SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Geenifoorum 2003
Tartus Vanemuise Kontserdimajas kahepäevasel rahvusvahelisel geneetika teemalisel konverentsil osalenud geeni- ja biotehnoloogia tippteadlased ja biotehnoloogia firmade esindajad kinnitasid, et üha täienevad teadmised inimorganismi geneetilisest ülesehitusest loovad paremad võimalused inimhaiguste alistamiseks. Konverentsi Geenifoorum 2003 alateemaga "Kaksikheeliksi poolsajand" raames ilmus James Watsoni tõlkeraamat “Kaksikheeliks”, kuulutati välja PricewaterhouseCoopers’i ja Eesti Geenikeskuse rakendusliku biotehnoloogia auhinna võitja ning kunstitööde konkursi “DNA kaksikheeliks” võitjad. <loe edasi>

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 36. nädal (01.09-07.09)

====================================
Sisukord:
Vaskulaarsete tüsistuste vähendamine diabeetikutel
Südame taastamine tüvirakkudega
Busquin kutsub Aafrika riike üles edendama Euroopaga partnerlust
Rõugete vastane vaktsiin tagb eluaegse immuunsuse
Ülem-Austrias ei kehtestata GMOde keeldu
Briti parlamendi ülevaade riigi biotehnoloogiast
Uued eesnäärmevähi ravivõimalused
Punast veini seostatakse pikaealisuse ja fertiilsusega
Geenid viitavad skisofreeniale
Farmakogenoomika projektidele kolm miljonit dollarit
Sugupuu võib selguda geeniuuringute kaudu

====================================

Vaskulaarsete tüsistuste vähendamine diabeetikutel
Diabeet on üks sagedasemaid kroonilisi haigusi, mis võib põhjustada vaskulaarseid muutusi ning veresoonkonna haigusi. Itaalia teadlastel on õnnestunud kindlaks teha, et neid komplikatsioone võib aidata efektiivselt diagnoosida ja ravida muundatud glükoosi reguleeriv valk 94 (Grp94), mis sisaldub vereplasmas.
Melliitdiabeet kujutab endast kroonilist haigust, mida põhjustab vere ebanormaalselt kõrge glükoosi tase. Aja jooksul võib suhkruhaigel välja kujuneda mõni veresoonkonnahaigus. Statistilised andmed kinnitavad, et diabeetikul on sama suur oht südameinfarktiks või rabanduseks kui mitte-diabeetikul, kes on juba ühe müokardi infarkti läbi elanud. Südamehaiguste poolt põhjustatud surmajuhtumid on diabeetikute lõikes kaks korda sagedasemad kui mitte-diabeetikutel.
Teadlaste uus avastus võib aga siinkohal diabeetikuid aidata. Arvatakse, et veresoonkonna hädasid võib põhjustada suurenenud proteolüütiline aktiivsus, mis on tingitud suurest Grp94 kontsentratsioonist vereplasmas. Kui Grp94 kontsentratsioon õnnestuks õigel ajal kindlaks teha, võimaldaks see ka tüsistusi ennetada. Grp94 vastaste antikehade blokeeruv mõju proteolüütilisele aktiivsusele võimaldab kasutada neid ka ennetavas ravis või põhiravis.
Proteolüütilise aktiivsuse katseid on kehavälistes tingimustes (külvatud rakkudel) juba edukalt tehtud. Grp94 suurenenud kontsentratsioon vereplasmas viitab tõepoolest vaskulaarse kahjustuse suurenenud riskile. Veelgi enam, diabeetiku vereplasmast eraldatud puhastatud Grp94 võib osutuda immunogeeniks, millest toota antikehi nii diagnostiliseks kui terapeutiliseks kasutuseks. Järgnevalt oodatakse, et immunoloogia, molekulaarbioloogia ja eluteadustega tegelevad biotehnoloogia ja farmaatsiafirmad näitaksid üles huvi litsentsilepingute sõlmimiseks.
( Cordis), 01.09.03

Südame taastamine tüvirakkudega
Geneetiliselt töödeldud tüvirakud suudavad taastada südame tegevust ja parandada müokardi infarkti (südameataki) järgsed kahjustused. Juba aastaid on erilise eduta üritatud parandada kahjustatud südameid mesenhüüm tüvirakkudega, mida eraldatakse luuüdist. Harvard'i Arstiteaduskonna uurimisrühm Victor Dzau juhtimisel on geenitehniloogiliselt pannud tüvirakud tootma valku (Akt), mis takistaks rakusurma. Just tüvirakkude kiire siirdamisjärgne hävimine on kujunenud peamiseks takistuseks teraapia arendamisel. Katsed rottidel näitasid, et modifitseeritud tüvirakud taastasid 80-90% kaotatud müokardi (südamelihase) mahust ja tagasid südame tavapärase tegevuse.
(Nature Medicine), september

Busquin kutsub Aafrika riike üles edendama Euroopaga partnerlust
Euroopa Liidu teadusvolinik Philippe Busquin kutsub Aafrika riikide valitsusi üles toetama Euroopa-poolset arenguriikidele suunatud kliiniliste katsete partnerlust (European developing countries clinical trials partnership, EDCTP). Algatus EDCTP, mis sai hoo sisse alles hiljuti 6. Raamprogrammi raames, seab eesmärgiks kättesaadavate AIDS-i, malaaria- ja tuberkuloosiravimite väljatöötamise Euroopa riikide ning arenguriikide uue koostöövormi kaudu. Programmile eraldatud eelarve viieks aastaks on 600 miljonit eurot, millest 200 miljonit tuleb EL-ist, 200 miljonit riiklikest teadusprogrammidest ning ülejäänud 200 miljonit erasektorist.
Teadusvolinik Busquin rõhutas programmiga seoses arenguriikide vajadust teha koostööd Euroopaga, et leida efektiivsed ravimid AIDS-i, malaaria ja tuberkuloosi vastu. Busquin’i sõnul võib 600 miljoni euro eraldamist käsitleda Aafrika ja Euroopa teadlaste ees seisva unikaalse võimalusena jõud ühendada.
EDCTP näol on tegemist siiani suurima ning ambitsioonikaima kliiniliste katsete programmiga, mis on Aafrikas läbi viidud. Muude aspektide kõrval hõlmab programm näiteks kohalike teadlaste ja arstide tänapäevast koolitust. Esimeste kliiniliste katsetega tehakse algust piirkondades, kus vaesusega seotud haigused on epideemilised. Pikemas perspektiivis on kavas välja töötada Aafrika elanikkonna vajadustele kohandatud ravivõimalused ja kättesaadavad vaktsiinid. P. Busquin sõnastas lühikese kokkuvõtte programmist järgnevalt: “kliinilised uuringud Aafrikas, aafriklastele ja koos Aafrika teadlastega”.
Arenguriigid ootavad lähiajal lisaks ELi abile positiivset otsust ka Maailma Kaubandusorganisatsioonilt, mille kohaselt paraneks riikide juurdepääs ravimitele. Väljatöötatud kompromissiga sätestataks arenguriikide õigus importida soodsatel tingimustel farmaatsiatooteid eeldusel, et neid riigis ei toodeta.
(Cordis), 02.09.03

Rõugete vastane vaktsiin tagb eluaegse immuunsuse
Mark Slifka näitab kolleegidega ajakirjas Nature Medicine, et enam kui 90% rõugete vastu vaktsineeritud inimestest säilitavad eluaegse immuunsuse. Teadlased uurisid viiruse vastase immuunsuse taset ja kestvust jälgides viirusele spetsiifilisi antikehi ja T-rakke. Kuigi vaktsiinile spetsiifiliste T-rakkude mälu aastakümnetega vähenes, säilitasid enamik inimestest stabiilse antikeha vastuse kuni 75 aasta jooksul pärast vaktsineerimist. See viitab sisuliselt eluaegsele immuunsusele. Teadlaste hinnangul on seega laialdase rõugeepideemia oht väiksem kui arvati. Samas on inimesed, kes sündisid pärast 70ndate aastate keskel lõppenud massilise vaktsineerimise lõpetamist siiski haavatavad.  
(Nature Medicine), september

Ülem-Austrias ei kehtestata GMOde keeldu
Euroopa Komisjon lükkas 2. septembril tagasi Ülem-Austria palve kehtestada piirkonnas kolmeaastane keeld geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasutamisele. Piirkonna omavalitsused leiavad, et keeld on vajalik mahepõllunduse ja traditsioonilise põllumajandustoodangu kaitsmiseks, samuti taimede ja loomade geneetiliste ressursside kaitsmiseks GMOde saaste eest.
Euroopa Komisjon jõudis vastavale otsusele pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA), kes leidis, et keelu jõustamiseks pole alust. Keskkonnavoliniku Margot Wallström’i sõnul on Austria mure keskkonna ning inimeste tervise pärast samas täiesti arusaadav, selliseid kahtlusi jagavad ka mitmed teised Euroopa piirkonnad.
Austria Tervishoiuministeeriumi esindaja sõnul valmistas Komisjoni otsus austerlastele pettumuse. Ministeeriumi esindaja sõnul on avalik arvamus otsusest tugevalt häiritud, kuna 90 % inimestest ei poolda geenitehnoloogia kasutamist põllumajanduses. Siiski tunnistas ametnik, et juriidilisest aspektist polnud piirkonnapõhise keelu taotlemine parim võimalus küsimust lahendada.
( Cordis), 03.09.03

Briti parlamendi ülevaade riigi biotehnoloogiast
Briti parlamendikomisjoni koostatud biotehnoloogia sektori ülevaates "UK Biotechnology Industry" nenditakse, et Suurbritannia on kujunenud valdkonnas juhtivaks riigiks Euroopas ja maailma lõikes on kindlalt USA järel teisel positsioonil. Kuna paljud teised riigid on sektori arengusse tohutult investeerinud, ei saa Suurbritannia loorberitele puhkama jääda. Briti biotehnoloogia alustaladeks on ülikoolide bioteaduste ja õppetöö ning haiglate ja uurimisinsituutide teadustöö kõrge tase. Siiski nähakse puudusi, sest pikas perspektiivis pole tehtavad investeeringud piisavad. Kuigi paljud Briti firmad on asutatud ülikoolide teadustöö baasil, rõhutatakse tehnoloogia siirde tõhustamise vajadust, sest selles valdkonnas jäädakse selgelt alla USA-le. 
Briti firmade finantseerimine on tagasihoidlikum kui paljudes konkureerivates piirkondades. Valitsuse toetus biotehnoloogia ettevõtetele on väike võrreldes teiste riikide poolt sektori toetuseks loodud avaliku sektori fondidega. Samas pole aruande koostajad veendumusel, et avalikud vahendid tagaksid edu. Tähtsam on piisava riskikapitali olemasolu, mis Suurbritannias on küll tekkinud, kuid ei vasta eelkõige investeeringu lühikese perioodi osas täpselt biotehnoloogia sektori vajadustele. Briti Riskikapitali Assotsiatsiooni (BVCA) andmetel on kümnendik organisatsiooni 160-st liikmest märkinud peamiseks tegevusalaks biotehnoloogia. 2002. aastal investeeriti 75 biotehnoloogiafirmasse tagasihoidlikud 1.2 % (58 mln naela) kogu riskikapitali investeeringutest (5.5 mld naela).
Aruandes tõdetakse positiivse nähtusena kobarate (cluster) teket nt Cambridge. Nähakse, et suhteliselt väiksesse piirkonda koondunud erinevate biotehnoloogia ettevõtete tegevusest saavad tuge eelkõige alustavad firmad. Tulenevalt keskastme ja tippjuhtid puudusest sektoris soovitatakse valitsusel, ülikoolidel ja teistel kaubandusorganisatsioonidel parandada väljaõpet nimetatud valdkondades.
(Report: UK Biotechnology Industry), 03.09.03

Uued eesnäärmevähi ravivõimalused
Euroopa Komisjon rahastab 6. Raamprogrammi (RP) raames uudset eesnäärmevähi-alast uurimistegevust. ELis diagnoositakse igal aastal eesnäärmevähk umbes 200 000 mehel. Erialaarstide arvates on see arv Euroopa vananeva elanikkonna tõttu kasvamas. Varajases staadiumis avastatuna on eesnäärmevähk täiesti ravitav haigus, kuid kahjuks jõuavad pooled patsientidest arsti juurde haiguse lõppstaadiumis, kus hormoonravi enam aidata ei pruugi. Sellistel juhtumitel võib vähk edasi levida ka luukoesse ning välja areneda luu metastaasidega eesnäärmevähk.
6.RP all loodud PRIMA võrgustik, mis koondab 14 akadeemilist asutust ning 3 eraettevõtet neljast ELi liikmesriigist ja Iisraelist, on asunud uurima, miks muutub eesnäärmevähk hormoonravile allumatuks ning levib luukoesse. Täpsemalt tegeletakse eesnäärmevähi rakkude ja luu mikrokeskkonna omavaheliste seoste uurimisega.
Jack Schalken, kes koordineerib projekti Hollandi Nijmegen’i Ülikooli poolt, tõi välja ühe eesnäärmevähi senise ravi miinuspoole – kuni praeguseni on lõppstaadiumis oleva vähi raviks kas füüsiline või keemiline kastreerimine. Sel viisil on võimalik küll haigus paremini kontrolli alla saada, kuid välistatud pole vähirakkude levimine teistesse kehaosadesse.
Teadlased soovivad analüüsida eesnäärmevähki põdevate patsientide koeproove, et selgitada välja, kuidas saab alguse vähi levik haiguskoldest väljapoole. Seejärel asutakse välja töötama uut ravimeetodit. Kuna vähirakkude geneetiline struktuur võib kiiresti muutuda, siis pööratakse tähelepanu mitmesugustele ravivõimalustele (nt ravi molekuli tasandil, immunoteraapia jne). Viimases etapis leiavad aset teraapia kliinilised katsed.
(Cordis), 03.09.03

Punast veini seostatakse pikaealisuse ja fertiilsusega
Teadlased on teinud kindlaks, et punase veini üks põhilisi koostisosi pikendab märkimisväärselt pärmi eluiga. Avastus tekitab õigustatult küsimuse, kas punase veini joomine aitab ka inimestel kauem elada. Saavutamaks vajalikke koguseid, tuleb klaas oma lemmikveini juua siiski kolm korda päevas. Lisaks selgub, et regulaarne veinijoomine võib aidata naistel kiiremini rasestuda.
USA Harvard’i Meditsiinikooli teadlased avastasid, et punases veinis on koostisosa, mis pikendab pärmi eluiga kuni 70 %. Kuna pärmil ja inimesel on palju ühiseid geene, võib oletada, et punasel veinil on samasugune mõju inimesele. Punase veini maagiline koostisosa – resveratrol – pikendas pärmi eluiga tõstes DNAd stabiliseeriva ensüümi taset. Teadlane Peter Piper kinnitas usutluses ajakirjale Nature, et suure tõenäosusega on võimalik ensüümi aktiivsust tõstes aeglustada vananemist.
Taani teadlased on viinud läbi sõltumatu uuringu, mille tulemused kinnitavad, et naistel, kes alkoholi üldse ei joo, võtab rasestumine kauem aega. Veini joovad naised rasestuvad uuringu andmetel kiiremini kui õlut või viina joovad naised. Taani teadlased analüüsisid üle 30 000 naise elustiili, et teha kindlaks, kui kiiresti naised rasedaks jäävad. Selgus, et veini joovad naised rasestusid kõige lühema aja jooksul. Teadlaste sõnul mõjutavad rasestumise kiirust kindlasti ka naise elustiil ja iseloomuomadused. Vaata lisaks: http://www.nature.com/nsu/030825/030825-1.html
( Cordis), 05.09.03

Geenid viitavad skisofreeniale
Ühendatud Kuningriigis läbi viidud uurimus kinnitab, et vigased ajurakud võivad põhjustada skisofreeniat ja bipolaarset häiret. Maailmas kannatab skisofreenia all 24 miljonit inimest. Arstid on aastaid arvanud, et haiguse taga on teatud ajukemikaalide ebanormaalne tase, kuna antipsühhootilised ravimid muudavad molekulide tegevust. Viimasest uurimusest selgub, et tegu võib olla hoopis ajurakkude, oligodendrotsüütidega, mis aitavad närvidel elektrilisi impulsse edasi kanda. Cambridge’i Babraham’i Instituudi teadlased Sabine Bahn’i juhtimisel leidsid, et 15ne skisofreenia tagajärjel surnud patsiendi ajus oli vähemalt 11 oligodendrotsüüdi geeni pärsitud. Oligodendrotsüüdi geenid olid maha surutud ka 15ne bipolaarse häire all kannatanud patsiendi ajus, kelle meeleolu oli haiguse tõttu kõikunud ülevoolavast rõõmust depressioonini.
Skisofreeniat põhjustavate geenide kindlakstegemine on osutunud keeruliseks. Häire tekib ilmselt geenide ja kogemuste kombinatsioonist. Erinevad selgitused haiguse tekkepõhjuste kohta pole siiani läbimurdvateks osutunud. Bahn’i töögrupp sõelus üle 22 000 geeni patsientide ajudes, kes põdesid kas skisofreeniat, bipolaarset häiret või ei põdenud kumbagi kahest eelnevast. Selgus, et muteerunud geenid kas vähendavad oligodendrotsüütide teket või tapavad juba olemasolevaid, mistõttu ei saa oligodendrotsüüdid toota rasvast ainet müeliini. Müeliin katab närvirakke ning aitab neil saata elektrisignaale. Müeliini puudumine võib viia skisofreenia või bipolaarse häire sümptomiteni kui mõjustatud on mõttetegevust või mälu kontrollivad piirkonnad. Bahn tegi kindlaks, et skisofreeniku ajus on energiat tootev protsess tõsiselt häiritud. Oligodendrotsüüdid vajavad aga oma töös hulgaliselt energiat.
( Nature Science Update), 05.09.03

Farmakogenoomika projektidele kolm miljonit dollarit
USA Riiklik Tervishoiinstituut eraldab tuleval aastal tuju- ja rahutushäirete farmakogenoomika uurimiseks 3 mln dollarit. Uurimisprojektid peaksid keskenduma genoomika meetodite rakendamisele tuju- ja rahutushäirete ravimite hindamisel. Eesmärgiks on leida inimese genoomist farmakogeneetiliselt olulised järjestuse lõigud, võrreldes reaktsiooni ravimitele genotüübiandmetega.
(GenomeWeb News), 05.09.03

Sugupuu võib selguda geeniuuringute kaudu
Ameerika mustanahalised kasutavad üha enam geeniuuringuid, et saada informatsiooni sidemetest oma esivanemate kodumaaga. Vastavat teenust pakub Washington D.C. firma African Ancestry Inc., mille käsutuses on Aafrika DNA proovide andmebaas. African Ancestry pakub kahte liiki DNA teste, firma DNA andmebaas hõlmab 10 000 inimest 85 Aafrika etnilisest grupist. Igat gruppi iseloomustavad spetsiifilised geneetilised markerid, mis on põlvkondade kaudu edasi antud ning mida on võimalik kindlaks teha tänaste Ameerika mustanahaliste rakkudes. Andmebaas tekkis teaduskirjandusest Aafrika hõimude geneetiliste järjestuste kogumise ning vabatahtlikelt DNA proovide kogumise teel.
Firma poolt pakutav populaarseim test teeb kindlaks mitokondriaalse DNA, geneetilise materjali väljaspool rakutuuma. Evolutsioonibioloogide arvates on inimese mitokondriaalne DNA koopia tema ema, vanaema jne omast kujutades justkui emapoolset sugulusniiti, mis ulatub tagasi liikide tekkeaega. Selle teooria kohaselt pärinevad kõik inimesed Aafrika Evast. Eelmisel aastal sattus teooria aga kahtluse alla, kui Taani teadlastel õnnestus mehe lihasrakkudes kindlaks teha isalt päritud mitokondrid. African Ancestry pakub ka Y-kromosoomi DNA testi, mille abil dokumenteeritakse isapoolne põlvnemine.
Mitokondriaalne DNA muteerub tavaliste geenidega võreldes kiiremini. Seetõttu on teadlastel olnud võimalik jälgida muutuste ulatust identifitseerides individuaalsed vereliinid. Mitokondriaalne DNA on juba aastaid olnud abiks kohtumeditsiini arstidele, kes selle järgi surnuid identifitseerivad. Meetodit kasutati näiteks Maailma Kaubanduskeskuse rusude alla jäänud surnukehade tuvastamiseks.
Mõnede professionaalsete genealoogide ja bioeetikute arvates kujutab aga ettevõtmine endast ebareaalsete lootuste külvamist. Stanford’i Ülikooli õigusteaduste professor ning bioeetik Hank Greely ei usu, et seesugused meetodid saaksid pakkuda huvilistele kogu informatsiooni. Tema arvates võib uurimistulemus, mis kinnitab vaid 1/16-ndikku inimese päritolust, olla eksitav. Ettevõtte oamnikud peavad teenust aga kasumlikuks. Alates ettevõtmise algusest k.a veebruaris on müüdud umbes 300 testi.
Viimastel kuudel on tegevust alustanud teisedki mitmesugustele etnilistele gruppidele keskendunud firmad. Trace Genetics on kogunud 4000 DNA proovi ning pakub klientidele võimalust teha kindlaks Ameerika indiaani päritolu. Chicago Ülikooli genealoog Tony Burroughs leiab, et DNA on siinkohal küll väga tähtis, kuid ometigi mitte imerohi, mis võimaldaks teha kindlaks kogu perekonna sugupuu.
( CNN), 06.09.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.