SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 29. nädal (14.07-20.07)

====================================
Sisukord:
Avastati HIV kaitsemehhanism
Geenimutatsioonid võivad suurendada kopsuvähi riski
Genoomika hüved kaaluvad üles suurenevad tervishoiukulud 
Roche tutvustas SARSi testi
Geen kaitseb kartulit mädaniku eest
Endokriinsete uuringute webiportaal
Orchid BioSciences testib Norra immigrante
Euroopa Komisjon kaebas 11 liikmesriiki Euroopa Kohtusse
Geeni pikkus määrab depressiooni riski
Rasvane toit võib põhjustada rinnavähki

====================================

Avastati HIV kaitsemehhanism
Teadlaste avastus selgitab, miks inimesed on AIDS-le haruldaselt vastuvõtlikud. HIV muudab peremeesvalgu kahjutuks ning ei lase end hävitada. Samas ei suuda viirus takistada sarnaseid valke hiirtel. Ajakirjas Cell avaldatud uurimuses selgitatakse, miks HIV nakatab vaid inimesi ning kirjeldatakse paremate AIDSi mudelloomade loomise võimalusi. Möödunud aastal avastati, et HIV toodab valku Vif, mis kaitseb viirust. Kuid siis ei suudetud Vif toimemehhanismi täpsemalt kirjeldada.
Nahaniel Landau juhitud Salki Bioloogia Instituudi uurimisrühm selgitas välja, et Vif blokerib inimesel valgu APOBEC3G. Vif valgu puudumisel suudab APOBEC3G siseneda viirusesse ja selle kahjutuks teha. Seega takistab Vif inimese rakkudes HIV-i hävinemist.  
Kuna hiirtel õnnestub HIV kergelt alistada, siis uuris Landau, kas närilistel on erinev APOBEC3G geenivariant. Selgus, et hiirel leiduv valk on HIV-i kaitsemehhanismile tundmatu. Seetõttu suudab valk Vif kaitsest läbi tungida ja viiruse kahjutuks muuta. Teadlaste sõnul võib osutuda võimalikuks HIV hiiremudeli loomine, mille abil oleks võimalik viirust lähemalt uurida.
(ScienceNow), 14.07.03

Geenimutatsioonid võivad suurendada kopsuvähi riski
Teadlasd on identifitseerinud kaks geenimutatsiooni, mis koosmõjus näivad suitsetajatel suurendavat kopsuvähi tekkimise riski. Ameerika Vähi Uuringute Assotsiatsiooni 94ndal aastakoosolekul avalikustatud uurimuse põhjal on võimalik töötada välja geenitest, mis võimaldaks määrata kas suitsetaja on tavalisest suurema kopsuvähi riskiga. Aastas avastatakse 1.2 miljonit kopsuvähi juhtu ja 90% neist on tingitud suitsetamisest ning seega välditavad. Erinevalt teistest vähivormidest avastatakse kopsuvähk tavaliselt alles siis, kui see on juba kaugele arenenud. Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmetel elavad kopsuvähki põdevatest patsientidest pärast haiguse diagnoosimist vaid 15% kauem kui viis aastat. Teadlaste arvates oleks teadmine, et suitsetajal on potentsiaalselt surmav geenimutatsioon tugevaks motivaatoriks suitsetamisest loobumisel.
Eelnevalt on avastatud erinevaid geene, mis on seotud kopsuvähi tekkega, kuid seekord on esmakordselt tõendatud, et identifitseeritud geenimutatsioonide koosmõju suurendab suitsetajatel kopsuvähki haigestumise tõenäosust. Esimene vaatlusalustest geenidest (XPD) on seotud igapäevase geneetilise kahjustuse, mis esineb rakkude jagunemisel, korrigeerimisega. Teine (cyclin D1) osaleb raku elutsükli reguleerimisel. Viga esimesena nimetatud geenis põhjustab geneetiliste kahjustuste akumuleerumist rakudes, seega muutes need vähirakkudeks. Teisena nimetatud geeni mutatsiooni korral jagunevad ja levivad rakud ebanormaalselt. Kahe vigase geeni koosmõju tubakasuitsus leiduvate ainetega võib osutuda organismile liigseks katsumuseks. 
(USA Today), 14.07.03

Genoomika hüved kaaluvad üles suurenevad tervishoiukulud 
USA Kongressi Majanduskomisjoni istungil hoiatas FDA (USA Toidu- ja Ravimiamet) volinik Mark McCleallan, et innovatiivsed biomeditsiini tehnoloogiad nagu genoomika, proteoomika ja bioinformaatika võivad põhjustada tervishoiukulude kasvu, kuid potentsiaalsed hüved uute ravivõtete näol võivad kasvada veelgi enam. McClellani sõnul moodustavad genoomika abil välja töötatud ravimid ja geeni- ning koeteraapiaid üha suurema osa kliiniliste katsete faasi jõudvatest ravimikandidaatidest. McClellan rõhutas proteoomika, geeniekspressiooni ja bioinformaatika tähtsust haiguste ravi efektiivsemaks, täpsemaks ja individuaalsemaks muutmisel. Samas tunnistas McClellan, et viimasel kümnendil on trendiks ravimiarenduskulude kasv ja heakskiidetud ravimite arvu kahanemine. McClellani ennustuste kohaselt kasvavad ravimiarenduskulud veel kümmekond aastat, enne kui uued tehnoloogiad avaldavad märkimisväärset mõju tootlikusele. Hetkel tegelevad teadlased endiselt enam informatsiooni kogumise ja erinevate geenide funktsioonide uurimisega. Tänaseks on genoomika kiirendanud ravimiarendusprotsessi esimesi etappe, vähendades ravimikandidaatide esialgse selekteerimise ja testimise ning kliinilisete uuringute kulutusi. McClellani sõnul võib tervishoiukulude lühikeses perspektiivis kokkuhoidmine vähendada pikemas perspektiivis vajalikke investeeringuid teadus- ja arendustegevsse. Vaata McClellani ettekannet siit.
(GenomeWeb), 14.07.03

Roche tutvustas SARSi testi
Farmaatsiafirma Roche Holding tütarettevõte Roche Diagnostics tutvustas testi, mis avastab arvatavalt SARSi põhjustava viiruse. Test on saadaval vaid laboratooriumitele ning ei jõua käsimüüki. Umbes 19 eurot maksva testi abil peaks olema võimalik tõusalt kontrollida SARSi kahtlusega patsiente ja eristada neist SARSi nakatunud. Roche kavandab testi müügikäibeks 10 miljonit dollarit aastas. Tänaseks on SARS nakatanud 8500 inimest 30 riigis, neist enam kui 800 on haiguse tagajärjel surnud. Test baseerub PCR tehnoloogial, mille patendikaitse kuulub Roche'le. Eelnevalt on SARSi testi valmistanud Saksa firma Artus GmbH.
(Reuters), 15.07.03

Geen kaitseb kartulit mädaniku eest
Teadlased on avastanud Mehhiko metsiku kartulisordi (Solanum bulbocastanum) genoomi uurides geeni, mis kaitseb kartuleid mädaniku eest. Just mädanik oli see, mis põhjustas Iirimaal enam kui 150 aastat tagasi kartuliikalduse, mis viie aasta jooksul nõudis miljoni iirlase elu. Wisconsin-Madisoni Ülikooli teadlaste sõnul kaitseb üksainus geen kartulit erinevate haigustekitajate vastu. Tulevikus võib nimetatud geeni sisaldav geenitehnoloogiliselt aretatud kartulisort vältida saagi hävimist ja säästa keskkonda, sest puudub vajadus taimi haiguse ärahoidmiseks mürkidega pritsida. Uurimistulemused avaldati USA Riikliku Teaduste Akadeemia väljaandes.  
(ScienceDaily), 15.07.03

Endokriinsete uuringute webiportaal
Euroopa Komisjoni Teaduse Peadirektoraat avas uue webiportaali, kuhu koondatakse informatsioon ELis läbiviidavate peamiste endokriinsete disrapterite uuringute (endocrine disrupter research) kohta. Endokriinne süsteem koosneb näärmetest, hormoonidest ja retseptoritest, mis reguleerivad mitte ainult reproduktsiooni vaid ka kasvu, vererõhku ja veresuhkrut, ainevahetust, ajutalitlust ja närvisüsteemi. Arvatakse, et endokriinse süsteemiga on seotud ka terve rida kemikaale, mida tuntakse endokriinsete disrapterite (endocrine disrupters) e häiretena ning mis põhjustavad tõsiseid tervisehädasid (adverse health effects) nii inimestel kui loomadel. Avalikkuse parema informeerimise eesmärgil koondatakse webiportaali taustinformatsioon  endokriinse süsteemi, disrapterite ja tervisemõjude kohta. Samuti koondatakse siia kõik vajalikud lingid. Portaalist võib leida ka informatsiooni raamprogrammidest ning lõpetatud ja käimasolevatest vastava valdkonna projektidest. Uus portaal on leitav aadressilt: http://europa.eu.int/comm/research/endocrine/index_en.html
(Cordis), 16.07.03

Orchid BioSciences testib Norra immigrante
Firma Orchid BioSciences teatas, et on sõlminud lepingu Norra Kuningriigiga. Poolteist aastat kehtiva lepingu kohaselt hakkab firma osutama Norrale immigrantide DNA testimise teenust. Firma juba osutab sarnast teenust Suurbritanniale 2002.a. sõlmitud kolmeaastase lepingu alusel.
( GenomeWeb), 16.07.03

Euroopa Komisjon kaebas 11 liikmesriiki Euroopa Kohtusse
Euroopa Komisjon kaebas 11 ELi liikmesriiki Euroopa Kohtusse, kuna riigid ei olnud suutnud viia oma siseriiklikesse seadustesse ELi normatiive geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) keskkonda viimise kohta. Viimane tähtaeg möödus liikmesriikide jaoks 17. oktoobril 2002. Peale seda oli Euroopa Komisjon saatnud Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, Saksamaa, Itaalia, Iiri, Kreeka, Hispaania, Austria ja Soome valitsustele ka kaks kirjalikku hoiatust. 15. juulil teatas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallström, et liikmesriikidel on viimane aeg viia oma riiklikud seadused vastavusse ELi õigusega.
ELi 2002.a. direktiiviga karmistatakse GMOde keskkonda viimise korda ning luuakse efektiivsem kontrollimehhanism. Konkreetsed lisameetmed hõlmavad näiteks kohustuslikku turustamisjärgset kontrolli võimalike pikaajaliste keskkonnamõjude osas, kohustuslikku üldsuse informeerimist, konsultatsioone teadlastega ja maksimaalselt 10 aastast esialgset GMOde heakskiidu perioodi.
(Cordis), 16.07.03

Geeni pikkus määrab depressiooni riski
Variatsioon ühes geenis võib seletada, miks osa inimesi kannatavad stressi paremini kui teised. Geen, mis toodab valku 5-HTT, avaldab mõju stressi tekitavate sündmuste nagu lahutuse, töötuse, alanduse korral. Londoni King's Kolledzhi teadlane Terrie Moffitt uuris kolleegidega 850 inimest Uus-Meremaal. Uurimusest selgus, et inimesed, kellel on kaks lühemat geeni 5-HTT varianti olid 43% tõenäosusega pärast vähemalt nelja stressisituatsiooni vanuses 21 kuni 26 kliinilises depressioonis. Kahe pikema geenivariandi korral oli tõenäosuseks vaid 17%. Eelnevalt on juba mõned uurimused tuvastanud seose nimetatud geeni ja depressiooni vahel. Depressiooni all kannatab hinnanguliselt 121 miljonit inimest üle maailma. Ameerika Psühiaatrite Assotsiatsiooni definitsiooni kohaselt tähendab see vähemalt kord aastas kahe nädala pikkust halva tuju perioodi, millele lisandub pikem periood erinevaid sümptomeid nt unehäired, keskendumisvõime langus jne.
(NatureScienceUpdate), 18.07.03

Rasvane toit võib põhjustada rinnavähki
Teadlased on leidnud tõestusmaterjali selle kohta, et rinnavähi ja toidu kõrge rasvaprotsendi vahel on seos. Norfolk’is, Ühendatud Kuningriigis, paluti üle-Euroopalise uurimuse käigus pidada enam kui 13 000 naisel toitumispäevikut, et uurida toitumise ja tervise probleeme. Toitumispäevikutest selgus, et võimalused rinnavähi arenguks olid naistel, kes olid söönud päevas üle 90 grammi rasva, kaks korda kõrgemad võrreldes nende naistega, kelle päevases toidus ei ületanud rasv 40 grammi. 
Uurimust juhtinud teadlase dr Sheila Bingham’i arvates annab uuring küllaltki täpse pildi toitumisharjumustest ning tõestab, et liigselt rasvane toit võib suurendada rinnavähi riski. Dr Bingham’i sõnul peitub oht eelkõige küllastunud rasvades, mida leidub nt kõrge rasvaprotsendiga piimas, võis, lihas, küpsistes ja kookides.
Uuring viidi läbi Euroopa vähiuuringute algatuse (European prospective investigation of cancer (EPIC) initiative) raames, mis on seni läbiviidutest suurim dieedi- ja terviseuuring.   EPIC hõlmab kümmet riiki ning rohkem kui poolt miljonit inimest. Uurides paljusid inimesi erinevates riikides, kus on erinevad toitumisharjumused, ning kasutades täpseid uurimismeetodeid, loodetakse, et EPIC annab eelnevatest uuringutest täpsemat informatsiooni dieedi efektiivsusest tervisele pikema perioodi vältel. Lisainformatsioon: http://www.srl.cam.ac.uk/epic/

(Cordis), 18.07.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.