüpide korral suureneb rasvumise risk viiendiku võrra ning geenivariandid näivad mõjutavat söögiisu.
(deCODE), 11.12.03

Sequenom sai Euroopa patendi mass-spektromeetria genotüpiseerimisele
Firma Sequenom teatas, et on saanud Euroopa patendi, mis kaitseb "märklaud-nukleiinhaptete järjestuse avastamist bioloogilises proovis mass-spektromeetria meetodit kasutades". Patent numbriga EP0815261B1 kannab pealkirjaga "DNA Diagnostics Based on Mass Spectrometry"  ja on seotud mitme eelnevalt USA-s välja antud patendiga.
Käesolev patent kaitseb Sequenomi tehnoloogiat 14 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Iirimaal, Itaalias, Hollandis, Portugalis, Hispaanias, Rootsis, Shveitsis.

(GenomeWeb News), 11.12.03

DeCODE ja Emory Ülikool uurivad unehäireid
Islandi geeniprojekti korraldav DeCode Genetics jätkab koostöös Emory Ülikooliga unehäirete uurimist eesmärgiga arendada uusi ravimeid. Partnerlus on jätkuks 2002.a. allkirjastatud koostööleppele, kus sooviti testida firma genotüpiseerimistehnoloogia Islandi populatsiooni baasil tehtud avastuste paikapidavust ka heterogeensemas populatsioonis.
Emory Ülikooli teate kohaselt soovitakse uue lepingu järgselt sarnaselt eelnevale mudelile kontrollida, kas Islandi populatsioonis unehäiretega seostatud geenid etendavad samasugust rolli USA heterogeenses populatsioonis.
(GenomeWeb News), 11.12.03

Alkoholi mõju reguleeriv geen
Teadlased usuvad, et nad on teinud kindlaks geeni, mida seostada alkoholi poolt ajule avaldatava mõjuga. Selle järelduseni jõuti ümarussi uurides, kes omab inimesega suurt hulka samu geene. San Francisco California Ülikooli teadlased lülitasid vastava geeni ümaruusil välja, mille tulemusena muutus ümaruss alkoholi mõjule resistentseks.
Samas hoiatavad teised teadlased, et alkohoolikutele purjujäämist takistavat ravimit pole võimalik välja töötada. Ussid ning äädikakärbsed saavad alkoholimürgistuse umbes sama alkoholi kontsentratsiooni juures. Seetõttu usuvad teadlased, et kui õnnestuks välja töötada ravim alkoholismi vastu, võiks see avaldada sarnast mõju enamikele loomariigi isenditest. Kavandatava ravimi ülesandeks oleks ära hoida alkoholi tarbimisega seotud mõnutunne ning seeläbi ehk isegi võidelda alkoholismiga.
Teadlased keskendusid uurimuses ümarussile, kelle 10 000 geeni esinevad ka inimesel. Täpsemalt uuriti geeni nimega slo-1, mille mõjul avaneb ajuraku kanal, kust väljuvad kaaliumioonid. Selgus, et alkoholi mõjul avanes kanal sagedamini, mille tulemusena oli häiritud ajurakkude töö. Ümarussi liigitused muutusid sarnaselt joobunud inimesele loiuks ning koordineerimatuks. Seetõttu tulidki teadlased arvamusele, et ravim, mis suudaks peatada alkoholi mõju nimetatud geenile, võiks tõepoolest liigse alkoholi tarbimise järgselt kaasa aidata kainenemisele.
Uurimust juhtinud dr Steven McIntyre kirjutab ajakirjas Cell avaldatud uurimuses, et kuni pole viidud läbi inimkatseid, pole võimalik kindlalt väita, et nimetatud kanal või sellega seonduv võiks olla alkoholi liigtarvitajatel häiritud. Hetkel saab lihtsalt väita, et see etendab olulist rolli alkoholi mürgistavas mõjus. Muteerunud geeni slo-1 korral oli teadlastel palju raskem ussikesi “purju joota”.
(BBC), 12.12.03

Avaldati Arabidopsise geeniekspressiooni kaart
USA Teadusfondi finantseeritud programmi "Arabidopsis 2010" raames jõudis lõpule 2,2 mln dollarit maksnud organismi geeniekspressiooni kaardistamine. Ajakirjas Science avaldatud artiklis kirjeldatud kaart näitab, kus ja millal on 22000 taime 28000. geenist aktiivsed.
Duke'i Ülikooli teadlase Philip Benfey juhitud töörühmas osalesid New York'i ja Arizona Ülikooli teadlased. Geeniekspressiooni määramiseks kasutati igasse geeni viidud fluorosseeruva valgu jälgimist kolmes erinevas arenguetapis. Teadlaste sõnul suutsid nad poole tunniga toota, anlüüsida ja rühmitada umbes 10 miljonit rakku.
(GenomeWeb News), 12.12.03

Genoomianalüüs toob välja inimese-shimpansi erinevused
Teadlased on pärast inimese, hiire ja nüüd ka shimpansi genoomijärjestuste valmimist asunud uurima inimese ja shimpansi erinevusi. Näiteks on tuvastatud, et haistmise ja kuulmisega seotud geenid on inimesel ja shimpansil oluliselt erinevad. 
Uurimust juhtinud Michele Cargill firmast Celera Diagnostics leiab, et kuigi inimese ja shimpansi genoomid on 99,2% (teatud lõikudes isegi 99,5%) ulatuses sarnased, on kahe liigi vahelised erinevused siiski sedavõrd märkimisväärsed. Samas hoiatas Cargill, et väiksed erinevused ei selgita, mis teeb meist inimese, kuna erinevus ühes valgus ei võimalda meil mõista erinevusi organismi kohta tervikuna. Cargill on koos kolleegidega veendunud, et need vaevumärgatavad erinevused DNA järjestuses on selgeks evolutsiooni peegelduseks.
Teadlased võrdlesid inimese, shimpansi ja hiire enam kui 7500 geeni järjestust. Kahe primaadi kõrvutamine hiirega võimaldas hinnata, kas võrreldes kolme liigi ühise lähtepunktiga on enam muutunud shimpans või inimene. Aja jooksul muutuvad mutatsioonide ilmnemise tulemusena kõik DNA järjestused. Evolutsiooni mõju hindamiseks otsisid teadlased geene, mis on võrreldes viie miljoni aasta taguse ajaga, mil shimpans ja inimene eraldusid, kõige enam muutunud. Analüüs näitas, et selliseid geene võiks olla umbes 1500.
Max Planck'i Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi geneetiku Svante Paabo sõnul on tegemist esimese üle-genoomse inimese ja shimpansi võrdlusega. Paabo usub, et uus informatsioon võimaldab püstitada terve rea huvitavaid hüpoteese inimese evolutsiooni oluliste nüansside kohta. Samas on ka teadlasi, kes kahtlevad, kas muutused on tingitud evolutsioonist. Sussexi Ülikooli evolutsioonibioloog Adam Eyre-Walker leiab, et üksikute geenide võrdlemine ei anna märkimisväärselt uurimisainet, kuna inimese ja shimpansi vahel on siiski väga vähe erinevusi. Eyre-Walker arvab, et andmeid pole piisavalt ning usub, et parema tulemuse annaks paljude geenide kombineeritud informatsiooni omavaheline võrdlemine.
Kõige suuremad erinevused uuritud funktsioonidega inimese geenidest leiti haistmist ja kuulmist reguleerivates geenides. Sealjuures on inimese haistmisega seotud geenidest paljud muutunud mittetoimivaiks, viidates võrreldes shimpansiga inimese haistmise väheolulisusele tänapäeva keskkonnas. Uurimisrühm tuvastas ka muutused 21 inimese kuulmisega seotud geenis. Paabo spekulatsiooni kohaselt võib muutusi seletada keele arenguga. Shimpansil ja inimesel on erinevused ka 80 valkude seedimist korraldavas geenis. See peegeldab arvatavasti inimese toidusedeli muutusi pärast viie miljoni aasta eest aset leidnud liigikaaslasest eraldumist. Sealjuures on mitmed erinevused geenides seotud haigustega. Näiteks kutsuvad mutatsioonid geenis tectorin-alpha inimestel esile kuulmiskaotuse.
(Nature), 12.12.03

TIGR järjestas bioremediatsiooni võimelise bakteri genoomi 
USA Riiklik Genoomi Uurimise Instituut kirjeldab ajakirjas Science potentsiaalselt radioaktiivsete metallide puhastamisega toime tuleva bakteri genoomi. Bakteril Geobacter sulfurreducens on üle saja c-tüüp tsütokroomi kodeerivat geeni. Nimetatud valgud vahendavad elektronide ülekannet ja metalli reduktsiooni metabolismi ajal.
Näiteks oleks bakteri abiga võimalik uraaniga saastatud veest selle eemaldamine. Vastupidiselt eelnevalt arvatule suutab bakter ellu jääda ka keskkonnas, kus esineb hapnikku.
USA energiaminister Spencer Abrahami sõnul võib see pisike mikroorganism aidata ületada tõsisemaid reostuse likvideerimise probleeme ja toota bioloogilistest allikatest elektrit. Projekti finantseeriti USA Energiaministeeriumi (DOE) bioremediatsiooni kiirendamise uurimisprogrammi raames. Projektis osalesid ka Massachusettsi Ülikooli teadlased.

(GenomeWeb News), 12.12.03
(CBC), 12.12.03

Algab suuremahuline veise genoomiprojekt
USA Põllumajandusministeerium on käivitamas 53 miljoni USA dollarilist projekti kaardistamaks veise genoom ning selgitamaks välja selles sisalduvate geenide täpsed funktsioonid. Projekti laiemaks eesmärgiks on inimtervise parem kaitsmine läbi loomahaiguste kontrolli all hoidmise.
USA Põllumjandusministeerium loodab, et projektist saavad eeskätt kasu talunikud ning tööstussektor – loomahaiguste kontroll ja ravi tõusevad täiesti uuele tasandile, samuti suureneb toiduohutus. Peaaegu poole projekti eelarvest (25 miljonit dollarit) eraldab Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut. Põllumajandusministeerium toetab projekti 11 miljoni dollariga ning Texase osariik 10 miljoni dollariga. Ülejäänud raha tuleb Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa organisatsioonidelt.
Projekti käigus kavatsetakse kaardistada kogu veise genoom, mis eeldatavalt koosneb kolmest miljardist DNA aluspaarist.
(AP), 14.12.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.