SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 44. nädal (27.10-02.11)

====================================
Sisukord:
Peagi valmib haplotüübikaart
Euroopa Parlament kujundab tüvirakkude kasutamise küsimuses Komisjonist jäigemat seisukohta

Teadlased hoiatavad, et SARSi viiruse kandjate ring on laiem
Saksa valitsus kinnitab genoomiuuringute võrgustiku edasist finantseerimist
NSF eraldab taimegenoomikale 38 miljonit dollarit
Singapuris avati uus teaduskeskus Biopolis
FDA: kloonitud loomade liha ja piim on ohutud
CJD tõvega hiired paranesid
GenPath sai vähimudelile USA patendi
Söögiisu tekitav geenivariant
===================================

 

Peagi valmib haplotüübikaart
Teadlased on alustanud esimese inimese geneetilisi variatsioone kirjeldava kaardi koostamist. Rahvusvaheline HapMap projekt, mis avalikustab esimesed vahetulemused tuleval kuul, peaks andma teadlaste kasutusse inimese tervist mõjutavate pärilike geneetiliste variatsioonide indeksi. Aprillis ametlikult lõpule jõunud Inimese Genoomi projekti tulemusena järjestati inimese DNA, mis on 99,9 protsendi ulatuses igal inimesel identne. HapMap projekt kaardistab aga individuaalsed variatsioonid, mida oleks võimalik seostada erinevate haigustega.
Projekti üks eestvedajatest USA Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi direktor (NHGRI) Francis Collins kinnitab, et inimese genoomi uurimise eesmärgiks on kogu aeg olnud inimkonna tervise parandamine. "HapMap annab teadlaste kasutusse võimsa töövahendi, mis võimaldab teha tohutu arenguhüppe geenide ja haiguste vaheliste seoste mõistmise suunas," lisa Collins. Sangeri Instituudi HapMap projekti koordinaator Panos Deloukas usub, et projekti tulemusena muutub haigust mõjutava geeni leidmine kuni 20 korda lihtsamaks.
Kuigi tänaseks on identifitseeritud miljoneid SNP-sid ehk üksiku nukleotiid erinevusi, näib, et enamik neist kanduvad järglastele edasi blokkide ehk haplotüüpidena. Kui inimene on pärinud ühe konkreetse SNP, siis on suur tõenäosus, et ta on pärinud ka teised samasse blokki kuuluvad SNPd. HapMap kaardistabki SNPd, mis antakse edasi koos. Seetõttu piisab tulevikus tuhandete SNPde olemasolu uurimiseks vaid paari kontrollimisest.
Enam kui 60 miljonit naelase eelarvega projektis osalevad ameerika teadlaste kõrval ka Oxfordi Ülikooli ja Wellcome Trusti Sangeri Instituudi teadlased. Projekti aluseks on võetud nelja populatsiooni DNA-proovid: Euroopa päritolu ameeriklased, Nigeeria Yoruba hõim, Pekingist pärit Han hiinlased ja jaapanlased. Uue põlvkonna genoomikaart valmib nimetatud nelja populatsiooni esindajate geneetilisi andmeid võrreldes. 

(Times), 27.10.03

 

Euroopa Parlament kujundab tüvirakkude kasutamise küsimuses Komisjonist jäigemat seisukohta

Euroopa Parlamendi sakslasest liige Peter Liese, kes on parlamendi ettekandja ELi poolse embrüonaalsete tüvirakkude uuringute uute ettepanekute rahastamise osas, on võtmas novembri alguses valmivas aruandes Euroopa Komisjonist jäigemat seisukohta.
Komisjon näeb ette ELi finantseeringut teadusprojektidele, mis kavatsevad luua kunstliku viljastamise jaoks enne 27. juunit 2002 kogutud külmutatud embrüotest uusi tüvirakuliine. P. Liese arvates võiks teadustegevuses lubada kasutada vaid olemasolevaid tüvirakuliine, mis on loodud enne augustit 2001. Liese rõhutab ühe prioriteedina sedagi, et teadusuuringutes tuleks kasutada täiskasvanute tüvirakke.
Liese aruandekavandit tutvustati ajakirjanikele 22. oktoobril toimunud pressikonverentsil Strasbourg’is. Liese, kes on tuntud oma negatiivse hoiaku poolest embrüonaalsete tüvirakkude teaduses kasutamise suhtes, teatas pressikonverentsil, et on piisavalt põhjuseid, et selline tegevus ELi teadusprogrammidest täielikult välja jätta. Samas tunnistas ta, et sellelt seisukohalt lähtudes poliitilist kokkulepet ei sünni.
Oma ettepanekute koostamisel lähtus Liese põhiliselt USA eeskujust, kus riik rahastab tüviraku-uuringuid vaid juhul, kui tüvirakuliinid on loodud enne 7. augustit 2001. Liese leiab, et USA-s kasutatud tüvirakuliine oleks mõeldav saata ka Euroopasse ELi projektide tarvis. Tema sõnul oleks ka selle variandi puhul tegemist embrüonaalsete tüviraku-uuringute vastaste väga suure järeleandmisega uuringute pooldajatele.
(Cordis), 27.10.03

 

Teadlased hoiatavad, et SARSi viiruse kandjate ring on laiem

Äsja lõppenud uurimus kinnitab, et loomade ring, kes on võimelised kandma akuutse respiratoorse sündroomi (SARS) viirust, on laiem kui seni arvati. Värske uurimus lisab viirusekandjate ringi tsiibetkassi, kähriku ning tuhkru.
Teadlased Hollandist ning Hong Kongist on teinud kindlaks, et viirus võib nakatada kodukasse ning tuhkruid. Teade tekitab murelikkust, kuna kinnitab, et SARSi kandjateks võivad olla paljud metsa- ning koduloomad. See aga tähendab, et viirus võib kergesti taas inimestele levida. Paljud teadlased kardavad, et mida laiem on potentsiaalsete SARSi kandjate ring, seda raskem on teha kindlaks viiruse allikat ning hoida ära haiguse levikut.
Uurimusega on samas seotud ka positiivsed uudised. Nimelt loodavad teadlased, et tuhkrud osutuvad varem kasutatud ahvidest efektiivsemateks ravimite ja vaktsiinide katseloomadeks, kuna tuhkru sümptomid SARSi poolt põhjustatava kopsuhaiguse korral on väga sarnased inimese sümptomitele.
21. oktoobril Genfis kogunenud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) SARSi teadusuuringute nõuandev komitee sõnastas edasiste tegevusprioriteetidena haiguse diagnostilise testi väljatöötamise ning lennureisijate voogude hindamise, et teha kindlaks, millised linnad on võimalikule haiguspuhangule kõige vastuvõtlikumad.
(Cordis), 30.10.03

Saksa valitsus kinnitab genoomiuuringute võrgustiku edasist finantseerimist
Hoolimata keerulisele eelarvesituatsioonile Euroopas, on Saksa teadusminister Edelgard Bulmahn lubanud eraldada 135 miljonit eurot riiklikule genoomiuuringute võrgustikule. 31. oktoobril kinnitas Bulmahn, et võrgustik on Euroopas unikaalne ning eeskuju rajav. Tema sõnul on sellist võrgustikku vaja selliste haiguste nagu vähk ning südamehaigused vastu võitlemiseks.
Saksa teadusministeerium on võrgustikku finantseerinud alates 2001. aastast 180 miljoni euroga. Käivitunud programm lõikab ka juba oma esimesi vilju: teadlased on esitanud 80 patenditaotlust, millest 17 on rahuldatud. Ministri sõnul on jõutud ka mitmete teadustulemusteni, mille pinnalt loodetakse rajada uusi ettevõtteid. Vaata lisaks: http://www.ngfn.de
(Cordis), 31.10.03

NSF eraldab taimegenoomikale 38 miljonit dollarit
USA
Riiklik Teadusfond (NSF) eraldas taimegenoomika uurimiseks 38 mln dollarit, mis antakse uudsete uurimisteemadega projektidele ja koostööd soodustavate informaatikatehnoloogiate arendamiseks 2004. ja 2005. aastal. NSF ootab "kontseptuaalselt uusi ja senisest erineva lähenemisega projekte". Samuti julgustatakse uudsete informaatikalahenduste väljatöötamist, et taimegenoomika projektides saaksid kaasa lüüa palju erinevaid teadlasi. Projektikonkurss lõppeb 2004. aasta jaanuaris.
(GenomeWeb News), 28.10.03

Singapuris avati uus teaduskeskus Biopolis
Uus 'Biopolis' nime kandev keskus hõlmab nii avaliku sektori teadusinstituute kui biomeditsiiniga tegelevaid firmasid. Valitsuse plaanide kohaselt peaks keskuse toel kujunema Singapurist maailmatähtsusega keskus sellistes uutes teadusvaldkondades nagu genoomika, nanotehnoloogia ja tüvirakkude uurimine. Biopolis kujutab endast suurt klaasist ja metallist ehitatud küla Singapuri südames. Kuni 2000 teadlast mahutava seitsmest ehitisest koosneva kompleksi maksumuseks kujunes 500 mln dollarit. Igal hoonel on omapärane nimi (nt Chromos, Helios ja Proteos).
Üks end kompleksi sisse seadnud firmadest on briti Paradigm Therapeutics. Firma teadusdirektor Ian Gray põhjendab otsust hea talendibaasiga - firma vajab pidevalt kõrgel tasemel molekulaarbiolooge. Samuti loodetakse vajadusel sõlmida sidemeid ja teha koostööd kompleksis paiknevate teiste firmade ja uurimisrühmadega, kuna ühise katuse alla on koondatud nii akadeemilised asutused kui tööstus. Suurematest farmaatsiafirmadest on Biopolises kanda kinnitanud Novartis.
(BBC), 29.10.03

FDA: kloonitud loomade liha ja piim on ohutud
USA Riikliku Toidu- ja Ravimiameti (FDA) teatel pole kloonitud loomade piima- või lihatoodete söömine tarbijatele ohtlik. Tuleval aastal peaks FDA otsustama, kas lubada kloonitud loomadest valmistatud toodete turustamist. Äsja avaldatud uurimus toob jah-otsuse sammu võrra lähemale. Kloonitud loomade kasutamine toiduainetetööstuses on tootjatele atraktiivne, sest võimaldab lootuste kohaselt pakkuda samasuguse ressursi korral suuremas koguses ja maitsvamaid tooteid. FDA raporti 12-leheküljeline kokkuvõtte kohaselt "ei kujuta normaalsetelt ja tervetelt kloonitud loomadelt saadud söödavad produktid riski tarbijatele."
Tärkav "kloonitud" materjalile toetuv toiduainetetööstus, näiteks firmad ViaGen ja Cyagra, ootab kannatamatult luba siseneda toiduaineteturule. Kui FDA peaks langetama positiivse otsuse, siis ilmselt jõuaks poodidesse vaid kloonitud loomade järglaste produktid, kuna kloonitud loomad ise on liiga kulukad. Hinnanguliselt võib kloonitud vasikas USA-s maksta tavalise 1000 dollari asemel kuni 82000 dollarit. FDA hinnangul on kuue kuni 18-kuulised kloonitud loomad sisuliselt eristatamatud oma vanematest ning võimelised saama terveid järglasi. 
FDA raportis väljendatakse mõningast muret kloonitud loomade vahetult sünnijärgse perioodi osas. Uurimuse kohaselt võib loomadel kujuneda alaarenenud hingamis- ja kardiovaskulaarne süsteem. Kuid toiduohutuse osas on risk väike, arvestades asjaolu, et alaarenenud loomad ei jõua toiduainetetööstusse. Ohutuse seisukohast on FDA arvates kõige kindlam veise kloon. Talle järgnevad siga, kits ja lammas.
(Reuters), 30.10.03

CJD tõvega hiired paranesid
Teadlased kinnitavad, et inimestel esineva Creutzfeldt-Jakob’i tõvega (CJD) sarnast tõve on hiirtel võimalik ravida. CJD haigused tekivad kui normaalsed närvirakuvalgud ehk prioonid muunduvad. Teadusajakirjas Science kirjeldatud katse näitas, et muteerunud prioonidega hiirel on võimalik haiguse teket pärssida. See viitab võimalusele, et haigus ei teki ebanormaalsete prioonide tõttu vaid nende muundumise protsessi käigus.
Teadlased usuvad, et priooni ebanormaalseks muutumisel muudetakse ka lähedal paiknevad prioonid. Tulemuseks on järkjärguline taandareng, mis lõppeb surmaga. Seni on arvatud, et sümptomid tulenevad ebanormaalsete prioonide arvu suurenemisest. Arvati, et nende mingi omadus - nt ebatavaline kuju - põhjustas aju degeneratsiooni. Seetõttu on üritatud leida võimalusi närvikoes ebanormaalsete prioonide akumulatsiooni takistamiseks. Sellise lähenemise loomkatsed ei andnud aga soovitud tulemusi.
John Collinge ja Giovanna Mallucci juhitud MRC prioonide uurimise rühm usub, et on keskendutud protsessi valele etapile. Teadlased aretasid hiired, kellel 12 nädala jooksul kadusid normaalsed prioonid. Ebanormaalsete prioonidega geneetiliselt modifitseeritud ja tavalistel hiirtel hakkas kujunema CJD sarnane haigus. Kui muteerunud hiired olid 12 nädala jooksul jäänud ilma normaalsetest prioonidest, hakkas neil haigus taanduma, kuid tavalistel hiirtel arenes edasi. Hoolimata ebanormaalsete prioonide edasisest akumulatsioonist ajus, jäid muteerunud hiired terveks, kuid kõik tavalised hiired surid kahe nädala jooksul. Teadlased usuvad, et normaalsete prioonide muundumisel võib esineda toksiline faas. Ebanormaalsed prioonid iseenesest aga haigust ei tekita.
(BBC), 31.10.03

GenPath sai vähimudelile USA patendi
Ameerika Ühendriikide Patendiamet on väljastanud firmale GenPath Pharmaceuticals patendi, mis kaitseb firma uudset indutseeritavat vähimudelit. GenPath omab Dana-Farber'i Vähiinstituudis väljatöötatud mudelile eksklusiivseid õigusi. Firma teatel on tehnoloogia paljulubav, sest muudab fundamentaalselt uute vähiravimite arendamise protsessi. Patent kaitseb insener-geneetiliselt loodud hiiremudeleid, milles on võimalik indutseerida rakuspetsiifilisi kasvajaid. Kuna uue lahendusega on võimalik kasutusel olevatest mudelitest täpsemalt jäljendada inimestel esinevate vähivormide teket, siis leitakse, et see võib panna aluse uutele vähi- vastastele ravimitele.
(Pharma Business), 31.10.03

Söögiisu tekitav geenivariant
Tealdased on avastanud geeni, mis võib suurendada rasvumise riski, kuna soodustab ülesöömist. Londoni Imperial Kolledzhi teadlaste sõnul toodab geen GAD2 neurotransmitterit, mis suurendab söögiisu. Ajakirjas Public Library of Science Biology (www.plosbiology.org) avaldatud uurimuses väidetakse, et geeni kandjad annavad "oluliselt suurema tõenäosusega" järele näljatundele.
Uurimust juhtinud professor Philippe Froguel hoiatas, et rasvumine on kompleksne probleem, mida pole võimalik täielikult vaid ühe teguri kaudu selgitada. Sellegi poolest võib avastatud geen GAD2 olla rasvumise põhjustajaks ühel kümnest tõsiselt ülekaalulisest inimesest. Froguel usub, et geeni identifitseerimise järel on võimalik töötada välja sõelumisprogramm, mis võimaldaks kõrgendatud ülekaalulisuse riskiga inimestel rakendada aegsasti ennetavaid meetmeid. Enam kui 1200 vabatahtlikku hõlmanud uurimuse käigus tuvastati kaks geeni GAD2 varianti. Üks neist näib omavat kaitsvat mõju, teine aga põhjustab liigset söögiisu, tootes liigselt neurotransmitterit GABA (gamma-amino butyric acid).
Briti näitel on iga viies mees ja iga neljas naine ülekaalulised. Viimase veerandsaja aasta jooksul on probleem üha teravnenud. Kõige enam valmistab tohtritele peavalu noorte ülekaalulisus. Suurbritannias on koguni 17% noortest ülekaalulised. Kuna liigne kehakaal suurendab vähi, diabeedi ja südamehaiguste riski, siis hinnatakse Suurbritannias ülekaalulisuse põhjustatud kulutusteks 2,5 mld naela aastas. Lisaks arvatakse, et igal aastal sureb ülekaalust tulenevalt 30 000 inimest.
(BBC), 02.11.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.