SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 30. nädal (21.07-27.07)

====================================
Sisukord:
Püha puu ekstrakte seostatakse DNA kahjustustega
CuraGen arendab uut ennetavat ravimiarenduskiipi
Maisi genoomi projekti raames valmis geneetiline-füüsiline kaart
Geneetiline seos rasvumisega
Uus relv mikroobide vastu
Uus WHO juht võtab sihikule nakkushaigused
Kollane tuli geneetiliselt muundatud taimedele
Applied Biosystems soovib valmistada ülegenoomse mikrokiibi
Maailma väikseim elektriline tiivik
Euroopa Komisjon avaldas juhised GM kultuuride kasutusele võtmiseks

Avastati vähirakkude arengut mõjutavad geenid
Uued vihjed esimese geneetilise molekuli kohta

====================================

Püha puu ekstrakte seostatakse DNA kahjustustega
Paljude jaoks on india päritolu taim Azadirachta indica imede puu, erinevate arstirohtude allikas. Kuid teadlaste väitel kahjustavad taime ekstraktid hiirtele manustamisel nende sperma DNA-d. Avastuse teinud teadlased rõhutavad täiendavate uuringute vajadust, mis selgitaksid välja, kas taimest pärinevate toodete tarvitamine võib inimestel põhjustada geneetilisi häireid. Traditsioonilise hindu Ayurvedic ravimeetodite pooldajad väidetega ei nõustu, kuna taime tervendavat mõju on mitmete generatsioonide jooksul kogenud miljonid inimesed. Ajakirjas Food and Chemical Toxicology avaldatav uurimus näitas, et taime ekstrakti annuste suurendamisel 0,5 grammilt 2 grammini kasvasid spermat tootvate rakkude kromosoomides häired 18-lt protsendilt 25-le protsendile. Kontrollrühma moodustanud hiirtel oli vastav näitaja vaid 5 protsenti. 
(New Scientist), 20.07.03

CuraGen arendab uut ennetavat ravimiarenduskiipi
Ettevõte CuraGen töötab välja kesknärvisüsteemi häirete vastu suunatud antipsühhootiliste, antidepressantide ja opioid ravimite efektiivsust ennustava kiibi. Täpsemalt on uut lahendust kirjeldatud ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences, kus autorid tõestavad, et väike arv geene, mis muutuvad rakkudes psühhoaktiivsete agentidega ravimisel, omavad ennustavat iseloomu, sest muutused neis korreleeruvad organismile avalduva mõjuga. Uus kiibiplatvorm sisuliselt identifitseerib biomarkerite kogu, mis näitavad kas teatud ravimid avaldavad rakudele soovitud mõju. Firma teatel lihtsustab see uute ravimikandidaatide (molekulide) selekteerimist, kuna eelnevalt oli selliste molekulide aktiivsust võimalik määrata vaid mahukate loom- või kliiniliste katsetega. 
(pressiteade), 21.07.03 

Maisi genoomi projekti raames valmis geneetilis-füüsiline kaart
Lõppes maisi genoomi järjestamise projekti esimene etapp. Missouri-Columbia Ülikooli, Arizona Ülikooli genoomika instituudi ja Georgia Ülikooli koostöös valmis maisi genoomi integreeritud geneetilis-füüsilise kaardi esialgne versioon. Maisi genoom koosneb 2,5 miljonist aluspaarist, mis on pakitud kümnesse kromosoomi. Viis aastat kestev kaardistamise faas peaks lõpule jõudma käesoleva aasta septembris. Projekti teises faasis jätkatakse geneetilise ja füüsilise kaardi korrastamist. Kolmandas faasis on kavas uurida maisi genoomi võrdlevalt riisi ja teiste taimede genoomidega.
(GenomeWeb), 21.07.03

Geneetiline seos rasvumisega
Ameerika teadlased on identifitseerinud geeni, mis on aktiivne vaid rasvunud hiire rasvarakkudes.Rockefeller'i Ülikooli ja Joslin Diabeedi Keskuse teadlaste uurimus ilmub ajakirjas Journal of Clinical Investigation. Avastatud geen Foxa-2 takistab noortel keharakkudel kujunemast täiskasvanud rasvarakkudeks ehk adipotsüütideks. Uurimistulemused näitasid, et kui geen on täiskasvanud adipotsüütides aktiivne, siis pidurdatakse rasva edasist ladustamist. Teadlaste sõnul on geenil Foxa-2 hiirtele kaks positiivset mõju: ta osutab vastupanu rasva täiendavale tootmisele ning suurendab insuliini tundlikkust mõjutavate geenide aktiivsust. See on aga rasvumise ja diabeedi (tüüp 2) farmakogenoomiliseks raviks ideaalne kombinatsioon.  
(HealthDayNews), 21.07.03 

Uus relv mikroobide vastu
Scripps'i Uurimisintsituudi teadlased kloonisid valgu, mis võitleb viiruste ja bakteritega. Valk Trif seostub erinevate retseptoritega, mis avastavad viiruse või bakteri inimese rakkude pinnal. Trif aitab anda avastatud viirustele ja bakteritele immuunsüsteemi kaudu vastulöögi sissetungijate kahjutuks tegemiseks. Ajakirjas Nature avaldatud artiklis väidetakse, et Trif on valk, mida kasutatakse enamike viiruste ja gramnegatiivsete bakterite avastamiseks. Esmakordselt on avastatud valk, mis otseselt reageerib loomuliku immuunsüsteemi saadetud signaalile pärast viiruse või bakteri avastamist. Teadlaste sõnul võib avastusest olla kasu loomuliku immuunsüsteemiga seotud haiguste (nt sepsis) vastu uute ravimeetodite arendamisel.
(HealthDayNews), 21.07.03

Uus WHO juht võtab sihikule nakkushaigused
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) uus juht Jong-Wook Lee seadis eesmärgiks võitluse nakkushaigustega nagu HIV/AIDS ja lastehalvatus. Samuti soovib Lee toetada arstide ja teadlaste väljaõpet arengumaades, kus globaalsed epideemiad nagu SARS tavaliselt alguse saavad.
Genovas peetud kõnes ütles Lee, et WHO-l valmib 1. detsembriks kava, kuidas varustada 3 miljonit HIV-i nakatunud inimest ravimitega 2005. aasta lõpuks. Lee sõnul on kavas luua uus programm arengumaade arstide koolitamiseks. Selle raames toetab WHO noori arste, medõdesid ja teisi professionaale 2-aastase stipendiumiga. Programmi lõpetanud naasevad hiljem koju, et tegeleda sealsete probleemidega. Lee teatas ka uue osakonna loomisest, mis hakkab tegelema HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga. Osakonda hakkab juhatama Jack Chow, endine USA Riikliku Tervishoiuinstituudi HIV/AIDSi osakonna juhataja.
Juba 20 aastat WHO-ga seotud olnud Lee valis oma 11 meeskonnaliikmest 8 väljaspoolt WHO-d. Tema nõuandjate valikus on näha, et ta sihib globaalsust: lisaks nõunikele USA-st on seal esindajad Suurbritanniast, Ghanast, Kuveidist, Kanadast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Venemaalt, Hiinast, Rootsist ja Botswanast.
(Science), 21.07.03

Kollane tuli geneetiliselt muundatud taimedele
Briti valitsuse poolt ametisse määratud grupp eksperte, kes hindavad geneetiliselt töödeldud taimede turvalisust, andsid täna üle positiivse raporti, mis võib viia Euroopa 5-aastase geneetiliselt töödeldud taimede kasvatamise keelu lõppemiseni. Kõige laiaulatuslikumas teaduslikus ülevaates, mis selles valdkonnas seni tehtud on, väidavad 24 teadlast ja teist eksperti, et pole mingisugust teaduslikku põhjust geneetiliselt töödeldud taimede kasvatamise keelamiseks, kuid see valdkond vajab veel reguleerimist ning edasist uurimist.
Suurbritannias ja mujal Euroopas kehtib geneetiliselt töödeldud taimede kaubanduslikul eesmärgil kasvatamise keeld 1998-ndast aastast. 2002. aasta kevadel, hoolimata avalikkuse üldiselt vaenulikust seisukohast, lasi Briti valitsus käiku “kolm tõendit”, mille hulgas on kõnealune ülevaade, rida avalikke debatte ning eelmisel kuul avaldatud majanduslik raport. Selles seisab, et kuna Briti tingimustele vastab hetkel vaid paar geneetiliselt töödeldud taimesorti, siis lühiajalised majanduslikud tulud on minimaalsed, kuid pikaajalised võivad olla suured. Nendest kolmest tõendist ja lõpevatest katsetest farmides oleneb, kas Briti valitsus annab geneetiliselt muundatud taimedele rohelise tule või ei. Sellekohast otsust oodatakse veel käesoleval aastal.
Uus raport märgib, et maades, kus geneetiliselt töödeldud taimi on kasvatatud üle 7 aasta on vähe tõendeid selle kahjulikkusest inimese tervisele või keskkonnale. Kuid eksperdid jõudsid järeldusele, et kõige tähtsam probleem on taimede potentsiaalne kahjustav mõju põllumaa bioloogilisele mitmekesisusele ja metsikule loodusele. Raportis seisab, et mõju bioloogilisele mitmekesisusele, pinnase ökoloogiale ja ka allergikutele tuleb veel uurida, nagu ka geenide võimalikku üle kandumist tavalistesse taimedesse. “See pole ei punane ega roheline tuli,” ütles keemik David King, valitsuse teadusnõunik, kes on ekspertgrupi eesistuja.
(Science), 21.07.03

Applied Biosystems soovib valmistada ülegenoomse mikrokiibi
Firma Applied Biosystems teatas kavatsusest tuua aasta lõpus turule kiip, mis võimaldab uurida ühel kiibil enam kui 30 000 inimese geeni. Käesoleval hetkel pole veel ükski firma suutnud kogu inimese genoomi ühele kiibile mahutada, kuigi selles suunas on jõudsalt arenetud. Maailma suurim biokiipide tootja Affymetrix on minemas üle viie-kiibiliselt inimese genoomilt kahe-kiibilisele lahendusele. Applied Biosystems Array System nime kandev platvorm peaks testimiseks klientideni jõudma sügisel. Tuleva aasta alguses peaks valmima sarnane kiip ka hiire genoomi uurimiseks.  
(GenomeWeb), 22.07.03

Maailma väikseim elektriline tiivik
Teadlased on konstrueerinud inimese juuksekarva läbimõõdust 2000 korda väiksema elektrilise tiiviku. Kuldsed tiiviku labad, mis on vaid 300 miljondikku millimeetrit pikad, kinnituvad süsinikust valmistatud nanotorust teljele. Kuldsed elektroodid telje mõlemas otsas kinnitavad seadme ränikiibile. Rakendades nanotorule ja selle ümber paiknevale kolmele täiendavale elektroodile madalat pinget on võimalik muuta tiiviku labade asendit. Suurem pinge paneb tiiviku keerlema. Pidev pinge hoiab seda paigal ning võnkuv hoiab soovitud kiirust. California Ülikooli tealdane Alex Zettl kinnitab ajakirjas Nature (424, 408 - 410), et tema loodud mikroskoopiline mootor töötab erinevatel temperatuuridel ja keemilistes tingimustes, isegi vaakumis. See aga avardab seadme kasutusvõimalusi. Ühe võimalusena soovib Zettl kasutada kuldseid tiiviku labasid peeglitena, mis juhiksid või lülitaksid kiiresti valgussignaale. Samuti on võimalik määrata teatud keemiliste ühendite olemasolu (kinnituvad tiiviku labadele) jälgides tiiviku pöörlemise kiirust.
(Nature Science Update
), 24.07.03

Euroopa Komisjon avaldas juhised GM kultuuride kasutusele võtmiseks
Euroopa Komisjon avaldas nimekirja suunistest, mis peaksid aitama ELi liikmesriikidel töötada välja parimad strateegiad selle kohta, kuidas ühendada geneetiliselt muundatud (GM) kultuurid ning tava- ja mahepõllundus. Suunistes märgitakse, et on terve rida tegureid, mis määravad selle, mis on erinevate põllumajanduslike kultuuride kooseksisteerimise juures tõhus ja kuluefektiivne. Sageli on need riigi- ning piirkonnaspetsiifilised erinedes nii liikmesriigiti kui riikide erinevate piirkondade vahel. Seetõttu on suunistes vaid üldprintsiibid ning tehnilised rakenduslahendused otsustatakse siseriiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse, maaelu ja kalanduse voliniku Franz Fischler’i arvates on oluline ka GM kultuuride ning tava- ja mahepõllunduse kooseksisteerimise põhimõtete kohandamine keskkonnaga. Tema sõnul tuleb kindlustada, et talunikul oleks võimalus külvata just neid põllumajanduslikke kultuure, mida ta soovib – olgu need siis kas GM kultuurid, tava- või mahepõllunduse kultuurid. Seega peavad olema välja töötatud ka selged ja läbipaistvad meetmed erinevate kultuuride kooseksisteerimiseks, võttes arvesse kõiki osapooli ja teaduslikku tõestusmaterjali.
Suunistes rõhutataksegi, et talunikel peab olema võimalus valida endale sobiv toodangu tüüp muutmata seejuures piirkonnas juba väljakujunenud toodangu liike. Juurutades piirkonnas uut toodangu tüüpi, peab talunik vastutama siiski selle eest, et uute liikide lisamine oleks piiratud. Suunistes märgitakse ka vajadust rakendada erinevad meetmed erinevatele põllumajanduskultuuridele. Suunistest loodetakse täiendust ELi regulatiivsele raamistikule, mis on välja töötatud geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) ning nendest toodetud toidu ja loomasöödaga tegelemiseks. Lisainfo: http://europa.eu.int/comm/agriculture/publi/reports/coexistence2/index_en.htm
(Cordis), 25.07.03

Avastati vähirakkude arengut mõjutavad geenid
Inimgenoomi uurides on leitud kümneid geene, mis võivad mõjutada vähirakkude arengut. Chicagos asuva Illinoisi Ülikooli teadlased avastasid 57 geeni, mis on seotud vähirakkude, kuid mitte tavaliste rakkude arenguga. Teadlased lõikasid inimese DNA pisikesteks lõikudeks, viisid lõigud vähirakkudesse ja mõjutasid neid nii, et nad hakkaksid oma geneetilist informatsiooni avaldama. Teadlased usuvad, et mõned neist DNA fragmentidest võivad omada väljavaateid uute vähiravimite ja teraapiate väljatöötamisel.
Uuringu käigus märgati, et mõned vaatlusalused DNA lõigud suutsid pidurdada rinnavähi rakkude paljunemist, lülitades arenemiseks vajalikud geenid välja. Teatud geenidest oskasid teadlased sellist reaktsiooni oodata, kuid esines ka täiesti uusi leide. Professor Igor Roninson, kes uuringut juhtis, ütles: "Paljude geenide seotus
rakkude jagunemise ja levikuga polnud enne teada ning osade geenide funktsioonid olid täiesti tundmatud:"
Et nende geenide vajalikkust testida, aretati hiiri, kellelel puudus kindel geen. Nii testiti 57-st geenist 20. Kuue geeni puudus põhjustas loomadel varajast surma. Ülejäänud suutsid areneda täiskasvanuks, kuid kannatasid teatud organitega seotud probleemide all. Professor Roninsoni väitel oli uuringu kõige suurem eesmärk leida geen, mis mõjutab vähirakkude arengut, kuid ei omab vähe, kui üldse mingit toimet tavalistele rakkudele. Leitud geenid omavad potentsiaali vähivastases võitluses.
(BBC), 27.07.03

Uued vihjed esimese geneetilise molekuli kohta
Enamus inimesi on kuulnud DNA-st ja RNA-st, kuid mitte TNA-st. See meenutab oma kahte tuntumat nimekaimu peaaegu igas aspektis, kuid põhineb treoosi nimelisel suhkrul, mitte desoksüriboosil nagu DNA või riboosil nagu RNA. Teadlased on spekuleerinud, et kuna treoos on lihtsam suhkur kui riboos, siis võib TNA olla RNA eelkäijaks. Shveitsi Föderaalse Tehnoloogiainstituudi uurimisrühma juhtinud Albert Eschenmoser ütleb, et "kui loodus oli valiku ees, kas valmistada treoos või riboos, siis treoosi oli kindlasti lihtsam luua." Eschenmoseri töörühm sünteesis kolme aasta eest esmakordselt TNA.
Nüüd on Massachusetts'i Haigla molekulaarbioloog Jack Szostak tõestanud, et TNA-d on võimalik saada looduslikest ensüümidest. Jack Szostak ja John Chaput võtsid algmaterjaliks ühe DNA ahela ja konstrueerisid sellele nukleotiididest, mis sisaldasid deoksüriboosi asemel treoosi, komplementaarse ahela. Nii loodi DNA-TNA hübriidmolekul. Järgnevalt on plaanis uurida, kas TNA suudab tekitada sarnaselt RNA-le keemilisi reaktsioone, mis toetaks raskesti tõestatavat väidet, et TNA eelnes RNA-le. Uurimus avaldati ajakirjas Journal of the American Chemical Society (DOI: 10.1021/ja035917n).
(New Scientist), 27.07.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.