SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 49. nädal (01.12-07.12)

====================================
Sisukord:
Tüvirakkudest kasvatati lõualuuliiges
Biotehnoloogia toob personaalsema meditsiini
Elevandi geeniandmed elevandiluust
Biotehnoloogia on uus alkeemia
Interleukin-10 genotüüp ennustab peremehe siirikuvastase haiguse riski
Polümorfismid IL4 geenis on seotud astmaga
Lexicon Genetics teatas seitsmendast knockout hiire patendist
Ministrite Nõukogu taandub embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist puudutavast vaidlusest
Valideeriti esimene rinnavähi geenikiip
SARSi vaktsiini väljatöötamist saadab esialgu edu
Anti-CD4 monokolonaalne antikeha leevendab psoriaasi
Saksa biotehnoloogia saab teise võimaluse

===================================

Tüvirakkudest kasvatati lõualuuliiges
Illinois'i Ülikooli teadlased konstrueerisid inimese liigese. Ajakirjas Dental Research tutvustatakse uurimust, kus tüvirakkudest kasvatati luu ja kõhre ning vormiti inimese lõualuu kerakujuline liiges. Teadlaste hinnangul võib tulevikus selle meetodi abil taastada nii lõualuu-, põlve- kui puusaliigeseid, mis on saanud kahjustada nt vigastuste või liigesepõletiku tagajärjel.
Uurimust juhtinud Jeremy Mao kinnitusel on tegemist esimese juhtumiga, kus on õnnestunud ühest täiskasvanud tüvirakkude populatsioonist vormida liigese kondül koos kõhre- ja luukoega. Mao sõnul on lõppeesmärgiks seatud bioloogiliselt elujõulise kondüli loomine, mis kasvaks kokku olemasoleva luuga ning hakkaks liigesena funktsioneerima. Mao töörühm kasutas töös roti luuüdist eraldatud tüvirakke.
(ScienceDaily), 01.12.03

Biotehnoloogia toob personaalsema meditsiini
Euroopa juhtiv onkoloogiaprofessor Karol Sikora usub, et 10-20 aasta pärast muutub personaalne meditsiin nii ennetava kui vähiravi osas reaalsuseks. Londoni Hammersmith haiglas vähi uurimisega tegelev professor Karol Sikora peab oluliseks biotehnoloogia rolli. Sikora on ka tegev farmaatsiafirma AstraZeneca vanemkonsultandina.
Esinedes CORDIA-EuroopaBio konverentsil Viinis avaldas Sikora lootust, et lähema viie aasta jooksul võimaldab rutiinne geneetiline skriining teha kindlaks vähiriskiga inimesed palju aega enne kasvajate tekkimist. Siiani pole Sikora hinnangul keegi veel üritanud arendada vähki ennetavat ravimit, kuid tema ennustusel muutub see lähiajal tervishoiu üheks komponendiks. Ühe takistusena näeb Sikora peamiste vähiravimite patendikaitse lõppemist 2008.a. See avab tee geneerilistele konkurentidele ja põhjustab investeeringuteks vajalike sissetulekute vähenemise.
(BioMedNet), 02.12.03

Elevandi geeniandmed elevandiluust
Aafrika elevantide elevandiluuga illegaalne kaubitsemine on aktuaalne hoolimata sellise tegevuse seadusevastasusest. Positiivse uudisena on aga salaküttidega võitlemiseks välja töötatud uus meetod. Nimelt võib elevandikihvade geneetilise testimise kaudu selguda nende täpne päritolu.
1980-ndatel aset leidnud meeletu küttimise tagajärjena on Aafrika elevantide arv langenud 1,3 miljonilt vähem kui poolele miljonile. 1989. aastal jõustunud Ohustatud Liikide Rahvusvahelise Kaubanduse Konventsiooni mõte oli küll peatada ülemaailmne elevandiluuga kaubitsemine, kuid salaküttide poolt hangitud elevandiluu kogused kasvasid maailma turgudel ometigi edasi. Eelmise aasta oktoobris konfiskeeriti ainuüksi Hong Kongis 2 tonni elevandiluud.
Aafrika elevandi täpseid küttimispiirkondi ning –viise on väga raske kindlaks teha. Seattle’is asuva Washingtoni Ülikooli bioloogi Samuel Wasser’i hinnangul käib see eelkõige haruldaste metsaelevantide kohta. Koos kahe kolleegiga Seattle’is asuvast Fred Hutchinson’i Vähiuuringute Keskusest töötas Wasser välja tehnoloogia salakütitud elevandiluu geneetilise päritolu väljaselgitamiseks, mis avaldati ajakirja Conservation Biology detsembrikuu numbris. 
Elevandi kihvad ja hambad moodustuvad hambaluust e dentiinist. Kuna dentiin tekib lõualuu rakkudest, siis võib osa rakkude DNA kanduda ka elevandiluu sisse. Teadlased puurisid 16 millimeetrise puuriga välja tükikesi kihva tuumast ning proovisid maisisuurustest tükist eraldada DNA-d. Elevandiluus sisalduski märkimisväärsel hulgal puutumatut DNA-d. Kui aga teadlased üritasid kasutada saadud DNA-d “geneetilise sõrmejälje” kogumiseks, siis saadi ootamatult koe- või vereproovile omaseid ülitäpseid vastuseid.
Elevandipopulatsioonide DNA profiilid on liigispetsiifilised. Praeguseks on kogutud DNA profiile rohkem kui sajast teadaolevast populatsioonist. Seega on võimalik täpselt kindlaks teha, kust illegaalne elevandiluu pärineb.
(ScienceNow), 02.12.03

Biotehnoloogia on uus alkeemia
Biotehnoloogia võimaldab sünteesida odavast toormaterjalist vanilliini, mis on paljude toodete iseloomulikuks komponendiks. Suuremahulist tootmist takistab aga Euroopa skeptiline hoiak sellisesse tänapäeva alkeemiasse.
Aastas sünteesitakse keemiliselt umbes 10000 tonni vanilliini, millest enamik kasutatakse toidu- ja lõhnatööstuses. Samas eksisteerib suur turg loodusliku vanilliini järele, selgitab saksa firma Symrise direktor Jürgen Rabenhorst. Tööstuslikud vanillaistandused Madagaskaril ja Indoneesias annavad aastas  2200 kuni 2400 tonni vanillakaunu, kuid vanilliini saadakse sellest vaid 2% ehk 50 tonni aastas. See muudab loodusliku vanilliini äärmiselt väärtuslikuks, mistõttu kilo võib maksta enam kui 10000 dollarit. 
Firma Symrise on biotehnoloogiliste meetoditega suutnud toota "looduslikku" vanilliini. Sealjuures kasutatakse katalüsaatorina bakteri Amycolatopsis tüve, mis võimaldab sünteeside ühest liitrist algainest 10g vailliini. 
Euroopas kehtiva regulatsiooni ja hoiakute tõttu ei näe aga firma tehnoloogia arendamisel tulevikku. Pessimistlikult on tööstusliku biotehnoloogia osas meelestatud ka Taani firma Novozymes president
Steen Riisgaard. Tema hinnangul on vaja teha tõhusat tööd, et tutvustada ühiskonnale biotehnoloogiast tõusvat tulu. Vastasel juhul jääb Euroopa võrreldes USA ja Jaapaniga tagaajaja rolli. 
(BioMedNet), 03.12.03 

Interleukin-10 genotüüp ennustab peremehe siirikuvastase haiguse riski
Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uurimuses näidatakse, et interleukin-10 (IL10) genotüübi korral esineb tüvirakkude siirdamise korral tavalisest kõrgem peremehe siirikuvastase haiguse risk (graft-versus-host disease - GVHD). Uurimuse autorid usuvad, et selle tulemusena muudetakse kliinilist praktikat. Omades täpsemat informatsiooni GVHD molekulaarsete tekkemehhanismide kohta nähakse, et genotüübi analüüs võimaldaks vähendada võimalikke komplikatsioone tüvirakkude siirdamisel.
(Medscape), 03.12.03

Polümorfismid IL4 geenis on seotud astmaga
Saksa ja USA teadlased on identifitseerinud 14 uut polümorfismi geenis interleukin (IL)-4 ning vähemalt 10 neist näivad olevat seotud astmaga. Millised neist on funktsionaalselt olulised, pole veel kindlaks määratud. Eelnevates uurimustes on leitud, et geen etendab olulist rolli allergilistes haigustes.
Kõnealuses uurimuses otsisid dr Michael Kabesch Münichi Lastehaigla kolleegidega 33 omavahel mitte seotud patsiendil polümorfisme. Seejärel viidi läbi 1120 koolilast hõlmav assotsiatsiooniuuring eesmärgiga määrata erinevate polümorfismide võimalik seos allergiliste haigustega. Uurimuse käigus tuvastati 16 polümorfismi, neist 14 eelnevalt kirjeldamata, millel oli tugev seos astma fenotüüpiga.
(Reuters Health), 03.12.03

Lexicon Genetics teatas seitsmendast knockout hiire patendist
USA biotehnoloogia ettevõte Lexicon Genetics teatas, et on saanud järjekorras seitsmenda patendi knockout hiirte valmistamise tehnoloogia vallas. 25ndal novembril välja antud USA patent nr 6,653, 113 kannab nimetust "High efficiency gene targeting in mouse embryonic stem cells."
Patent kaitseb firma välja töötatud meetodit, mis võimaldab muuta looma raku genoomi konstrueerides soovitud mutatsioonidega "märklaud" DNA molekuli ja seeläbi kutsuda rakus esile genoomi homoloogne rekombinatsioon.
(GenomeWeb), 03.12.03

Ministrite Nõukogu taandub embrüonaalsete tüvirakkude kasutamist puudutavast vaidlusest
ELi konkurentsiministrid ei saavutanud 3. detsembril aset leidnud kohtumisel poliitilist kokkulepet küsimuses, kas lubada ELi vahenditest inimese embrüonaalsete tüviraku-uuringute rahastamist.
Seoses sellega on vähetõenäoline, et ELi ministritel õnnestub langetada otsus enne seatud lõpptähtaega, s.t enne 31. detsembrit. Juhul kui otsustusprotsess venima hakkab, kavatseb Euroopa Komisjon uurimisprojektide vastuvõtmisega algust teha ning neid ükshaaval hinnata.
Itaalia teadusministri ning Konkurentsinõukogu praeguse juhi Letizia Moratti sõnul tuleb Euroopa Komisjonil praeguses olukorras otsustada, kas vastavate uuringute rahastamisega algust teha või oodata ära järgmine ELi eesistumisperiood.
Eeldused kokkuleppele jõuda Iirimaa eesistumisperioodi ajal, mis algab 1. jaanuaril 2004, on siiski väikesed. Iiri asepeaminister Mary Harney kirjeldas Ministrite Nõukogu (MN) kompromissile mittejõudmist „halvima stsenaariumina“ ning lisas, et vaevalt laheneb tüviraku-uuringute probleem Iirimaa eesistumise jooksul.
Euroopa Komisjon loodab samas, et lahendus leitakse järgmise ELi eesistuja ajal. Teadusvoliniku Philippe Busquin’i pressiesindaja lausus intervjuus CORDIS News’ile, et sobiliku lahenduse otsimine jääb nüüdsest ELi Nõukogu ja uue eesistuja ülesandeks. Ühtlasi täpsustas pressiesindaja, et kompromissile mittejõudmist ei saa panna Euroopa Komisjoni süüks. Komisjon püüdis viimase hetke kompromissettepanekute läbi kokkuleppele siiski jõuda, ent MN ei näidanud üles valmidust ettepanekuid arutada. Pressiesindaja sõnul on Euroopa Komisjon MN töö lõpptulemuses äärmiselt pettunud.
Euroopa Komisjoni viimase hetke kompromissettepanekud nägid ette mõnede liikmesriikide poolt tõstatatud eetiliste vastuväidete kõrvalejätmist, mis puudutasid tüvirakkude saamist inimembrüotest. Selle asemel pakuti välja ELi eelarvest juba isoleeritud tüvirakkudest uute tüvirakuliinide arendamist.
Suure tõenäosusega hakkab Euroopa Komisjon evalveerima uurimisprojekte, mille käigus kasutatakse embrüonaalseid tüvirakke, et selekteerida sobivad projektid ning saata need arutlusele spetsiaalsetesse liikmesriikide esindajatest koosnevatesse komiteedesse. Euroopa Komisjon ei karda, et liikmesriikide esindajad hakkaksid projektide käivitumist blokeerima, kuna projekti tagasilükkamiseks on komiteedes nõutav kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamine.
(Cordis), 04.12.03

Valideeriti esimene rinnavähi geenikiip
Uus 21. geeni sõeluv kiip ennustab enneolematu täpsusega 10-aastases perspektiivis rinnavähi taasilmnemist östrogen retseptor (ER) positiivsete kasvajate esmase diagnoosi ja tamoxifen ravi korral. OncotypeDx kiibi katsetamine 668. naisel ületas kaugelt standardnäitajad (vanus, kasvaja suurus) vähi taasilmnemise ennustamisel. 
Kiip aitab madala riskiga rinnavähi diagnoosiga patsientidel ja nende raviarstidel otsustada, kas kasutada täiendava ravivõttena kemoteraapiat. Kiibiga kontrollitakse 16. geeni, mis on eelnevate uurimuste käigus 250-st vähiga seostatud geenist välja valitud, ning lisaks 5. võrdluseks valitud geeni eksperssiooni. Geenide ekspressiooni baasil on koostatud skaala 0 kuni 100, kus tulemus alla 18ne näitab suhteliselt madalat riski, 18 kuni 31 kesmist riski ja üle 31 kõrget riski.
Uurimuses vaadeldi aastatel 1982 kuni 1988 kliinilises katses osalenud patsiente, kellest 27 % kvalifitseerusid kõrge, 22 % keskmise ja 51 % madala riskiga rühma. Kümne aasta jooksul haigestusid taas 6,8 % madala, 14,3 % keskmise ja 30,5 % kõrge riskiga patsientidest. Uurimust juhtinud dr Wolmark usub, et kiibist on abi eriti neile konvetsiaalsete meetoditega madala riskiastmega rühma liigitatud naistele, kes tegelikult kuuluvad keskmise riskiastmega patsientide rühma ja seega vajaksid agressiivsemat ravi. Samuti võib kiibi kasutuselevõtmine vähendada kemoteraapia ravi vajadust, sest hinnanguliselt vajab kemoteraapia ravi vaid 4 patsienti 100st - 85 seda ei vajaks ning 11 terveneks sellest hoolimata.
(Medscape), 05.12.03

SARSi vaktsiini väljatöötamist saadab esialgu edu
SARSi viiruse vastane uus vaktsiin on esimestel katsetel andnud paljulubavaid tulemusi. Vaktsiin tekitas küll immuunsuse kuuel ahvil, kuid teadlased pole kindlad vaktsiini võimes haigust ära hoida. Inimeste jaoks vastavat vaktsiini veel välja töötatud pole.
Andrea Gambotto koos kolleegidega Pittsburgh’i Ülikoolist alustas vaktsiini väljatöötamist adenoviiruste baasil. Töötati välja kolm adenoviirust, millest igat iseloomustas erinev SARSi viiruse valgukomponent. Vaktsiin peaks pehmemalt reageerima tavalisele gripile ning ägedalt vastu hakkama SARSi valkudele. Vaid SARSi valkudele reageeriva vaktsiini väljatöötamine oleks Gambotto sõnul olnud kulukam ning võtnud ka rohkem aega. Samuti poleks selline vaktsiin vallandanud koos nii T-rakkude kui antikehade tootmist, mis immuunsüsteemi komponentidena organismi kaitsevad.
Vaktsiini testimiseks süstiti seda kuuele adenoviiruses olevale makaagile. 28 päeva hiljem tehti kordussüst ning 6 nädala möödudes olid ahvide organismid mobiliseerinud T-rakud SARSi vastu ja tootnud suurel hulgal kaitsvaid antikehasid.
Gary Nabel’i, Riikliku Allergia ja Nakkushaiguste Instituudi (NIAID) vaktsiiniuuringute keskuse direktori sõnul on tegemist olulise edasiminekuga. Nabel on ka ise pakkunud välja adenoviiruste vaktsiinide kasutamist SARSi korral. Nabeli sõnul on kahetüüpne immuunvaste äärmiselt oluline, kuna vastasel juhul jääb organismi kaitsevõime lühiajaliseks.
Gambotto jõudis küll esimesena SARSi viiruse katsetuste tulemused avaldada, kuid vaktsiinikandidaatide nimekiri on järjest täienemas. Nabel’i arvates on raske hinnata, milline vaktsiin on parim. Näiteks töötab Kanada teadlaste meeskond veel ühe adenoviiruse vaktsiini kallal ning hiinlased plaanivad paari kuu jooksul alustada inaktiveeritud viiruse inimkatsetega. Nabel’i meeskond alustab hiiri SARSi eest kaitsva adenoviiruse vaktsiini inimkatsetustega tuleval aastal. Täpsem info ajakirja Lancet 6. detsembri numbris.
(ScienceNow), 05.12.03

Anti-CD4 monokolonaalne antikeha leevendab psoriaasi
Ajakirjas Archives of Dermatology avaldatud uurimuse kohaselt on inimese monoklonaalse antikeha anti-CD4 teraapia ohutu ja suhteliselt efektiivne psoriaasi ravimisel. Nimetatud antikeha arendab Taani biotehnoloogia firma Genmab A/S kaubamärgi all HuMax-CD4.
Uurimuse käigus katsetati kord nädalas erinevates doosides või platseebo ravi 85 keskmise kuni ägeda psoriaasipatsiendil. Võrreldes platseebo rühmaga tuvastati antikeha ravi tagajärjl psoriaasi nähtude leevenemist. Kuigi statistiliselt olulisi tulemusi ei saavutatud, usuvad autorid, et pikemaajalisem ravi annab positiivsemaid tulemusi. Kõige suurema antikeha doosi (280 mg nädalas) korral täheldati 38% patsientidest (kuuel 16st) haiguse ägedust näitava PASI indeksi enam kui 25% vähenemine. Üldiselt taluti antikeha ravi hästi, kuigi täheldati ka väheseid kõrvalmõjusid. Ainus kahjulik eeldatavalt ravivõttega seotud kõrvalmõju oli allergia sarnane lööve ning psoriaasi ägenemine. 
(Reuters Health), 05.12.03 

Saksa biotehnoloogia saab teise võimaluse
Saksa valitus avalikustas oktoobris toetusmeetmed, millega soovitakse toetada riigi kiratsevat biotehnoloogia sektorit. Kuigi Saksamaa näib olevat õppinud mineviku möödalaskmistest biotehnoloogia sektori rahastamisel, vajatakse täiendavaid maksureforme ja mitmekesisemaid väljumisvõimalusi investoritele. 
Uue aasta algusest käivituva programmi keskmes on 500 mln eurot Saksamaa riskikapitali sektorile, mis järgneva viie aasta vältel peaks toetama varajases, arenevas või keskmises faasis tehnoloogiafirmadesse investeerivate fondide loomist. Projekti rahastab Saksamaa Föderaalne Majandus- ja Tööministeerium ning Euroopa Investeerimispanga riskikapitali allüksus Euroopa Investeerimisfond. Kava kohaselt peaks erasektorist kaastama 1,2 mld euro ulatuses vahendeid.
Kuigi uue programmi detaile pole veel avalikustatud, loodavad eksperdid, et Saksamaa on õppinud eelnevate 1990ndate keskel käivitatud projektide nagu BioRegio vigadest, mis meelitas rahvusvahelist kapitali investeerima Saksa firmadesse, pakkudes odavat laenu, kaasfinantseerimist või valituse garantiid. Suhteliselt lihtsalt kättesaadavad finantsvahendid tingisid Ernst & Young 2003.a. Saksa biotehnoloogia sektori ülevaate "At the Crossroads" kohaselt 2002.a. 31 pankrotti ning vaid 25 uue firma asutamist.
Uus programm on aga enam turule orienteeritud, sest investeerimisotsused langetatakse tavapäraste riskikapitalikriteeriumite järgi. Samal ajal on Saksamaa käivitanud ka ettevõtluse ja teaduse vahelise koostöö edendamise programmid BioChancePLUS ja BioFuture. Mõlemaid finantseeritakse Saksamaa Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. BioChancePLUS raames eraldatakse järgneva viie aasta jooksul 100 mln eurot akadeemiliste uurimisrühmade, biotehnoloogia firmade ja keskmise suurusega farmaatsiafirmade vahelise koostöö edendamiseks. Erinevalt varasemast programmist lubatakse seekord palga ja seadmete maksumuse kõrval tasuda ka teenuste eest. Prognoosi kohaselt peaks erasektorilt programmi raames lisanduma täiendavalt 150 mln eurot. Projekti BioFuture järgnevas etapis finantseeritakse kokku 1,5 mln euro ulatuses seitsme akadeemilise uurimisrühma baasuuringuid biotehnoloogia valdkonnas. Tänaseks on 1998.a. käivitatud BioFuture programmi tulemusena asutatud kümme uut start-up firmat.
(Nature Biotechnology, vol 21, nr 12, 1414.1415), detsember 2003

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.