SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 48. nädal (24.11-30.11)

====================================
Sisukord:
Hiina alustab SARSi vaktsiini inimkatsetega
EL kaotab teadlasi ja investeeringuid
Uut teavet rinnavähi kohta
Teadlased uurivad kloonide arenguprobleeme
Nahavähi läbimurre
Algavad nahale pihustatava kontratseptiivi katsed
Leiti esimene südameinfarkti geen
Superbakteri sünd
Skandinavia tähtsaim kohtumispaik biotehnoloogia valdkonnas

===================================

Hiina alustab SARSi vaktsiini inimkatsetega
Hiinas soovitakse alustada SARSi vaktsiini inimkatsetega käesoleva aasta detsembris. Hiina Toidu- ja Ravimiameti esindaja Yin Hongzhang sõnul on kliiniliste katsete alustamine ametivõimude poolt heaks kiidetud.
Eelkliinilised katsed ahvidega näitasid, et vaktsiin on SARS viiruse vastu efektiivne ja ei tekita tõsiseid kõrvalmõjusid. Vaktsiini arendav Pekingi firma Kexing Bio-product Co on valmistanud 1400 doosi ja kavandab veel 20 000 annuse valmistamist. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatel kulub toimiva vaktsiini väljatöötamiseks vähemalt kaks aastat. Hiina firma teadlased alustasid vaktsiini kallal tööd käesoleva aasta aprillis.
Gripi sarnane viirus levis möödunud aastal peamiselt Lõuna-Hiinas, tappes umbes 350 ja nakatades enam kui 5000 inimest. Üle kogu maailma registreeriti üle 8000 SARSi nakatumise ja enam kui 800 inimese surm.
(Reuters), 24.11.03 

EL kaotab teadlasi ja investeeringuid
Euroopa Liidu teadlastel on koduste tingimustega võrreldes USAs avaramad arenguvõimalused, nendib Euroopa Liidu teadusvolinik Philippe Busquin. Euroopa komisjoni aruande kohaselt ei soovi umbes kolm neljandiku EL kodanikest, kes on saanud USAs 1990ndatel doktorikraadi, Euroopasse tagasi pöörduda. 
EL firmade investeeringud USAs olid aastal 2000 kolmandiku võrra suuremad kui USA firmade investeeringud ELis. Samuti nenditakse, et Euroopa jääb pidevalt USA investeeringute osas alla Kanadale ja Hiinale.
Euroopa Liidu teadusvolinik Philippe Busquin tunnistas, et teadus- ja arendustegevuse kulude tõstmine seatud eesmärgini on raskesti saavutatav. Busquin'i sõnul on Lissaboni eesmärgi (2000.a. 1,9% asemel 3% aastaks 2010) saavutamiseks vaja iga-aastast kaheksa protsendilist kasvu. Samal ajal kaotame rahvusvahelise teadusinvesteeringute lahinguid, lausus Busquin ajakirjanikele.
Euroopa Komisjon leiab aruandes, et USA tõmbab noori teadlasi mitte kõrgemate palkade vaid paremata karjäärivõimalustega. Peamise põhjusena toovad välismaal töötavad EL päritolu teadlased töökeskkonna kvaliteeti ja ligipääsu juhtivatele tehnoloogiatele. Kuigi sissetulek on oluliseks motivaatoriks, pole see otsutavaks kaalukeeleks. Busquin'i idee kohaselt peaks baasteaduste rahastamist korraldama rahvusriikide asemel EL, kuna see võimaldaks luua teaduskeskusi, mis suudaksid paremini konkureerida USA võrdväärsete asutustega. Busquin lubas väljakäidud ideed lähemalt tutvustada 2004. aasta alguses.
(Reuters), 25.11.03

Uut teavet rinnavähi kohta
Rinnavähiuurijaid ei ole suutnud seletada, miks pärilikku rinnavähki põhjustavad geenimutatsioonid ei näi olevat seotud mittepärilike rinnavähi juhtudega. Äsja avastatud valk võib teadlaste sõnul probleemile lahendusi pakkuda. Avastus on esimeseks sammuks nn BRCA-raja lahkamisel, mis võib selgitada ka mitmete teiste vähijuhtude põhjuseid.
Möödunud kümnendi keskel avastati kaks geenivarianti, mis suurendavad oluliselt rinnavähi ja munasarjavähi esinemise riski. Muteerunud geenid BRCA1 ja BRCA2 suurendavad päriliku rinnavähi riski, kuid ei mõjuta mittepäritavaid vähijuhte. Teadlased on uurinud, miks BRCA mutatsioonid kutsuvad teatud geenivariantidega naistel esile vähi, kuid ei etenda tähelepanuväärset rolli rinna- ega munasarjavähis laiemalt.
Molekulaarbioloog Tony Kouzarides (Cancer Research UK) ja onkoloog Luke Hughes-Davies (Carlos Caldas Ülikool) uurisid probleemi lähemalt, vaadeldes kindlat BRCA2 piirkonda. Ühe vähki põdeva Skandinaavia perekonna liikmetel nimetatud geenipiirkond, mis suurendab vähiriski, puudus. Kouzarides'i uurimisrühm identifitseeris piirkonnaga seotud valgu nimega EMSY.
Uurimisrühm leidis, et EMSY näib mingil moel mõjutavat geeni BRCA2 funktsioneerimist. Seejärel uuris Kouzarides'i rühm üle 500 sporaadilise ehk juhuslikult esineva vähkkasvaja proovi. Analüüs tuvastas 1,5 kuni 4 korda tavalisest tasemest suurema EMSY taseme 13% rinnavähi juhtudest ja 17% agressiivse munasarjavähi juhtudest. Ajakirjas Cell avaldatud uurimuse kohaselt ei täheldatud teistes vaadeldud nt käärsoole vähirakkudes EMSY aplifikatsiooni peaaegu üldse.
Uurimust kommenteerinud Massachusetts'i haigla vähikeskuse direktor Daniel Haber
usub, et EMSY jagab sama rada kui BRCA2. Kuigi seos on ilmne, siis ei saa EMSY abil seletada kõiki harvaesinevaid rinna- ja munasarjavähi juhtumeid. Kindlasti on olemas täiendavalt olulisi geene ja valke ning mõned neist ilmselt pole ka seotud BRCA-rajaga. Teadlased peavad need vaid välja tuhnima.
(Reuters), 25.11.03 
(ScienceNow), 26.11.03

Teadlased uurivad kloonide arenguprobleeme
Hoolimata loomade kloonimise teadetest pole kasutusel olevad tehnoloogiad kujunenud väga tõhusaks. Endiselt õnnestub kloonimine vaid umbes 2% tõenäosusega ja neistki on osa haiged. Temple Ülikooli teadlased on uurinud tavaliste ja kloonitud embrüode arengut varajases staadiumis, et mõista kloonimise probleeme.
Lähemal uurimisel selgus, et muna ja seemnerakust embrüo moodustumisel ei täheldatud klooni osas probleeme. Kui tavaline embrüo moodustub muna- ja seemneraku kromosoomikomplektist, siis kloonimise korral asendab seemnerakku täiskasvanud rakk. Arvati, et munarakk saab edukalt hakkama ka nn asendusmaterjaliga. 
Uurimust juhtinud biokeemia professor Keith Latham näitas, et pärast esimesi edukalt läbitud arenguetappe kloonitud embrüo areng aeglustub ja ei pruugi olla täiuslik. Latham kahtlustab, et probleem võib peituda kultuuris, kus rakke laboratooriumis hoitakse. Lathami sõnul on olemas hästi toimivad kultuurid embrüote ja täiskasvanud rakkude tarbeks, kuid pole leitud optimaalset kultuuri kloonitud embrüote jaoks. 
(Temple University), 26.11.03

Nahavähi läbimurre
Saksamaa teadlased on identifitseerinud geeni, mida seostatakse suurenenud nahavähi esinemise riskiga. Ajakirjas Carcinogenesis avaldatud uurimus võib ka selgitada, miks pahaloomuline melanoom ehk pigmentkasvaja esineb enam meestel kui naistel.
Kuigi enamik inimesi seostab melanoomi kahjuliku ultraviolettvalgusega, nt liigse päevitamisega, siis on haigus ka pärilik, mis tähendab, et selle tekkega on seotud ka geenid. Geneetilised riskifaktorid mõjutavad ka tõenäosust põdeda mitte-pärilikku ehk sporiaadilist melanoomi.
Tuebingen'i Ülikooli kliinikumis uuriti 450 terve vabatahtliku ja 500 pahaloomulise melanoomi diagnoosiga patsiendi DNA-andmeid. Koostöös firmadega Genefinder Technologies Ltd. ja Sequenom Inc. uurisid teadlased haigete ja tervete inimeste DNA-proovides erinevusi enam kui 25000 paigas üle kogu genoomi.
Uurimise tulemusena identifitseeriti geen nimega BRAF, mis esineb erinevates variatsioonides. Sealjuures avastati, et teatud geenivariandi olemasolul on inimestel suurem tõenäosus põdeda melanoomi. Kui andmed eristati soo põhjal, selgus, et kõrgemat riski põhjustavad variandid esinesid vaid meestel. Hetkel on elu jooksul melanoomi haigestumise tõenäosuseks meestel 1/58 ja naistel 1/82. Teadlaste sõnul võib rakkude kasvu ja paljunemist aktiveeriv geen BRAF olla vaid üheks meeste ja naiste vahelise erinevuse seletuseks.
Siiani oli melanoomi suurim teadaolev riskifaktor muteerunud geeni CDKN2A olemasolu. See geen seletab umbes 25% pärilikest melanoomi juhtumitest, mis moodustab umbes 1% kõigist melanoomi juhtudest. Uurimust juhtinud dr Peter Meyer'i sõnul on geeniga BRAF seostatav risk suurem, ulatudes saksa populatsiooni näitel kuni 4%ni.
(bio.com), 26.11.03

Algavad nahale pihustatava kontratseptiivi katsed
Austraalias algavad 2004.a. alguses maailma esimese naistele mõeldud pihustatava kontratseptiivi kliinilised katsed. Uudse lahendusena kantakse madal kontratseptiivi hormooni doos nahale. 
Katse käigus pihustatakse igapäevaselt sünteetilist
progestiini Nestotone. Hormooni Nestotone ei ole võimalik manustada tabletina, sest see laguneks täielikult enne kui jõuaks vereringesse. Sydney Ülikooli viljastusekspert Ian Fraser'i kinnitusel on esialgsed katsed Nestorone'i geeli ja nahaaluse implantaadiga näidanud meetodi efektiivsust ja ohutust. 
Pihustamisel kasutatakse pihustatavas veekindlas päikesekreemis kasutatavat meetodit. Üheks meetodi eeliseks on väiksemate dooside vajadus, mis võiks vähendada võimalikke kõrvalmõjusid. Samuti pole tarvitamisel nõutav kindlast kellaajast kinnipidamine. Lisaks peaks uus vahend sobima imetavatele emadele, sest rinnapiimaga edasi antav hormoon lõhustuks imiku seedetraktis.
(NewScientist), 27.11.03

Leiti esimene südameinfarkti geen
USA-s tehti ühe Iowa suguvõsa baasil kindlaks esimene otseselt südameinfarktiga seotud geen. Perekond oli juba mitme põlvkonna vältel kannatanud üha süveneva südamepärgarteritõve käes. Uurimise tulemusena isoleeriti geen MEF2A, mis etendab aktiivset rolli arteri seinade kaitsmisel lubjastumise eest. Lubjaliistakud võivad hakata takistama verevoolu ning viia südameinfarktini.
Geeni avastamist juhtinud Cleveland’i Haigla uurimisgrupi juhi dr Eric J. Topol’i sõnul on tegemist esimese südameinfarktiga seostatud geeniga. Kõigil, kellel on nimetatud geeni mutatsioon, võib välja areneda haigus. Haigusest päästab vaid geeni mitte-esinemine perekonnas.
Topol’i kinnitusel analüüsiti uurimuse käigus umbes 100 suguvõsaliikme geene. Leiti, et südamehaigust põdevad patsiendid kandsid MEF2A geeni, millel puudusid mõned olulised DNA lõigud. Just see põhjustabki arvatavasti arterite paksenemist ning ummistumist.
Järgnevate uuringute käigus soovitakse selgitada, kas geenil MEF2A on seos südamehaigustega inimestel, kelle suguvõsas mutatsiooni ei esine. Kuna geen toodab valku, mis reguleerib ka teiste geenide tööd, siis uuritakse, kas neid geene võib üldisemalt südamehaigustega seostada.
Uurimistulemused avaldati ajakirjas Science.
(AP), 27.11.03

Superbakteri sünd
Teadlased on avastanud geenivahetuse, mille tagajärjel on tekkinud ravimitele allumatu superbakter. Peamise naha- ja vereringeinfektsioonide põhjustajana tuntud Staphylococcus aureus on suutnud saavutada resistentsuse antibiootikumile vancomycin, mis kuni viimase ajani oli peamiseks bakteri vastu võitlemise vahendiks.
Esimesi ohu märke täheldati juba 1997. aastal, kui Jaapanis tuvastati bakter, mis omas ravimi suhtes osalist immuunsust. Paari aasta eest leidsid USA-s aset kaks juhtumit, kus bakter ei allunud enam ravile. Ajakirjas Science ilmus uurimus, kus analüüsiti ühe USA juhtumi käigus tuvastatud bakterit. Lähemal uurimusel selgus, et bakter oli teiselt mikroobilt omandanud vanA nimelise resistentsust tagava geeni. Mikroob Enterococcus faecalis oli kõnealusele antibiootikumile tõsist vastupanu osutanud juba aastast 1988.
Eriliselt huvitavaks teeb juhtumi teadlaste sõnul asjaolu, et kogu protsess leidis aset patsiendi haavandis. Uurimust juhtinud ravimite resistentsuse ekspert Fred Tenover'i selgituste kohaselt oli patsient muutustele sobivaks keskkonnaks, kuna oli eelnevalt tarvitanud antibiootikumi (vancomycin), oli põdenud sellele resistentse E. faecalis'e nakkust, ja sai ravi ravimile methicilin resistentse stafülokoki tüve vastu. Mingil hetkel E. faecalis, mis on tuntud geenide vahetamise võime poolest, vahetas osaliselt geneetilist materjali stafülokokiga. Selle tagajärjel omandas viimane geeni vanA, mis muutis bakteri antibiootikumile nähtamatuks. 
Kuigi S. aureus suudab osutada vastupanu vancomycin'le, on hetkel olemas teisi antibiootikume, mis teevad sama töö. Siiski kardavad teadlased, et ravimite ühekülgne kasutamine ning bakteri võime kohaneda võivad koosmõjus vähendada ka teiste olemasolevate antibiootikumide efektiivsust.
(HealthDayNews), 28.11.03 
(BBC), 30.11.03

Skandinavia tähtsaim kohtumispaik biotehnoloogia valdkonnas
Novembri viimasel nädalal leidis Rootsi pealinnas Stockholmis aset neljas kogu Skandinaavia regiooni hõlmav biotehnoloogia mess Biotech Forum 2003. Iga-aastane mess-teaduskonverents meelitas tänavu kohale enam kui 220 firmat ja asutust 10 erinevast riigist ning on kujunenud vaieldamatult Skandinaavia biotehnoloogia valdkonna tähtsaimaks ürituseks. Firmade kõrval olid esindatud nii prestiizhikad teaduspargid ja bioregioonid kui ka riskikapitalistid ja investeerimisfondid.
Balti riikidest osales ainsana ühisekspositsiooniga Eesti biotehnoloogia sektor.
Kolmandat korda ühise ekspositsiooniga välismessil osalenud Eesti biotehnoloogia sektor tunnetab rahvusvahelise koostöö vajadust. Eesti firmadest olid esindatud Asper Biotech, Biodata, Celecure, Inbio, Quattromed ja Tartu Biotehnoloogia Park. Eesti biotehnoloogia teaduslikku taset tutvustasid Eesti Biokeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Eesti Põllumajandusülikool. Lisaks olid kohal Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, Eesti Biotehnoloogia Liit ja Geenikeskus. Eesti organisatsioonide osalemist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus projekti BioSPINNO raames.
(BioTech Forum), 30.11.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.