SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 35. nädal (25.08-31.08)

====================================
Sisukord:
Uurimus kinnitab litsentseerimise kasumlikkust
Sequenom avastas diabeedi riskifaktorid
Maailma ähvardab diabeedikatastroof
HIV ravim sobib ka banaanide raviks
Soome teadlased avastasid düsleksiat põhjustava geeni
Magus avastus valkude tootjatele
Briti väljaanne tutvustab geenivaramut
Identifitseeriti kurtust põhjustavad geenid
Identifitseeriti verevähiga seotud geen
Alzheimeri turumaht kasvab 4,5 miljardini
Levinud geenivariant suurendab vähi tekkimise tõenäosust
====================================

Uurimus kinnitab litsentseerimise kasumlikkust
Konsultatsioonifirma Mercer Management Consulting läbiviidud uurimusest selgub, et sisseostetud tooted genereerivad suurtele farmaatsiafirmadele kaks korda suurema müügikäibe kui firma enese poolt arendatud ravimid. Juhtimiskonsultatsioonidele keskenduv firma väidab, et ravimifirmade iga arendusse investeeritud dollari tekitab 14 dollarit müügikäivet. Kuid seda on poole vähem kui vähemalt III kliiniliste katsete faasist litsentseeritud ravim, mis tekitab litsentsi ostmiseks kuluva iga dollari kohta 22 dollarit müügitulu. Mercer leiab, et kuigi firma siseselt arendatud tootel on kõrgem kasumimarginaal, siis keskmiselt on arendustegevuse kulud sedavõrd kõrged kuna arvesse peab võtma suurenevat ebaõnnestumise riski.
(FT), 25.08.03

Sequenom avastas diabeedi riskifaktorid
Sequenom tuvustas rahvusvaheliselt diabeedi genoomika konverentsil Prantsusmaal geneetika uurimisprojekti tulemusi, mille käigus avastati diabeet (tüüp 2) riskifaktorid. Siiani on erinevate uurimuste käigus identifitseeritud kaheksa geeni, mida erinevates populatsioonides on seostatud diabeet (tüüp 2) tekkega. Sequenomi teadlased näevad geeni FOXA2 (HNF3B) olulise diabeedi riskifaktorina. Uurimistulemused näitavad, et kõnealust geeni peaks olema võimalik edukalt kasutada ravimikandidaadi või diagnostika meetodi arendamiseks. 
(pressiteade), 25.08.03

Maailma ähvardab diabeedikatastroof
Diabeedi majanduslik mõju võib lähiajal mitmes riigis ületada AIDSi põhjustatud kahju, sest enam kui 300 miljonit inimest üle maailma on kõrgendatud diabeediriskiga. Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni konverentsil avaldatud raporti andmetel kulutatakse 20 kuni 79 aastaste diabeedi ravimiseks üle maailma aastas 153 miljardit dollarit. Raportis Diabetes Atlas ennustatakse, et aastaks 2005 on kulutused kasvanud 213 kuni 396 mld dollarini. Ennustuste paikapidavuse korral kasvab aastaks 2025 diabeeti haigestunud patsientide arv tänaselt 194 miljonilt 333 miljonini. Wales'i Ülikooli kliinilise epidemioloogia professor Williams Rhys leiab, et riikides, kus diabeedi juhtumid on sagedased ületavad kulutused diabeedi ravimisele peagi AIDSi põhjustatud kulutused. Rahvusvahelise Diabeedi Instituudi direktor Paul Zimmet ennustab, et diabeet avaldab 21. sajandi esimesel 20 aastal samaväärselt laastavat mõju kui AIDS möödunud sajandi viimasel kahel kümnendil.
(Medscape), 25.08.03 

HIV ravim sobib ka banaanide raviks
Belgia teadlased on teinud kindlaks, et inimestel retroviirusi ravivad rohud, mida kasutatakse tavaliselt HIV puhul, suudavad hävitada ka banaanide viirushaigused. Gembloux’i Ülikooli taimepatoloogia ning Leuven’i Katoliku Ülikooli troopiliste kultuuride parendamise laboratooriumi teadlased töötasid Belgia valitsuse toel välja terve rea terapeutilisi tehnoloogiaid banaanide viirushaiguste kõrvaldamiseks.
Veel mõnda aega tagasi ei olnud näiteks teada, kuidas vabaneda banaanide ühest levinud haigustekitajast – banaanide triipviirusest. Leuven’i Ülikooli Rega instituudi teadlased, kes on maailmas tuntud B-hepatiidi ning HI-viiruse vastase ravimeetodi väljatöötamise poolest, on aga avastanud meetodi ka selle viiruse raviks. Võttes arvesse asjaolu, et banaani triipviirus kasutab enda dubleerimiseks samu ensüüme, mida kasutavad inimviirusedki, katsetasid teadlased banaanidel B-hepatiiti ja HI-viirust pärssivaid ravimeid.
Katsete tulemusel selgus, et kaks ravimiühendit (adevoir ja tenoovir) osutusid banaanide triipviiruse kõrvaldamisel vägagi efektiivseks. Seetõttu plaanitakse uue ravimeetodi kasutamist nii banaanidel kui jahubanaanidel. Uus ravimeetod toob hinnanguliselt kasu 400 miljonile inimesele, kes sõltuvad puuviljadest (banaanidest) spetsiaalse dieedi tõttu. Ravimeetod on kasulik ka keskkonnale, kuna banaanide triipviiruse resistentsus võimaldab oluliselt vähendada pestitsiidide kasutamist. Lisainfo: http://www.kuleuven.ac.be/nieuws/berichten/2003/pb21_08_03e.htm
(Cordis), 26.08.2003

Soome teadlased avastasid düsleksiat põhjustava geeni
Soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi.
Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel geeni rolli täpsemalt selgitada, küll aga usuvad nad, et kõnealune geen kontrollib stressitaset. Loodetakse, et avastus aitab diagnoosida ning ravida düsleksiat juba varases lapsepõlves. Lisainfo: http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/laa/haart/vk/nopola-hemmi/familial.pdf
(Cordis), 27.08.2003

Magus avastus valkude tootjatele
Biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmad üritavad arendada valkudel põhinevaid ravimeid. Üheks takistuseks on aga asjaolu, et paljud valgud on ümbritsetud väikestest suhkrumolekulidest, mida on raske matkida. Teadlased on aga avastanud võimaluse, kuidas toota pärmist odavalt suhkrutega valke. Suhkrud aitavad valkudel end korrapäraselt kokku pakkida ja hiljem stabiilsust säilitada. Immuunrakud suudavad suhkrute abil vajalikke valke eristada võõrastest sissetungijatest.
Ajakirjas Science tutvustatakse uurimust, kus identifitseeriti mitu inimvalkudel leiduvaid suhkruid kinnitavat ensüümi tootvad geenid. Kui geenid pandi pärimis toimima, saadi suures koguses inimvalke.
(ScienceNow), 28.08.03

Briti väljaanne tutvustab geenivaramut
Ajaleht London Times kirjutab Eesti kavatsusest luua erakordse projekti raames üleriigiline geeniandmeid sisaldav andmebaas. Ajakirjanik kirjutab, et "Väike Balti riik, mis referendumi "jah" korral liitub järgmisel kevadel Euroopa liiduga on kujunemas kogu Euroopa jaoks omamoodi sotsiaalseks laboratooriumiks, kus katsetada 21. sajandil lahendamist vajavaid eetilisi küsimusi. 
(London Times), 28.08.03

Identifitseeriti kurtust põhjustavad geenid
Euroopa Komisjon tutvustab ELi poolt finantseeritud projekti tulemusi, mille raames tehti kindlaks kurtust põhjustavad geenid. Projektile “Pärilik kurtus” eraldati 5. RP alt 2,12 miljonit eurot. Projekti peamiseks eesmärgiks oli suurendada arusaamist kuulmisprotsessist ning teha kindlaks kurtuse geneetilised tegurid. Euroopa Komisjoni teadusvoliniku Philippe Busquin’i sõnul on kurtusega seotud uurimistegevuse rahastamine väga oluline, kuna kuulmishäirete all kannatab suurenenud mürataseme ning vananeva elanikkonna tõttu järjest rohkem inimesi.
Euroopas kannatab erinevate kuulmiskahjustuste all üle 22 miljoni inimese, kellest umbes 3 miljoni kuulmislävi on vahemikus 80-100 dB. Kuulmiskahjustus ei põhjusta üksnes sotsiaalseid ja meditsiinilisi probleeme (nt depressioon) vaid kujutab endast ka kõige kulukamat puuet. Hinnanguliselt kulutatakse kuulmiskahjustusega patsientide abistamiseks igal aastal 78 miljonit eurot, s.o enam kui kulub epilepsia, sclerosis multiplex’i, selgroovigastuste, halvatuste ja Parkinson’i haiguse käes vaevlevatele patsientidele kokku. Kuna enam kui 50 % kuulmiskahjustustest on geneetilise tagapõhjaga, otsustasid projektikonsortsiumis osalenud teadlased molekulaardiagnostiliste testide väljatöötamiseks teha kindlaks ning isoleerida geenid, millel on arvatud seos kurtusega. 36 geenist osutusid defektseteks 18 geeni. Üks geenidest (“connexin 26”) osutus seejuures rohkem kui 30 % kurtusejuhtumite põhjustajaks Euroopas.
Avastus annab teadlastele uut informatsiooni eelkõige keskkonnafaktorite poolt kahjustatud vigaste geenide mõjust kuulmisele. Vöötkala ning hiire mudeleid kasutades on töögrupp välja töötanud ka uued kuulmiskahjustuste diagnostilised vahendid ning ravivõimalused.
Euroopa Komisjoni poolne toetus kurtusega seotud uuringutesse jätkub 6. RP raames.
(Cordis), 29.08.2003

Identifitseeriti verevähiga seotud geen
Ameerika teadlased näitasid, kuidas immuunrakkude perekonna arengu ja funktsioneerimiseks oluline geen võib seletada ka vähi teket. St. Jude Lastehaigle teadlased on eelnevalt tõestanud, et üks neist rakutüüpidest (marginal-zone B rakud) võib põhjustada vähki (limaskestaga seotud lümfoidkoe (MALT) lümfoom), kui rakudes on geen Bcl10 ebanormaalselt liiga aktiivne. Käesolev uurimus näitab, et ravim, mis blokeerib geeni Bcl10 toimet võib olla selle vähi edukaks ravimetodiks.
(Datamonitor Newswire), 28.08.03

Alzheimeri turumaht kasvab 4,5 miljardini
Vananev rahvastik tingib ennustuste kohaselt Alzheimeri tõve ravi turumahu mitmekordistumise järgneval viiel aastal. Kui aastal 2002 hinnati Alzheimeri tõvest tulenevat globaalset turumahtu 1,51 miljardile dollarile, siis aastaks 2008 peaks see küündima 4,53 miljardini. Hetkel puuduvad haiguse ravimiseks efektiivsed ravimid. Samuti on suur nõudmine ravimite järele, mis suudaksid haigust ära hoida või selle edasi arenemist oluliselt pärssida.
(PharmaBusiness), 28.08.03

Levinud geenivariant suurendab vähi tekkimise tõenäosust
Teadlased on avastanud kaheksandikul inimestest esineva geenivariandi, mis oluliselt suurendab rinna- või munasarjavähi teket. Juhul kui avastus leiab kinnitust, siis on geenivariant TGFBR1*6A seni leitutest kõige laialdasemalt levinud vähile vastuvõtlikust suurendav geen. Samuti selgus ajakirjas Clinical Oncology avaldatud uurimusest, et geenivariandi kandjatel esines tavalisest suurem käärsoolevähi tekke risk. Eelnevalt on näiteks rinnavähiga seostatud geene BRCA1 ja 2, mis põhjustavad arvatavasti vastavalt 5 ja 10 protsenti rinnavähijutudest. Seekord identifitseeritud geeni võib pidada vastutavaks umbes 7 protsendi rinnavähi, 11% munasarjavähi ja enam kui 5% käärsoolevähi eest. Geenivariandi olemasolu võib inimese rinnavähi riski suurendada peaaegu poole võrra.
(BBC), 30.08.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.