SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Geenifoorum 2003
Tartus Vanemuise Kontserdimajas kahepäevasel rahvusvahelisel geneetika teemalisel konverentsil osalenud geeni- ja biotehnoloogia tippteadlased ja biotehnoloogia firmade esindajad kinnitasid, et üha täienevad teadmised inimorganismi geneetilisest ülesehitusest loovad paremad võimalused inimhaiguste alistamiseks. Konverentsi Geenifoorum 2003 alateemaga "Kaksikheeliksi poolsajand" raames ilmus James Watsoni tõlkeraamat “Kaksikheeliks”, kuulutati välja PricewaterhouseCoopers’i ja Eesti Geenikeskuse Rakendusliku Biotehnoloogia Auhinna võitja ning kunstitööde konkursi “DNA kaksikheeliks” võitjad. <loe edasi>

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 37. nädal (08.09-14.09)

====================================
Sisukord:
Kiire SARSi antikehade test
Genoomika sotsiaalsete ja majanduslike aspektide uurmiskeskus
Genoom 1000 dollariga
Osteoporoosi geneetika uurimine
"Elus kondoom" HIVi vastu
Emaka- ja munasarjavähi biomarker
id
Uued võimalused geenide aktiivsuse kontsollimiseks
Firmad jahivad NIAIDi bioterrorisimi vastaseks võitluseks eraldatud vahendeid
Kaks biokiipide patenti
Kuulutati välja prestiizhika meditsiiniauhinna laureaadid

===================================

Kiire SARSi antikehade test
Singapuri teadlased teatasid, et on töötanud
välja uue SARSi testikomplekti, mis on suuteline avastama viiruse antikehad 15 minutiga. Testi tegemiseks pole vaja eriväljaõpet ning piisab patsiendi verest. Teatud juhtudel on vastus saadud vaid kahe minutiga. Testi arendanud firma Genelabs Diagnostics Pte Ltd teatel annavad viiruse vastased antikehad märku, et patsient on SARSi nakatunud. Test suudab viiruse tuvastada pärast kuuendat nakatumise järgset päeva, kuid teadlased soovivad seda perioodi lühendada. SARS levis Hiinast reisivate inimeste vahendusel enam kui 30sse riiki. Üle maailma täheldati 8500 nakatumise juhtu, millest 800 lõppesid surmaga.
(Reuters), 05.09.03

Genoomika sotsiaalsete ja majanduslike aspektide uurmiskeskus
Cardiffi Ülikool avab genoomika majanduslike ja sotsiaalsete aspektide uurimiskeskus
e CESAGen. Teiste uurimisvaldkondade seas keskendutakse eetikale, majandusele ja innovatsioonile ning riskidele, mida seostatakse genoomikaga. Erinevate ülikoolide koostöö tulemusena asutatud uurimiskeskust asub juhtima Cardiffi Ülikooli professor Paul Atkinson.
(GenomeWeb News), 08.09.03

Genoom 1000 dollariga
Teadlased on seadnud eesmärgiks vähendada genoomi järjestamise maksumust 1000 dollarini. Kolme aasta eest kaksteist aastat kestnud töö tulemusena valminud inimese genoomi mustandi maksumust on mõõdetud miljardites dollarites. Tänaseks on kulud vähenenud, kuid endiselt maksab genoomi järjestamine kuni 50 miljonit dollarit. Seega erineb eesmärgiks seatud 1000 dollarit hetkeolukorrast kordades. Osa teadlastest on arvamusel, et olemasolevate genoomi järjestamiseks kasutatavate tehnoloogiatega, mis küll pidevalt täiustuvad, pole võimalik seatud eesmärki saavutada. Aastaid on DNA järjestuse määramiseks kasutatud elektroforeesi, mis eeldab hinnaliste kemikaalide kasutamist. Esmaklassilise aparatuuri olemasoluta ei suuda keskmine labor järjestada enam kui 1000 aluspaari päevas. Sellise kiiruse juures kuluks inimese genoomi 3,2 miljardi aluspaari järjestamiseks ligi 10 000 aastat. Skeptikute hinnangul kulub eesmärgi saavutamiseks 10-15 aastat.
Aprillis avaldas firma Caltech teadlase
Stephen Quake'i juhitud uurimisrühm esimesed edukad "üksiku molekuli järjestamise" tulemused, kus loetakse DNA ühe aluspaari kaupa. Quake'i rühm märgistab fluorestseeruvate (helendavate) "siltidega" DNAd ümbritsevad vabad molekulid ning jälgib, milliseid molekule kasutatakse DNA replikatsiooni korral. Augustis avaldas Church'i töörühm ajakirjas Science katse tulemused, kus DNA töötlemisel erinevate valguse sagedustega õnnestus saada värviline kood, mille alusel on võimalik konstrueerida DNA järjestus. Daniel Branton, Harvardi Ülikoolist arendab meetodit Schloss, kus DNA tulistatakse läbi imepisikese ava (nanopore) ja mõõdetakse iga aluspaari antavat elektrilist signaali. Firma U.S. Genomics üritab märgistada teatud järjestuse lõigud, et seejärel neid suurel kiirusel laseriga tuvastada.
(AP), 08.09.03

Osteoporoosi geneetika uurimine
Firma Interleukin Genetics ja California Ülikool asuvad koostöös määrama interleukin-1 (
IL-1 ) geneetilisi variatsioone, mis muudavad põletiku kulgu, põhjustades näiteks selgroomurde. Osapoolte teatel võivad erinevad IL-1 SNPd ja haplotüübid põhjustada põletkulises protsessis muutusi, mis soodustavad luumurde. Koostöö käigus loodetakse selgitada osteoporoosi luumurdude geneetilisi faktoreid. 
(GenomeWeb News), 08.09.03 

"Elus kondoom" HIVi vastu
Geneetiliselt töödeldud vagiina bakterid (Lactobacillus jensenii) võivad kujuneda "elavaks kondoomiks", tootes valku (CD4), mis kaitseksid naisi HIV nakkuse eest. Laborikatsete käigus on juba õnnestunud kasutada baktereid viiruse tõkestamiseks. Järgnevalt kavatsetakse testida bakterite omadusi reesusahvi vagiina kudedes. Stanfordi Ülikooli teadlase Peter Lee sõnul töötatakse hetkel nii bakteri tootmise, kohaletoimetamise kui ka efektiivsuse kallal, et see lahendus võimalikult kiiresti kliinikutesse jõuaks. Lee hinnangul on nn keemilised kondoomid, mis pärsiksid viiruse arengut eriti väärtuslikud ühiskondades, kus kultuurilistest eripäradest tulenevalt on naistel tihti raske nõuda partnerilt kondoomi kasutamist.  
(NewScientist.com), 09.09.03
(ScienceNow), 09.09.03

Emaka- ja munasarjavähi biomarkerid
Saksamaa Vähiuurimise Keskuse teadlased kirjeldavad ajakirjas Lancet emaka- ja munasarjavähi biomarkereid. Peter Altevogt'i juhitud uurimisrühm avastas nimetatud vähki põdevate patsientide immunoloogilisi ja genotüübiandmeid uurides biomarkeri L1 glycoprotein. Biomarkerite olemasolul võib väita, et patsientide väljavaated haiguse edasise kulgemise osas pole head. 
(GenomeWeb News), 12.09.03

Uued võimalused geenide aktiivsuse kontsollimiseks
Inimese organismis oleva umbes 35 000 geeni töö kontrollimine on usaldatud nn transkriptsioonifaktoritena tuntud molekulidele, mis määravad kas geenid on aktiivsed või mitte. Teadlased on üritanud luua kunstlikke transkriptsioonifaktoreid (ATF - artificial transcription factor), mis võimaldaksid vastavalt vajadusele aktiviseerida teatud geenid. See võimaldaks näiteks transkriptsiooni, mis on esimeseks sammuks geenides sisalduva info valkudeks kodeerimisel, täpsemat uurimist. Kuna just vigu transkriptsioonis seostatakse mitmete haigustega, alates diabeedist kuni vähini, võib ATF-ide kasutamine luua võimalused nende vigade kõrvaldamiseks. Michigani Ülikooli keemia abiprofessor Anna Mapp on kolleegidega avastanud geenide aktiivsust kontrollivate transkriptsioonifaktorite toimemehhanismi uusi nüansse. Näiteks leidsid nad, et transkriptsioonifaktori võime aktiveerida geen sõltub sellest, millises raku transkriptsioonimehhanismi paigas ja kui kõvasti faktor kinnitub. Vaata lisaks: http://www.umich.edu/~michchem/faculty/mapp/.
(ScienceDaily), 12.09.03

Firmad jahivad NIAIDi bioterrorisimi vastaseks võitluseks eraldatud vahendeid
USA Riikliku Tervishoiuinstituudi biokaitse alased programmid on kujunenud mitmetele genoomika ja proteoomika firmadele heaks võimaluseks finantseerida arendustegevust. Näiteks septembris lõppeva 2003. eelarveaasta vältel on bioterrorismi alaseks teadus- ja arendustegevuseks eraldatud 1,7 miljardit dollarit, millest enamik läks Riiklikule Allergia ja Nakkushaiguste Instituudile (NIAID). Järgmisel eelarveaastal kasvatas Kongress NIAIDi eelarve ligi 4 miljardilt 4,33 miljardile, kusjuures juurdekasv peaks minema täiendavalt bioterrorisimi vastastele uurimisprojektidele.
Näiteks diagnostikafirma EraGen Biosciences sai NIAIDi biokaitse alase ligi ühe miljoni dollarilise toetuse töötamaks välja biorelvade vastast diagnostikat ettevõtte genotüpiseerimissüsteemi GeneCode baasil. Kahe ja poole aastase toetuse vältel kohustub firma EraGen kohandama olemasoleva tehnolooga SARSi jt kõrge riskitasemega defineeritud nakkusohtlike viiruste avastamiseks. 
(GenomeWeb News), 09.09.03

(GenomeWeb News), 12.09.03

Kaks biokiipide patenti
Biotehnoloogia firma Zyomyx teatas, et USA Patendiamet on neile väljastanud kaks biokiibi patenti. Neist esimene (Nr. 6,582,969) anti välja 24. juunil ja teine (Nr. 6,596,545) 22 juulil. Mõlemad kaitsevad lahendusi, mis on rakendatavd ravimiarenduses biomolekulaarse akiivsuse in vitro skriinimisprotsessis, kliinilises diagnostikas, proteoomika ja genoomika uurimises.
(GenomeWeb News), 12.09.03

Kuulutati välja prestiizhika meditsiiniauhinna laureaadid
Teadlased, kes töötasid välja uudse liigesepõletiku vastase ravi ja näitasid kuidas rakud mõistavad neis sisalduvaid geene, on võitnud prestiizhikad meditsiiniauhinnad. Viimasel 11 aastal on Albert ja Mary Laskeri Fondi autasu saanud 15 teadlast kõik hiljem pärjatud ka Nobeli preemiaga. Autasuga kaasneva 50 000 dollari suuruse honorari said tänavu
Marc Feldmann ja Sir Ravinder N. Maini (Kennedy Reumatoloogia Instituut, London) ning Robert Roeder (Rockefelleri Ülikool). Feldmn ja Maini näitasid 1980ndatel, et immuunsüsteemi keemiline sõnumikandja ehk TNF (tumor necrosis factor) kutsub esile põletiku, mis iseloomustab reumaatilist liigesepõletikku. Teadlased tõestasid liigesepõletikku põdevatel hiirtel, et TNFi blokeerimisel vähenevad liigeste kahjustused ja paistetus. Esimesed reumaatilise liigesepõletiku vastase ravi katsed inimestel viidi läbi 1992.a., kus ravim leevendas patsientide vaevusi mõne tunni jooksul. Tänaseks on põhimõtet rakendatud erinevates liigesepõletiku vastastes ravimites. Meditsiini valdkonna alusuuringute preemia sai Rockefelleri Ülikooli biokeemik Robert Roeder, kes tegi 1960ndatel teedrajavat uurimistööd protsessist, kuidas rakkud mõistavad geenidest valke toota. Roederi tööd panid aluse geenide aktiivsuse biokeemilisele analüüsile. 1969ndal astal identifitseeris Roeder peamised valgud (RNA polümeraas), mis konverteerivad geenides sisalduva info sõnumit edasi kandvateks molekulideks ehk RNAks. Vaata lisaks: www.laskerfoundation.org 
(AP), 13.09.03
(Nature Science Update), 15.09.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.