SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 38. nädal (15.09-21.09)

====================================
Sisukord:
Tüvirakkudega Parkonsoni tõve vastu
Teadlased valmistasid sperma
Hedgehog rada ja kasvajad
Euroopa Parlamendi liikmed arutavad GMOde ja tavakultuuride kooseksisteerimist
Viljastusekspert teatas kloonitud embrüo siirdamise kavatsusest
Microsofti kaasasutaja asutas 100 miljoni dollariga uue instituudi
Ravimifirmad loobuvad antibiootikumide arendamisest
Roche ja ParAllele asuvad diabeeti uurima
Inimesed on loomkatsete vastu
Roche'i ja Igen'i mõistuseabielu 

===================================

Tüvirakkudega Parkonsoni tõve vastu
Teadlased usuvad, et tüvirakud annavad reaalseid lootusi Parkinsoni tõve vastu. Lundi Ülikooli professor Olle Lindvall kirjeldas Londonis toimunud tüvirakuekspertide konverentsil uurimust, kus tüvirakkude abil õnnestus peatada patsiendi seisundi halvenemine. Lundi Ülikool on üks Euroopa juhtivaid tüvirakkude uurimise keskusi. Parkinsoni tõve patsientidel on hävinud suur osa ajurakkudest, mis toodavad kemikaali, mida keha vajab lihasliigutuste juhtimiseks. Professor Lindvalli hinnangul on näidatud, et hüljatud loodetest pärinevate tüvirakkude abil on võimalik asendada haiguse tõttu hävinud rakke ja seega leevendada patsientide olukorda. Kuna nende rakkude saamine on piiratud, siis loodavad teadlased eraldada tüvirakke embrüotest. Professor Olle Lindvall on veendunud, et just tüvirakkude abil saab tulevikus ravida erinevaid ajukahjustusi ja haigusi. Lundvall on näidanud, et paar nädalat pärast ajurabandust hakkavad roti ajus uued ajurakud "liikuma" kahjustatud piirkonda. Kui suudetakse loomulikku paranemise protsessi piisavalt täpselt tundma õppida, et seda matkida, võib leida võimalused selle rakendamiseks ravis.
(BBC), 15.09.03

Teadlased valmistasid sperma
Jaapani teadlased kinnitavad, et hiire embrüonaalsed tüvirakud on võimelised rakukultuuris moodustama seemnerakkude eellasi. Kui veel mitte täiskasvanud rakud viia hiire munanditesse suudavad need kujuneda elujõuliseks spermaks. Uurimus võimaldab teadlastel paremini uurida molekulaarset mehhanismi, mis juhib sugurakkude kujunemist, kuid bioeetikud võivad jääda rahulikuks, sest kunstlikke spermatehaseid pole lähitulevikus veel ette näha. Embrüonaalseid tüvirakke eraldatakse embrüotest ning need suudavad teoreetiliselt kujuneda keha mis tahes tüüpi rakuks. Mitsubishi Kagaku Eluteaduste Instituudi teadlased Toshiaki Noce juhtimisel kirjeldavad uurimist ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. Teadlased ei tea veel, kas sperma on suuteline viljastama munaraku. Kui see peaks õnnestuma, siis võib see panna aluse uuele geneetiliselt modifitseeritud hiirte loomise meetodile.  
(ScienceNow), 16.09.03 
(Betterhumans), 15.09.03

Hedgehog rada ja kasvajad
Embrüo ja kasvaja peamiseks ühiseks tunnuseks on kiire rakkude jagunemine. Kaks iseseisvalt töötanud uurimisrühma on avastanud, et teatud kasvajates on rühm normalseks arenguks vajalikke geene, koondnimetusega Hedgehog rada (pathway), üleaktiivsed ja soodustavad kasvajate kasvu. Hedgehog rada tagab embrüo korrapärasuse. Juba 1990ndatel avastati, et selle häire võib olla üheks vähi tekitajaks. Johns Hopkinsi Ülikooli molekulaar- ja arengubioloog Philip Beachy juhitud töörühm on näidanud, et Hedgehog raja blokeerimisel pärsitakse laste ajukasvajate ja teatud kopsuvähi vormide arengut. Järgnevalt on Beachy juhitud töörühm näidanud, et sama mehhanism mõjutab vähi arengut seedetraktis. Vaid käärsoole kasvajate puhul ei täheldatud Hedgehog geenide tavalisest suuremat aktiivsust. Katse korras viis Beachy töörühm kasvajatest (üleaktiivne Hedgehog) eraldatud vähirakud immuunkaitseta hiirtele, kellel arenesid kasvajad. Seejärel õnnestus Hedgehog rada blokeeriva ravimiga (
cyclopamine) kasvajatest vabaneda, mis viitab veelgi selgemalt Hedgehog mehhanismi seotusele vähiga. 
(ScienceNow), 16.09.03

Euroopa Parlamendi liikmed arutavad GMOde ja tavakultuuride kooseksisteerimist
Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni istungil 12. septembril arutati geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ja tavakultuuride kooseksisteerimist. Kõlama jäi seisukoht, et enne efektiivsete kaitsemeetmete rakendamist tuleb läbi viia täiendavaid uuringuid selgitamaks välja GMOde poolt tavakultuuridele põhjustatav saaste. Euroopa Komisjon tegi hiljuti ettepaneku, mille kohaselt võiks GMOde talutav juhuslik esinemissagedus tavakultuuride seemnetes olla 0,3 ja 0,7 % vahel sõltuvalt seemne tüübist.
Põllumajanduskomisjoni istungile kutsutud Ühendkuningriigi Põllumajandusbotaanika instituudi teadlase Jeremy Sweet’i sõnul on aga vaja tunduvalt enam informatsiooni selle kohta, kuidas õietolm liigub ja põlde saastab. GMOd on väga püsivad – põllul võivad nad püsida aastast aastasse, isegi kümnendist kümnendisse. Üks seeme ruutmeetril võib põllu 100 %-liselt saastada.
Üheks vaidlusküsimuseks on seegi, kas kaitsemeetmed tuleks rakendada ELi või ELi liikmesriigi tasandil. Euroopa Parlament on hetkel võtmas seisukohta, mille alusel peaks kaitsemeetmete sätestamisega tegelema liikmesriik, kes määraks kindlaks, kui suures ulatuses võivad GMOd tavakultuuridega koos põldudel eksisteerida. Kuid seoses ELi laienemisega muutub selline kava raskesti teostatavaks, kuna ühtlustamine peab toimuma 25 riigi süsteemi vahel.
Paljud spetsialistid usuvad, et kuna saasteriskid on väga erinevad ning sõltuvad suuresti kohalikest oludest, saab probleemi lahendada vaid üksikjuhtumite põhjal. INRA (Prantsuse Riiklik Agronoomiainstituut) spetsialist Antoine Messean leiab näiteks, et üle-Euroopalisi soovitusi sellises küsimuses anda ei saa. Ühe võimaliku lahendusena on välja pakutud GMOde ja tavakultuuride kooseksisteerimine kindlates piirides, kuid see on märksa keerulisem kui GMOde ja tavakultuuride eristamine ning nende eraldi kasvatamine erinevates piirkondades.
Hinnanguliselt ulatub erinevate kultuuride kooskasvatamise lisakulu 0-21 %ni. Lõplik vastutus peaks jääma GMOsid kasutavale talunikule. Kui talunik eirab GMOde isoleerimist, rotatsiooniperioode ning kontrolli sätestavaid soovitusi, tuleb tal maksta kahjutasu teistele talunikele, kes GMOsid ei kasuta.
(Cordis), 15.03.09

Viljastusekspert teatas kloonitud embrüo siirdamise kavatsusest
Pikemat aega maailma kloonimise väidetega elevil hoidnud viljastusekspert Panayiotis Zavos teatas, et kavandab veel käesoleval aastal esimese kloonitud embrüo siirdamist surrogaatemale. Zavos teatas Londonis toimunud pressikonverentsil, et on valmistanud reproduktiivsetel eesmärkidel esimese inimembrüo. Kava kohaselt juulis toimuma pidanud siirdamine on viibinud surrogaatemaga seotud komplikatsioonide tõttu. Zavos ei täpsustanud, kus sündmus aset leiab, kuid lubas anda täiendavat informatsiooni oktoobris toimuval Ameerika Reproduktiivse Meditsiini Ühingu aastakonverentsil Texases.
(Betterhumans), 16.09.03
(NewScientist), 15.09.03
), 15.09.03

Microsofti kaasasutaja asutas 100 miljoni dollariga uue instituudi
Firma Microsoft kaasasutaja ja filantroop Paul Allen asutas 100 miljonit dollariga mittetulundusliku neuroteadusele keskenduva uurimiskeskuse - Allen'i Ajuteaduste Instituudi. Organisatsiooni esimeseks projektiks on imetaja aju raku tasemel kaardi koostamine. Allen'i Ajuatlas koondab geeniekspressiooni andmed ahelate (circuit) ja rakkude paiknemisega ajus. Projekti kestvuseks on planeeritud viis aastat ning esimesed vahetulemused peaksid avaldatama 2004.a. esimeses kvartalis. Paul Allen selgitas avalduses, et viimase kümnendi jooksul on ta olnud üha enam huvitatud genoomikast ja neuroteadustest, nende olulisest rollist inimese arengus, käitumises ja tervises. Atlas tehakse avalikkusele kättesaadavaks ning selle koostamisse kaasatakse eksperdid kogu maailmast. Esialgu alustatakse hiire aju kaardistamisega ning seejärel keskendutakse inimesele. Vaata lisaks http://www.brainatlas.org/.  
(GenomeWeb), 16.09.03

Ravimifirmad loobuvad antibiootikumide arendamisest
Suuremad farmaatsiafirmad (nt Roche ja Eli Lilly) on viimasel ajal üha sagedamini loobunud antibiootikumide arendamisest ning keskendunud pigem krooniliste haiguste vastastele ravimitele. Rahvusvahelisel mikrobioloogia ja kemoteraapia ekspertide konverentsil tõdeti, et firmade otsus ei tee üha raskemaks muutuvat olukorda kuidagi paremaks, sest vajadus uute antibiootikumide järele on suurem kui kunagi varem. Näiteks USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) andmetel on haiglates antibiootikumide resistentsus tõusuteel - 20% nakkustest on põhjustatud mitmele ravimile resistentsete bakterite poolt. Seevastu on FDA uusi antibiootikume tänavu turule lubanud vaid kaks. Arvatakse, et ravimifirmade otsus tuleneb kokkuhoiupoliitikast. Bakterite resistentsus on loomulik nähtus ning selle tulemusena iga antibiootikumi tulusus aja jooksul väheneb. Samuti on täheldatud, et uuemaid ravimeid kasutatavad arstid sageli alles viimase võimalusena, mistõttu pole uued antibiootikumid kujunenud loodetud müügihittideks. Erinevalt krooniliste haiguste vastastest ravimitest ravivad antibiootikumid inimesed reeglina terveks ja seega vähendavad "kliendibaasi".
(Nature Science Update), 18.09.03

Roche ja ParAllele asuvad diabeeti uurima
Farmaatsiafirma Roche ja ParAllele BioScience alustasid koostööd diabeediga (tüüp 2) seotud geenide ja geneetiliste variatsioonide avastamiseks. Koostööleppe kohaselt soovitakse identifitseerida uued haigusega seotud ravi- ja diagnostikamärklauad. Roche võimaldab kasutada kliinilisi proove ja finantseerib uurimust. ParAllele kasutab diabeet tüüp 2 geneetiliste variatsioonide avastamiseks eelnevalt väljatöötatud SNP avastamis- ja genotüpiseerimisplatvormi. Roche plaanib uurimise käigus leitavaid assotsiatsioone hiljem kontrollida mitmes suuremas patsiendipopulatsioonis. Firma
ParAllele, mis teeb sarnast koostööd Baylori arstiteaduskonna ja firmaga Merck, kinnitas, et tegemist on firma esimese äriprojektiga, kus ühendatakse SNP avastamisplatvorm suuremahulise genotüpiseerimisvõimsusega.
(GenomeWeb News), 16.09.03

Inimesed on loomkatsete vastu
Ameeriklased reeglina toetavad taime geenidega manipuleerimist odavamate ravimite saamise eesmärgil, kuid on vähem rahul samal eesmärgil läbiviidavate loomkatsetega. Äsja organisatsiooni Pew Initiative korraldatud küsitlusest selgus, et 81% ameeriklastest arvavad, et biotehnoloogiliste meetodite rakendamine soodsamate ravimite saamiseks on põhjendatud. Vaid 49% inimestest kiitsid heaks samal eesmärgil loomade geneetilise muundamise. Evolutsiooniredelit mööda ülespoole ronides muutuvad inimesed üha skeptilisemaks ja asutakse kaaluma erinevaid moraali, eetika ja sotsiaalseid dilemmasid. Ameerika Ühendriikides kehtib suhteliselt liberaalne gmo-poliitika. Sisuliselt on transgeneetilised organismid võrdsustatud ravimitega, mille turule lubamiseks peavad soovijad esitama FDA-le põhjaliku tõestusmaterjali nende ohutusest.
(AP), 18.09.03

Roche'i ja Igen'i mõistuseabielu 
Käesoleva aasta juulis lõpetasid firma Roche Holding ja Igen International seitse aastat kestnud vaidluse Roche'i litsentsi küsimuses Igen'i ECL (electrochemiluminescence) tehnoloogiale, mida kasutas Roche'i diagnostikaüksus. Tegemist on unikaalse, kuid siiski olulise näitega, kus väike biotehnoloogiafirma on oskuslikult kaitsnud intellektuaalset omandit. Kokkuleppe kohaselt ostis Roche 1.26 mld dollari (27% rohkem tehingu teatele eelnenud päeva firma aktsiahinnast) eest Igeni, asutas uue samanimelise firma, mis jäi selle endistele omanikele koos 150 mln dollarilise käibekapitaliga. Vastutasuks saab Roche mitteeksklusiivse õiguse Igen-i tehnoloogiale, millele tal kunagi oli eksklusiivne õigus. Kokkuvõttes saavad Igen'i omanikud 1,5 mld dollarit ja osalise õiguse oma firma tehnoloogiale. Kuigi firmad väidavad, et tegemist on mõlemale poolele kasuliku ehk nn "win-win" tehinguga, näib see Igeni jaoks palju parem olevat. Firma aktsiahind hüppas pärast teate avaldamist 60%, sest arvestati faktiga, et Roche, kelle litsentsimaksed moodustasid 2003.a. Igeni litsentsitasudest 97% ja 63% kogu firma sissetulekutest, jääb endiselt suurkliendiks. Roche'i poolt makstud 1,5 mld on üsna suur summa, arvestades Roche'i seni makstud igaastast litsentsitasu (40 mln dollarit). Samas on immunodiagnostika turumahuks 6-7 mld dollarit, kusjuures Roche on selge turuliider. Roche'i ECL tehnoloogial põhineva laboridiagnostika müügikäive on viimase kolme aastaga kasvanud 25% ning see ületas 2002. aastal 400 mln dollari piiri.
(Nature Biotechnology vol 21, nr 9, lk 958), september 2003

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.