SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 34. nädal (18.07-24.08)

====================================
Sisukord:
DNA võib kujuneda arvutustehnoloogia alustalaks
GM taimedest söödav vaktsiin
Biotehnoloogia investorid on tagasi
Boston Globe tutvustab Geenivaramut
Lükatakse ümber väited islandlaste geneetilisest heterogeensusest
Täide DNA peaks andma selgitust riiete kandmise kohta
Valmib Vatikani aruanne geneetiliselt muundatud kultuuride kohta
RIKENi DNA raamat
Avastati bipolaarse häirega seotud geen
Õigeaegne ravi sõltub tsirkadiaankellast
Pidutsemise geen

====================================

DNA võib kujuneda arvutustehnoloogia alustalaks
Paljud teadlased toetavad ideed, et DNA võiks kujuneda uue põlvkonna arvutite aluseks. Idee sünni algusajaks võib märkida kümnendi eest aset leidnud sündmust, kus Lõuna-California Ülikooli arvutispetsialist Leonard Adleman juhtus lugema James Watson'i õpikut "Geeni molekulaarbioloogia".
Adleman leidis, et inimese rakud ja arvutid töötlevad ja salvestavad informatsiooni väga sarnase põhimõtte järgi. Arvutid kasutavad nullide ja ühtede jada, samal ajal kui elusolendites säilitatakse informatsiooni tähtede A, T, C ja G jadana.
Viimase kümnendi jooksul on DNA-arvutite ideega tegeletud paljude NASA ja Pentagoni toetusega projektide raames. Siiani loodud molekulaarsed "masinad" ja "seadmed" pole palju enamat, kui katseklaasis hõljuv DNA. Sellegi poolest on need juba suutelised lahendama lihtsaid algorütme ja töötlema andmeid. Usutakse, et DNA-arvutid võivad saada hakkama ülesannetega, millest ränikiipidel põhinevatel masinatel enam jõud üle ei käi. Eelkõige hellitatakse lootust, et on võimalik luua jätkusuutlik arvuti, mida oleks näiteks võimalik kasutada pikkadel kosmosereisidel olevate inimeste tervise jälgimiseks ja hoidmiseks. 
(AP), 18.08.03

GM taimedest söödav vaktsiin
Saksa teadlased on töödelnud geenitehnoloogiliselt taimi, pannes need tootma inimese papillomiviiruse (HPV) osakesi, mida oleks võimalik kasutada vaktsiinide loomises või söödavate vaktsiinidena. Uurimuses kasutati geneetiliselt töödeldud tubaka- ja kartulitaimi, mis pandi edukalt tootma HPV peamist valku. Pärast valgu puhastamist ja hiirtele manustamist avastati, et see kutsub esile immuunvastuse. Samasuguse, kuigi mitte nii tugeva, tulemuse andis ka kartulite hiirtele söötmine. Uurimust tutvustav artikkel ilmub ajakirjas Virology (77: 9211-9220).
(NUTRA Ingredients), 18.08.03 

Biotehnoloogia investorid on tagasi
Kahe aasta eest lõhkenud tehnoloogiamulli järel on investorid taas panustamas biotehnoloogiasse. Londoni riskikapitalifirma Abingworth Management kogus järjekordse eluteadustele keskenduva fondi raames 350 mln dollarit, et investeerida börsil mitte noteeritud ravimi- ja biomeditsiinifirmadesse. Vaid kahe kuu eest kogus fond Schroder Ventures Life Sciences biotehnoloogia investeeringuteks 402 mln dollarit. Erainvestorite taastuv soov investeerida biotehnoloogiasse tõotab raskeid aegu kogenud biotehnoloogiafirmade finantsolukorra paranemist.
Eelkõige on olukord paranenud USA-s, kus AMEXi biotehnoloogia indeks on märtsi algusega võrreldes tõusnud 42 protsenti. Abingworth'i tegevdirektor Stephen Bunting'u sõnul loodeti koguda vaid 275 mln dollarit, kuid nõudlus ületas ootused. Uue fondi vahendid investeeritakse kolme aasta jooksul ning investeeringut plaanitakse hoida neli kuni seitse aastat.
Bunting ennustab sektorile lühemas perspektiivis jätkuvalt volatiilsust, kuid usub, et tuleval aastal peaks paranema esmaste avalike emissioonide (IPO) maht. Konsultatsioonifirma Ernst & Young hinnangul ootab Euroopas umbes 50 biotehnoloogiafirmat (neist 20 Suurbritannias) turuolukorra paranemist, et viia läbi IPO.
(Reuters), 18.08.03

Boston Globe tutvustab Geenivaramut
Ajalehes Boston Globe antakse ülevaade Eesti Geenivaramu projektist ja tutvustatakse teisi populatsioonigenoomika projekte. Artiklis tsiteeritakse firma Egeen koostööpartneri firma Prediction Sciences juhatajat Cornelius Diamond'i, kes selgitab, miks maailmas on üha kasvav vajadus populatsioonigenoomika projektide järele. Artiklis saavad sõna Tartu ettevõtja Tiit Veeber ja perearst dr Eleri Lapsaniit.
(Boston Globe), 19.08.03

Lükatakse ümber väited islandlaste geneetilisest heterogeensusest
Meedias ning teadusringkondades on juba mõnda aega arutletud selle üle, kas islandlased on võrreldes teiste Euroopa populatsioonidega geneetiliselt homogeensed või heterogeensed. Näiteks avaldas E. Árnason 2003.a. jaanuaris artikli Annals of Human Genetics’is, kus ta tõdes, et islandlased on üheks Euroopa kõige heterogeensemaks populatsiooniks. Sellele järgnes deCODE Genetics’i ja Oxfordi Ülikooli uurimus Annals of Human Genetics’is (67:4, juuli 2003), kus kinnitatakse, et Islandil asub Euroopa üks kõige homogeensemaid geenifonde.
Viimases teadusartiklis “A Reassessment of Genetic Diversity in Icelanders: Strong Evidence from Multiple Loci for Relative Homogeneity Caused by Genetic Drift”, mille autoriteks on A. Helgason, G. Nicholson, K. Stefánsson ja P. Donnelly, vaadeldakse individuaalsete populatsioonide suuremaid valimeid ning analüüsitakse suuremat arvu geneetilisi piirkondi. Populatsioonigeneetika baasil väidetakse, et Islandi geneetilise mitmekülgsuse taga on loomulik geneetiline suundumus, mitte geneetilised lisandused nagu arvab E. Árnason.
Veelgi enam - uues uurimuses leitakse, et Árnason’i poolt kasutatud mudel islandlaste geneetilise heterogeensuse tõestamiseks (mitokondriaalse DNA, mtDNA, järjestused) viitab lihtsalt omavahel suguluses olevate populatsioonide (Islandi ja teiste Euroopa riikide populatsioon) geneetilisele mitmekesisusele. Värske uurimuse üks autoritest Agnar Helgason leiab, et islandlased on kahtlemata üheks Euroopa homogeensemaks populatsiooniks, mida iseloomustab nii populatsiooni väiksus kui suhteline isoleeritus muust maailmast. Lisainfo: http://www.blackwellpublishing.com/journals/ahg/
(EurekAlert), 19.08.03

Täide DNA peaks andma selgitust riiete kandmise kohta
Putukate geneetika peaks tooma selgitust inimevolutsiooni saladustesse – täide DNAd uurivad teadlased usuvad, et inimesed hakkasid kandma riideid palju hiljem kui siiani arvatud, võib-olla kõigest mõnikümmend tuhat aastat tagasi.
Üks enim vaidlust tekitanud küsimus on see, kas neandertaallased, kes elasid umbes 150 000 – 30 000 aastat tagasi ning keda kirjeldatakse tavaliselt karvadeta ja karusnahkadega kaetuna, ikka olid sellised või kattis nende keha hoopis tihe karvkate. Mark Stoneking Leipzig’i Max Planck’i evolutsioonilise antropoloogia instituudist pole näiteks sugugi kindel, et neandertaallased karusnahkseid rõivaid kandsid. Teadlased ei oma siiani piisavalt informatsiooni selle kohta, kuidas ja millal toimus üleminek tihedalt keha katvalt karvkattelt karvadeta olekule ning sellega seotud alastiolekult riiete kandmisele.
Karusnahk ning erinevad riidematerjalid pehkivad tavaliselt enne kivistumist, mistõttu pole vastavate leidude vanus üle paarituhande aasta. Muistsed nõelad viitavad aga sellele, et õmbluskunsti tunti vähemalt 25 000 aastat ja võibolla isegi kuni 40 000 tagasi. Eelkõige huvitab antropolooge see, millal hakkasid inimesed loomanahkade asemel spetsiaalselt õmmeldud riideid kandma. Varast inimkultuuri uurivad teadlased pöörduvad neile küsimustele vastuste otsimisel üha sagedamini geneetika poole. Uuritakse kas ürginimeste DNAd või vastava perioodi loomade või taimede DNAd.
Hiljutises ajakirja Current Biology numbris on avaldatud uurimus täidest, kes lihtsalt ei haudu oma pesakonda munadest välja vaid kelle järglased praktiliselt purskuvad munadest peale seda, kui munad on täitunud õhuga. Uurimuse autor Mark Stoneking keskendus uurimuses kahele inimtäi liigile – üks pesitseb peas ja kinnitab munad liimitaolise ainega juuksejuurtele ning teine elutseb keha karvadega katmata osas ja muneb ainult riietele, eelkõige viimaste õmbluskohtadele. Üritades dateerida viimase täiliigi vanust tuli teadlane mõttele, et see annab ühtlasi informatsiooni kehakatte kandmise kohta.
Uurimuse käigus võrreldi inimese ja shimpansi täide geneetilist koodi. Selgus, et neid kahte täiliiki eristab 170 mutatsiooni. Kuna shimpansite ja inimeste evolutsiooniline areng lahknes ca 5 miljonit aastat tagasi, siis teeb see keskmiselt ühe mutatsiooni iga 30 000 aasta kohta. Seejärel võrreldi 40 inimese pea- ja kehatäi DNAd. Arvestades mutatsioonide esinemise sageduseks 1 mutatsioon iga 30 000 aasta kohta, tehti kindlaks, et kehatäi kujunes peatäist erinevaks täiliigiks umbes 72 000 aastat tagasi. Oletatakse, et siis olid olemas ka juba riideid. Kuna täidevalim oli väike, arvavad teadlased, et kehakatet hakati kandma vahemikus umbes 114 000 – 30 000 aastat tagasi. Uurimust on selle ebatäpsuse pärast jõutud ka juba kritiseerida. M. Stoneking loodab, et järgnevad täide DNA uurimused toovad selgust, millist kehakatet varased inimesed täpsemalt kandsid.
(Washington Post), 19.08.03
(ScienceNow), 19.08.03

Valmib Vatikani aruanne geneetiliselt muundatud kultuuride kohta
Cordis teatab, et Vatikan kavatseb lähiajal välja anda aruande geneetiliselt muundatud (GM) kultuuride kohta. Aruande autor on andnud mõista, et aruanne saab olema geneetiliste modifikatsioonide suhtes koostatud pigem soosivast kui taunivast aspektist. Viimasest on jahmunud arenguriikide katoliku vaimulikud.
Aruande valmimist juhib Itaalia ülempiiskop Renato Martino. Intervjuus Vatikani raadiole on Martino öelnud, et kuna maailma näljaprobleem on meie kõige probleem, siis jälgib katoliku kirik huvi ja murega igat teaduse sammu, mis on suunatud seda inimkonda vaevavale hädale lahenduse leidmisele.
Katoliku vaimulikud arenguriikides on aga korduvalt avaldanud oma murelikkust seoses GM tehnoloogia ning Vatikani aruande sisuga. Misjonäride uudisteagentuuri juht isa Giulio Albanese on nimetanud ülempiiskop Martino sõnu provokatiivseks ning hoiatanud, et GM seemnete omamine sunnib vaeseid rahvaid rikastest sõltuma. Filipiinide katoliku piiskopid on soovitanud valitsusel korraldada enne GM kultuuride kasutamise lubamist täpsemaid teadusuuringuid.
Paavst näib antud vaidluses pooldavat ettevaatlikku lähenemist. Paavst on öelnud, et GM põllumajandust ei tohiks hinnata vaid “lühiajalistest majanduslikest huvidest” lähtudes. Peatselt ilmuv aruanne peaks andma selgust, kas paavsti seisukohad on viimasel ajal muutunud.
(Cordis), 20.08.03

RIKENi DNA raamat
Genoomijärjestuse andmetega andmebaase on tänapäeval lihtne kasutada, kuid nt mikrokiipide valmistamiseks ja teisteks eksperimentideks vajalikke cDNA kloonide jagamine pole nii levinud. Jaapanis asuva RIKEN genoomika uurimise keskuse teadlane Yoshihide Hayashizaki, kes juhib hiire genoomi uurijate rühma, alustas hiire cDNA katalogiseerimise ja annoteerimisega. RIKEN soovib anda panuse genoomika arengusse, koostades hiire cDNA kogumiku, mis sisaldab enam kui 60 000 kirjet.
(Genome Technology), 20.08.03 

Avastati bipolaarse häirega seotud geen
Teadlased seostavad ühte ainsat ühe nukleotiidi polümorfismi geenis GRK3 bipolaarse häirega. Uurimust juhtinud California Ülikooli psühholoogia professor John Kelsoe sõnul annab nende uurimus piisava tõendusmaterjali nimetatud geeni seostamiseks bipolaarse häirega (BPD). Umbes 1% inimestest esinev häire väljendub tujude ekstreemses vaheldumises. Eelnevalt on perekondade ja kaksikute uurimine näidanud, et BPD tekkes on olulisel kohal geneetiline komponent.  
(Biomed), 21.08.03

Õigeaegne ravi sõltub tsirkadiaankellast
Enamik meditsiinilisi protseduure sõltuvad pigem arsti tööajast kui patsiendi bioloogilisest kellast. See võib aga peagi muutuda, kuna uue uurimuse kohaselt juhib molekulaarne kell raku jagunemist. Teadlaste arvates on ravivõtteid ajastades võimalik panna organismi pärast operatsiooni kiiremini paranema, tabada efektiivsemalt kasvajarakke ja põhjustada vähem kõrvalmõjusid.
Inimese füsioloogiat nt vererõhku, keha temperatuuri jms reguleeritakse 24-tunnises rütmis, mida nimetatakse tsirkadiaankellaks. Mehhanism hoiab organismi sünkroonis päeva ja öö vahetumisega ja sõltub erinevate geenide koostoimest. Möödunud aastal leidsid teadlased, et mutatsioon ühes neist geenidest muudab hiired vastuvõtlikumaks vähile. See vihjas kellageenide võimalikule rollile raku jagunemise protsessis. Avastati, et kellageenid kontrollivad erinevate raku jagunemise protsessis oluliste valkude tsüklilist ekspressiooni.
Kobe Ülikooli molekulaar-neurobioloog
Hitoshi Okamura otsustas kolleegidega täiendavalt uurida rütmikellade ja raku jagunemise rütme, vaadates hiire neeruoperatsiooni järgset rakkude jagunemist. Neeru osaline eemaldamine stimuleerib organi kasvu tagajärjel rakkude paljunemist, mis võimaldab jälgida rakkude pooldumist. Vaatluse tulemusena selgus, et enamike rakkude jagunemine algas ühel ja samal ajal, olenemata sellest, kas operatsioon tehti hommikul või õhtul - ülejärgmise päeva koidikul. Täpsemal uurimisel selgus, et kolme raku jagunemise protsessiga seotud geeni aktiivsus peegeldas tsirkadiaanaega. Need geenid näisid määravat rakkude jagunemise protsessi algusaja. Nimetatud geenideta hiirtel täheldati normaalsest oluliselt aeglasemat neeru kasvu.
(ScienceNow), 21.08.03

Pidutsemise geen
Alkoholismi uurijad on pikka aega edutult otsinud alkoholismiga seotud geene. Hiljuti ameerika üliõpilaste seas korraldatud uurimusest aga selgus, et sageli pummeldavatel noortel esineb sagedamalt geenivarianti, mis on seotud ajukemikaali serotoniini traspordiga. Kõnealune geen esineb kahel kujul - pika ja lühikesena. Eelnevalt on leitud, et kahe lühema koopia korral ollakse enam vastuvõtlikud depressioonile. Ajakirjas Alcohol and Alcoholism avaldatud uurimuse kohaselt jäävad kahe lühema koopia omanikud ka suurema tõenäosusega purju.
George Washingtoni Ülikooli ja USA Riikliku Alkoholi Kuritarvitamise ja Alkoholismi Instituudi (NIAAA) teadlased küsitlesid 204 üliõpilast ja uurisid nende DNA proove. Vaatlusalustel paluti kirjeldada alkoholi tarvitamise sagedust, alkoholi kogust ning selgitada kas nad tarvitavad alkoholi purju jäämise eesmärgil. Pummeldajateks defineeriti naised kes võtsid õhtu jooksul vähemalt neli ja mehed, kes võtsid vastavalt vähemalt viis napsi. Alkoholi tarvitamise sagedus geenide erinevatest kombinatsioonidest ei sõltunud, kuid kahe lühema geenivariandi korral esines sagedamini alkoholi tarvitamist purju jäämise eesmärgil. Samuti olid kahe lühema geenivariandi omanikud kaks korda suurema tõenäosusega eelneva kahe nädala jooksul vähemalt 10 korda ohtralt alkoholi tarvitanud. 
Teadlaste hinnangul võivad kahe lühema geenivariandiga inimesed juua tavalisest enam, et leevendada kõrgendatud rahutuse taset. Samuti on neil täheldatud suuremat etanooli taluvust, mistõttu peavad nad samaväärse alkoholi mõju saavutamiseks tarbima suuremas koguses alkoholi.
(ScienceNow), 22.08.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.