SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 39. nädal (22.09-28.09)

====================================
Sisukord:
168 miljonit malaaria uurimiseks
Prantsuse teadlased kutsuvad lõpetama GM kultuuride saboteerimist
Identifitseeriti ajurabandusele vastuvõtlikkust mõjutav geen
Maailma teadlaskond soovitab inimese reproduktiivse kloonimise globaalselt keelustada
Pool miljonit dollarit odavama genoomi järjestamise tehnoloogia eest
Ema rinnavähk ja lapse vähkkasvaja on omavahel seotud
First Genetic Trust sulges kolmanda investeerimisringi
Järjestati inimese parima sõbra genoom
Klooniti laborirotid

===================================

168 miljonit malaaria uurimiseks
Krooniliselt alarahastatud malaaria uurimine saab uut hoogu tänu filantroobist Microsofti asutaja Bill Gates'i initsiatiivile. Bill & Melinda Gates Fond kulutab malaaria uurimise toetamiseks 168 miljonit dollarit. Eesmärgiks on saavutada läbimurre haiguse uurimises. Malaaria tagajärjel sureb aastas ligi miljon inimest ja haigusesse nakatub ca 300 miljonit inimest.
(ScienceNow), 22.09.03 

Prantsuse teadlased kutsuvad lõpetama GM kultuuride saboteerimist
Prantsusmaal on viimaste kuude jooksul oluliselt sagenenud sabotaažiaktid põldudele, kus tehakse katseid geneetiliselt muundatud organismidega (GMOdega). Sellest tulenevalt on 1500 teadlast kirjutanud alla petitsioonile, milles palutakse Prantsuse valitsusel astuda samme katsete läbiviimise kaitseks.
Petitsioonile allakirjutanud teadlased kaebavad, et käesoleva aasta suvel häiriti põldudele tehtavate anonüümsete reidide tõttu tööd 19 katsepiirkonnas. Korduvad rünnakud põldudele kahjustavad teadlaste hinnangul tõsiselt taimebioloogia valdkonnas tehtavat teadus- ja arendustööd. Prantsusmaa on taimebioloogia vallas maailma üks juhtivaid riike. Petitsioonile allakirjutanud paluvad, et valitsus kindlustaks põllumajandusteadlastele tingimused töö normaalseks jätkamiseks.
Allakirjutanute hulgas on teadlasi nii avalikust kui erasektorist, sh kaks Nobeli preemia laureaati. Kirjas rõhutatakse, et katsepõldudel läbiviidav töö on vajalik aastatepikkuse laboritöö kontrollimiseks, et tõestada vastavate lubade olemasolu ning seda, et GMOd ei kujuta endast ohtu ei inimestele ega keskkonnale.
Sabotaažiaktide sagenemist on seletatud José Bové, juhtiva GMOde vastase aktivisti, vahistamisega juulis. Enne vahistamist olid 700 GM kultuuride vastast prantsuse teadlast avaldanud Bové tegevusele toetust, põhjendades sabotaaži “ettevaatusabinõuna”. Lisainfo GMOde kohta: http://europa.eu.int/comm/food/fs/gmo/gmo_index_en.html
( Cordis), 22.09.03

Identifitseeriti ajurabandusele vastuvõtlikkust mõjutav geen
Islandi teadlased on populatsioonigeneetika projekti baasil identifitseerinud geeni, mida seostatakse suurenenud riskiga saada ajurabandus. Ajurabandus on arenenud riikides sageduselt kolmas surmapõhjustaja. Firma deCODE Genetics teadlaste uurimus, mis põhineb 1800 inimese andmete analüüsil, näitas, et ajurabandusele vastuvõtlikkust suurendava geeni korral on kolm kuni viis korda suurem risk saada isheemiline rabandus (ischemic stroke). Isheemilise rabanduse korral on verevool ajju takistatud, mistõttu tserebraalkude sureb. Täpsemalt võib avastuse kohta lugeda ajakirjast Nature Genetics.
Avastusega ei kaasne koheselt uuued ravivõimalused. Teadlased märgivad, et geen PDE4D, millel avastati kõige tõenäolisem seos ajurabandusega, toodab ensüümi, mis võib olla tulevaste ravimite sihtmärgiks. Geeni PDE4D puhul ei leidnud teadlased geenivariatsioone, mida ajurabandusega seostada. Küll aga tehti kindlaks, et ajurabandust põdenud patsientidel toodeti geeni poolt kolme erinevat valku madalamatel tasemetel.
Massachusetts’i haigla neuroloogi dr Jonathan Rosand’i arvates on tegemist esimese veenva uurimusega, mis kinnitab ajurabanduse levinud vormide geneetilise riskifaktori olemasolu. Tema sõnul on hädavajalik töötada välja paremad ravivõimalused ajurabanduste raviks ja ennetamiseks. Rosand märgib siiski, et kuna avastus põhineb ühel uurimusel ja ühel populatsioonil, ei saa sellesse täie tõsidusega suhtuda enne, kui vastukajad tulevad ka teiste populatsioonide baasil tehtud katsetest.
Šveitsi farmaatsiafirma F. Hoffmann-La Roche viib samas juba läbi ravimikatseid rottidel, et välja selgitada, kas samad ravimid võiksid ära hoida ajurabanduste esinemist inimestel. Teatud ravimiliigid on juba inimeste raviks kasutusel, kuid seda teisel eesmärgil (nt Viagra, mida kasutatakse impotentsuse raviks). deCODE sõlmis 1998.a. Roche’ga 200 miljoni dollari suuruse lepingu, mille alusel tehakse kindlaks 12 levinud haigust (sh ajurabandust) põhjustavaid geene.
1996.a. asutatud deCODE on tänaseks enda sõnul kaardistanud 25 haigusega seostatavad geenid ja isoleerinud terve rea geene, mida seostatakse suurenenud vastuvõtlikkusega umbes poolele tosinale haigusele. deCode Genetics pressiteade: http://www.decode.com/main/view.jsp?branch=5026&e342RecordID=1401&e342DataStoreID=3917
(CNN), 22.09.03

Maailma teadlaskond soovitab inimese reproduktiivse kloonimise globaalselt keelustada
Teaduste akadeemiad üle kogu maailma on koostanud ühisavalduse, kus kutsutakse Ühinenud Rahvaste Organosatsiooni (ÜRO) üles globaalselt keelustama inimeste reproduktiivset kloonimist. Samas tehakse ettepanek, mille kohaselt ei peaks keelustama embrüonaalset kloonimist teaduslikel ning terapeutilistel eesmärkidel. Ühisavaldus, mida toetas üle 60 teadusinstitutsiooni üle kogu maailma, antakse üle ÜRO kloonimisega tegelevale komiteele, mis koguneb septembri lõpus New Yorgis.
Teadusuuringud imetajatel on tõestanud, et loote väärarenguid ning loote surma tiinuse ajal tuleb kloonimise korral ette tunduvalt sagedamini. Samuti on täheldatud enam vastsündinute surmajuhtumeid. Isegi kui teadlastel õnnestuks vähendada meditsiinilist riski kloonitud lootele ja rasedale emale, jäävad avaldusele allakirjutanute arvates siiski alles tõsised eetilised, sotsiaalsed ja majanduslikud vastuväited kloonimisele.
Akadeemiatevahelise paneeli (InterAcademy Panel, IAP) juhtkomitee esindaja Yves Quéré sõnul on globaalne keelustamine vajalik, kuna terve rida riike pole veel vastu võtnud vastavaid seadusi või regulatsioone. Juhul kui rahvusvaheline üldsus inimeste reproduktiivset kloonimist ülemaailmselt ei keelusta, jätkuvad ebaeetilised inimeksperimendid. Sellega, et terapeutiline kloonimine keelustamisettepanekust välja jäeti, loodab IAP saavutada konsensuse küsimuses, mis ähvardab ÜRO kloonimisega tegeleva komitee lõhki ajada – nimelt millises ulatuses väljapakutud keelustamist rakendada. Avalduses kinnitatakse, et teaduslikel ja terapeutilistel eesmärkidel läbiviidav kloonimine kätkeb endas teaduslikku potentsiaali ning ei peaks seetõttu keelu alla minema.
(Cordis), 23.09.03

Pool miljonit dollarit odavama genoomi järjestamise tehnoloogia eest
23. septembril teatas Craig Venter GSAC konverentsil kavatsusest anda J. Craig Venter Science Foundation’i poolt välja 500 000 dollariline Genoomitehnoloogia Auhind inimesele või organisatsioonile, kes töötab välja tehnoloogia automaatseks DNA järjestamiseks, mis võimaldaks realiseerida idee “1000 dollarit genoomi eest”.
Intervjuus GenomeWeb News’ile ütles Venter, et kui genoomi oleks võimalik järjestada sama kiiresti kui anda intervjuud, saaks teha olulisi meditsiinilisi ja keskkonna-alaseid edusamme. Auhind kujutabki Venter’i sõnul ühte võimalust, kuidas lühendada uue tehnoloogia väljatöötamiseks kuluvat aega.
Hetkel maksab inimgenoomi geeni ja regulatoorsete piirkondade järjestamine umbes 300 000–500 000 dollarit, genoomi 5X ulatuse (5X coverage) järjestamine aga umbes 25 miljonit dollarit. Selleks, et enamik inimesi saaks endale genoomi järjestamist lubada, et lisada see teiste meditsiiniliste andmete juurde, peab järjestamise maksumus oluliselt langema.
Seoses auhinna väljaandmisega määrab sihtasutus liikmed rahvusvahelisse auhinnakomiteesse, mille ülesandeks on Venter’i sõnul välja sõeluda tehnoloogiad, mis võimaldaksid genoomi 1000 dollari eest järjestada. Auhind antakse välja ühekordsena. Täpsemad osalemisreeglid kandideerijatele tehakse teatavaks k.a detsembri lõpus pärast auhinnakomitee koosistumist. Lisainfo: http://www.venterscience.org/news.html
(GenomeWeb), 23.09.03

Ema rinnavähk ja lapse vähkkasvaja on omavahel seotud
Äsja Kopenhaagenis aset leidnud Euroopa Vähikonverentsil tutvustati uurimust, mille kohaselt võivad teatud tüüpi vähkkasvajat põdevate laste emad haigestuda suurema tõenäosusega rinnavähki. Töögruppi juhtinud dr Dong Pang ja dr Julian Birch Suurbritannia pediaatria ja perekondlike vähiuuringute grupist uurisid üle 2500 ema, kelle alla 15-aastased lapsed olid ajavahemikul 1954 - 1996 haigestunud naha-, aju-, jt vähktõbedesse. Rinnavähi diagnoose esines emadel 95 ehk kolmandiku võrra oodatust enam. Teadlased täheldasid, et rinnavähi esinemissagedus tõusis, kui lapsel oli vähkkasvaja diagnoositud varases eas või kui tegemist oli poeglapsega. Dr Pang’i aravates võib suurenenud rinnavähki haigestumise risk olla seotud teatud ema-loote vastastikuse mõjuga raseduse ajal, kuid vähkkasvaja arengul etendab rolli ka hormoon nimega östrogeen. Pang’i sõnul on teada, et germinaalse rakuliini mutatsioonid teatud geenides, eelkõige vähkkasvaja supressorgeenis p53, suurendavad oluliselt nii rinnavähki haigestumise riski noortel naistel kui teatud kasvajate teket lastel. Loode on ema organismis aktiivselt kaasatud östrogeeni tootmisesse ja regulatsiooni. Uurimisgrupp arvab, et rasedusaegse p53 normaalse rakutsükli probleemide ja hormonaalsete häirete kombinatsiooni tagajärjel võibki välja areneda ema rinnavähk ning lapse vähkkasvaja. Tegemist on esimese teadusuuringuga, mis nii laiapõhjalistele andmetele tuginedes tõestab selget seost emade rinnavähi ja laste vähkkasvajate (solid tumours) vahel. Järgmisena hakatakse uurima, kuidas täpsemalt ja millal kartsinogeneesiprotsess algab.
(Cordis), 24.09.03

First Genetic Trust sulges kolmanda investeerimisringi
Riskikapitalifirmad Venrock Associates ja ARCH Venture Partners juhtimisel investeeriti geeniandmete turvalise haldamise lahendust arendavasse firmasse täiendavalt 5,5 miljonit dollarit. Investorite seas on ka Cooper Hill Partners ja Quintiles Transnational. First Genetic Trust alustas 2000. aasta septembris 15,6 miljoni dollariga, millele 2001. aasta veebruaris lisandus teise investeerimisringiga 12,2 miljonit. Täiendavate vahenditega soovitakse arendada väljatöötatud geeniuuringute ja -panganduse platvormi ning pakkuda seda farmaatsiasektorile, akadeemilistele ning valitsusasutustele.
(GenomeWeb News), 24.09.03

Järjestati inimese parima sõbra genoom
Inimese parima sõbra geenikaart näitab, et koer on inimesega lähedalt sugulane ja avab uusi vaaternurki inimese geneetikale. Uurimust finantseerinud Genoomika Edendamise Keskuse juhi Craig Venteri sõnul kasutati koera genoomi järjestamisel uut genoomi kirjeldamise meetodit. Allikmaterjalina kasutas Venter oma Shadow (Vari) nimelist puudlit. Venter tunnistas, et valminud koera umbes 2,4 miljardist aluspaarist ja 78 kromosoomist koosnev genoom pole väga detailne, kuid annab siiski piisavalt informatsiooni. Näiteks leiti, et 24 000st täpselt kirjeldatud inimese geenist on koera genoomis 18 000 samad. Lisaks on kaardistatud 974 400 üksiku nukleotiidi polümorfismi. Andmete esialgne analüüs näitab, et kuigi koer ja hunt arenesid kõigi imetajate eellastest eraldi palju varem (95 miljoni aasta eest) kui inimesed ja hiired (87 miljoni aasta eest), on inimene koeraga geneetiliselt palju sarnasem kui hiirega. Ajakirjas Science (
Vol 301, Nr 5641, 1854-1855) avaldatud uurimust juhtis Ewen Kirkness Genoomika Uurimise Instituudist. Järgmisena soovib Venter asuda uurima teiste intelligentsete imetajate nagu elavandi, delfiini ja vaala genoome.
(Reuters), 25.09.03
(AP), 25.09.03

Klooniti laborirotid
Siiani on teadlased klooninud mitmesuguseid loomi, kuid mitte laborirotti, kelle kloonimine on osutunud oluliselt keerulisemaks. Ajakirja Science andmetel on roti kloonimine viimaks õnnestunud Prantsusmaa Riikliku Agronoomiainstituudi teadlastel Jean-Paul Renard’i juhtimisel.
Roti kloonimine kujutab endast suurt sammu edasi geneetiliselt modifitseeritud loomade, sh knockout rottide, aretamisel.
Üheks transgeensete rottide saamise võimaluseks on kloonida neid geneetiliselt muundatud rakkudest. Selle meetodi alusel tehtud kloonimiskatsed on aga ebaõnnestunud, kuna erinevalt hiire või inimese ootsüütidest hakkavad roti ootsüüdid jagunema vähem kui tunni möödudes pärast looma kehast eemaldamist. See jätab teadlastele väga vähe aega munaraku rakutuuma eemaldamiseks ning uuega asendamiseks. Prantsuse teadlaste sõnul kujuneski eduka kloonimise juures kõige tähtsamaks roti ootsüütide liiga varajase jagunemise takistamine.
Projektis osalenud Lyon’i biotehnoloogia firma genOway teadlane Jean Cozzi märkis, et varem olid teadlased roti ootsüütide arengu varajast staadiumit edasi lükanud kemikaali MG132 abil. Cozzil tekkis huvi, kas sama kemikaal võiks aeglustada ka ootsüütide arengu viimaseid staadiume, et anda teadlastele lisaaega tsellulaarseks kirurgiaks. Katsetes selguski, et kemikaal suudab blokeerida ootsüütide tegevuse kuni kolmeks tunniks. Sellest ajast piisas, et viia uued rakutuumad tosinasse munarakku. Seejärel istutati 129 kloonitud embrüot kahele surrogaatemale. Üks rottidest jäi tiineks ning tõi ilmale kolm poega, kellest üks peale sündi suri. Kaks poega jäid elama ning on saanud normaalseid järglasi.
Cozzi sõnul on teadlaste järgmiseks sammuks kloonimistehnika kordamine doonor-rakutuumadega, kust üks kindel geen on eemaldatud.
Hiirtest targemad ja suuremad laborirotid on eriti hinnatud teadlaste poolt, kes uurivad aju ning tsirkulatsioonisüsteemi.
(ScienceNow), 26.09.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.