SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 28. nädal (07.07-13.07)

====================================
Sisukord:
India biotehnoloogia sektorit ootab kasv
Lamy hoiatab, et USA kaotab WTO-sse kaebust esitades
Washingtoni Ülikooli teadlased lõpetasid inimese 7. kromosoomi kaardistamise
Euroopas hoogustub võitlus tüvirakkude uurimise rahastamise küsimuses
Rutgersi Ülikool saab biopanga loomiseks 9,3 miljonit dollarit
Geen nii viljatuse kui viljastumise taga
Kaheksa EL liikmesriiki kaevati biotehnoloogia direktiivi rakendamata jätmise eest Euroopa Kohtusse
Uus Austraalia teaduskeskus kaardistab Austraalia känguru genoomi
Tüvirakud annavad lootust lihasdüstroofia puhul
Austraallased üritavad täita lüngad inimgenoomi kaardis
====================================
 
India biotehnoloogia sektorit ootab kasv
India biotehnoloogia sektor on valitsuse toel jõudsalt arenemas. Oodatakse, et biotehnoloogia toob majanduse jaoks kaasa infotehnoloogiaga võrdväärse arenguhüppe. Ligikaudu 900st ettevõttest moodustuva sektori kogukäive oli möödunud aastal 2.5 miljardit dollarit. See on 13.5% võrra enam kui eelneval aastal. Aastaks 2010 ennustatakse sektori käibeks 7 miljardit dollarit. Sektori esindajate hinnangul ei kasva käive iseenesest. Kuna bioehnoloogia nõuab väga suuri investeeringuid, siis võib juhtuda, et hoolimata headest ideedest ei suudeta neid kapitali puudusel ellu viia. Firma BioServe Biotechnologies juhataja dr Rama Modali sõnul oleks suureks abiks valitsuse garantii laenu võtmisel, sest see julgustaks riskikapitali juurdevoolu.
(New Delhi/Hyderabad), 07.07.03

Lamy hoiatab, et USA kaotab WTO-sse kaebust esitades
Euroopa Liidu esindaja kaubandusküsimustes hoiatas Ameerika Ühendriike, et viimane kaotab, kui esitab WTO-sse kaebuse EL GMO-sid käsitleva direktiivi peale.
“Ma soovitaksin USA ametnikel seda mitte teha ühel lihtsal põhjusel,” ütles EL-i erivolinik kaubandusküsimustes Pasca
l Lamy Euroopa Parlamendi keskkonnakomitee liikmetele. “Kui nad kaebavad EL-i otsuse peale märgistada GMO-d, kaotavad nad igal juhul." Lamy ütles, et ta pole veel saanud Washingtonist mingit kinnitust, et EL-i direktiivi peale kaebamise plaanist taganetakse.
USA juhib parasjagu tosinast riigist koosnevat gruppi WTO-s vastukaaluks EL-ile, kes GMO-de ohutust ja mõju keskkonnale puudutavat debatti alustas. Eelmisel nädalal kiitis Euroopa Parlament heaks kaks uut direktiivi, mis nõuavad toidu ja loomasööda märgistamist, juhul kui nendes on üle 0,9 protsendi geneetiliselt muundatud koostisosi. EL-i väitel on märgistamine samm impordikeelu lõpetamise poole, mis kehtib alates 1999. aastast. Aga USA valitsus ja talupidajad reageerisid direktiivile vihaselt, öeldes et see ei toimi ja toob USA-EL põllumajandustoodete kaubavahetusele ainult kahju.
(AFP), 08.07.03

Washingtoni Ülikooli teadlased lõpetasid inimese 7. kromosoomi kaardistamise
The Genome Sequencing Center of the Washington University School of Medicine St. Louisis lõpetas inimese 7. kromosoomi kaardistamise ja tulemused avaldatakse ajakirja Nature 10. juuli numbris. Siiani järjestatud kromosoomidest on 7. suurim, sisaldades 1150 geeni ja 940 pseudogeeni ning suhteliselt keskel paiknevat tsentromeeri, mis jagab kromosoomi lühikeseks ja pikaks õlaks. Kaardistamist alustati kromosoomi kummagist otsast suunaga tsentromeeri poole, mis sisaldab mitmeid lühikesi korduvaid DNA järjestusi ja vähe (kui üldse) geene.
(GenomeWeb), 09.07.03

Euroopas hoogustub võitlus tüvirakkude uurimise rahastamise küsimuses
EL vahenditega uusi embrüonaalseid tüvirakuliine eraldada soovivatele Euroopa teadlastele sai teatavaks heaks uudis.
Euroopa Komisjoni pani paika reeglid, mille kohaselt alustatakse EL raamprogrammi raames rahastama tüvirakuliinide eraldamist viljastuskliinikutes ülejäänud embüotest. Kuigi komisjon on ettepaneku teinud, peavad selle heaks kiitma liikmesriigid, kelle seas on antud küsimuses tõsised lahkarvamused. Näiteks Saksamaal ja Iirimaal kehtivad seadused, mis keelavad uute embrüonaalsete tüvirakuliinide eraldamist. Rootsis ja Suurbritannias on selleks kehtestatud spetsiaalsed juhised. Mööunud sügisel ähvardasid erimeelsused nurjata kogu 6. Raamprogrammi, kuid kompromissina otsustati külmutada vaid embrüotega seotud uurimistegevuse rahastamine. Vahepealsel ajal pole eriarvamusi suudetud klaarida, sest Saksamaa teadus- ja haridusminister kinnitas, et Saksamaa positsioon pole muutunud ning igal juhul üritatakse siseriiklikult kehtestatud põhimõtted kehtestada ka EL-is. Ministrite Nõukogus vajab ettepanek kvalifitseeritud häälteenamust. Seega on otsuse blokeerimiseks vajalik nelja liikmesriigi vastuhäält. Vaata komisjoni ettepanekut.
(ScienceNow), 09.07.03

Rutgersi Ülikool saab biopanga loomiseks 9,3 miljonit dollarit
USA Riiklik Diabeedi ja Seede- ning Neeruhaiguste Instituut
(NIDDK) toetab Rutgersi Ülikooli biopanga loomist järgneva viie aasta jooksul 9,3 millioni dollariga. Ülikooli esindaja teatel saavad tulevast geeniandmeid sisaldavat biopanka kasutada teadlased üle kogu maailma, et uurida selliseid haigusi nagu diabeet ja neeruhaigused. Rutgersi Ülikooli
Cell and DNA Repository nimelisse andmepanka kogutakse andmeid maailma erinevatest populatsioonidest. Rutgersi Ülikooli geneetikaprofessor Nancy MacMillan kinnitab, et käesoleval hetkel pole maailmas nimetatud haiguste geneetikat uurivatele teadlastele sobilikku andmepanka. 
(GenomeWeb) 10.07.03 

Geen nii viljatuse kui viljastumise taga
Harvardi Ülikooli Dana-Farberi vähiinstituudi teadlased on avastanud geeni (FoXo3a), mis võib aidata kahe erineva probleemiga naisi: neid kes tahavad lapsi saada ja neid, kes ei taha. Geen omab keskset rolli süsteemis, mis kontrollib munarakkude regulaarset valmimist. Ajakirjas Science avaldatud uurimuse kohaselt on emastel hiirtel, kellel geen puudub, vähem ja väiksemad pesakonnad. Samuti olid nad 15 nädala pärast viljatud. 15 nädalat on hiirel võrdne vanusega, mil naine saab täiskasvanuks. Detailsed uuringud näitasid, et munasarja osad, mis sisaldavad munarakke, aktiveerusid varem kui tavaliselt ja tühjenesid varem.
Aktiveerumine tähendab, et üks paljudest folliikulitest, mis sisaldab munarakke, väljub puhkefaasist ning vabastab munaraku selle valmimisel. Aktivatsiooniprotsessi kontrollib grupp geene, kusjuures uuringus kirjeldatud geen FoXo3a mängib grupis põhirolli. Teadlased usuvad, et avastus võib aidata viljatuid naisi, kellel esineb sama viga kui vaatlusaluse geenita aretatud hiirtel. Teiselt poolt võib avastusest kasu olla ka nendel naistel, kes lapsi ei soovi, sest nad saavad munaraku valmimisprotsessi aeglustada ning oma munarakke hoida seni, kuni nad lapsi saada soovivad. Rasestumisvastased tabletid väldivad ovulatsiooni, kuid ei aeglusta munaraku väljastusprotsessi, ning seega lähevad munarakud kaotsi.

(HealthDayNews), 10.07.03
(BBC), 13.07.03

Kaheksa EL liikmesriiki kaevati biotehnoloogia direktiivi rakendamata jätmise eest Euroopa Kohtusse
Euroopa Komisjon kaebab Euroopa Kohtusse kaheksa liikmesriiki, kes ei ole suutnud rakendada ELi direktiivi biotehnoloogiliste avastuste juriidilise kaitse kohta.
Direktiiv 98/44/EC, mille eesmärgiks on selgitada biotehnoloogilistele avastustele rakendatavat patendiseadust tagades ühtlasi eetiliste reeglite järgimise, oleks pidanud olema viidud sisse riiklikesse seadustesse 30. juuliks aastal 2000. Vaatamata tähtaja möödumisele ei ole Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Rootsi direktiivi rakendanud. Need 8 riiki pole Euroopa Komisjoni teatel suutnud ka komisjoni järelpärimisele rahuldavat vastust anda.
Euroopa Komisjon leiab, et direktiivis sisalduvad selgitused on hädavajalikud Euroopa meditsiinilise, keskkonna-alase ning majandusliku potentsiaali rakendamiseks biotehnoloogia valdkonnas. Komisjon tõdeb, et direktiivi rakendamata jätmine asetab Euroopa biotehnoloogia sektori ebasoodsasse olukorda. 
Kõnealune direktiiv on tekitanud teatud liikmesriikides vaidlusi, kuna see puudutab bioloogilise materjali patenteeritavust, mida võib laieneda ka inimkehast eraldatud elementidele. Euroopa Komisjon leiab siiski, et direktiiv sisaldab vastavalt Euroopa Kohtu 2001. aasta oktoobris tehtud otsusele sätteid, mis selgelt kaitsevad inimolendi väärikust ja terviklikkust. Direktiivi vastuvõtmise taga oli soov edendada biotehnoloogiliste avastuste arengut ELi tasandil, pakkuda lahendust erimeelsustele liikmesriikide seadusloomes ning võimaldada Euroopa ettevõtetel konkureerida võrdsetel tingimustel Jaapani ja Ameerika ettevõtetega. 
(Cordis), 11.07.03

Uus Austraalia teaduskeskus kaardistab Austraalia känguru genoomi
Austraalia teadusminister Peter McGauran teatas XIX Rahvusvahelisel Geneetika Kongressil Melbourne'is, et spetsiaalselt känguru genoomi uurimiseks asutatud keskus saab känguru genoomi järjestamiseks Austraalia Teadusnõukogult järgneva viie aasta jooksul 2,6 milionit Austraalia dollarit. Keskus plaanib analüüsida Tammar Wallaby (känguru tüüpi loom) genoomi. Teadlased loodavad projekti käigus uurida ka imetajate ja kukkurloomade evolutsioonilisi seoseid.
(GenomeWeb) 11.07.03

Tüvirakud annavad lootust lihasdüstroofia puhul
Itaalia teadlased teatasid ajakirjas Science, et nad kombineerivad kaks uut eksperimentaalteraapiat - tüvirakud ja geeniteraapia - eesmärgiga ravida lihasdüstroofiat. Praeguseks on hiirte puhul saavutatud mõningast edu, kuid tõeline ravi on alles aastate kaugusel. Lihasdüstroofiat on 9. liiki ning ainuüksi USA-s on umbes 300 000 inimest, kes selle haiguse all kannatavad. Rooma Ülikooli ja Milaano tüvirakkude uurimise intsituudi teadlane dr. Giulio Cossu juhitud töörühm uuris tüvirakke, mida nimetatakse mesoangioplastiks. Tüvirakud on võimelised arenema erinevateks kudedeks ja rakkudeks. Mesoangioplaste kutsutakse “täiskasvanud” tüvirakkudeks, kuid kõnealust liiki rakke on leitud vaid lootest. Teadlased siirdasid mesoangioplaste hiire arteritesse, kes olid aretatud ilma alpha sarcoglycan geenita ehk põdesid lihasdüstroofiat. Teadlased töötlesid tüverakke geneetiliselt, viies neisse geeni alpha sarcoglycan korrektse versiooni ning seejärel siirdasid need hiirtele. Kolm kuud hiljem avastasid nad ravitud hiirte lihastest terveid alpha sarcoglycan valke. Haigete hiirte lihasrakud olid nõrgad, kuid ravitud hiirte jõud taastus peaaegu täielikult. Eksperiment küll tõestab teooriat, kuid mõned komistuskivid jäävad. Näiteks toimiks ravi paremini, kui saaks kasutada patsiendi enda mesoangioplaste, kuid neid rakke on siiani suudetud eraldada vaid loodetest. Eksperiment on samm edasi, kuid ravini jõudmiseks kulub veel palju aega.
(Reuters), 11.07.03

Austraallased üritavad täita lüngad inimgenoomi kaardis
Queenslandi Ülikooli Australian Genome Research Facility teadlased töötasid välja meetodi, mille abil saab täita umbes 400 lünka inimgenoomi kaardis. Teatud DNA lõike on iseäranis raske kaardistada, sest nad kahjustavad E.coli bakterit, milles neid kasvatatakse. Uue tehnoloogia kohaselt muundatakse DNA-d nii, et see poleks enam kahjulik, seejärel DNA kloonitakse ja järjestatakse ning siis, kasutades algorütme, tehakse kindlaks algupärane DNA järjestus. Siiamaani on seda meetodit kasutatud vaid lühikestel DNA lõikudel, kuid teadlased on kindlad, et meetodit täisutades saab seda kasutada ka pikemate lõikude uurimisel. 
(GenomeWeb) 11.07.03

====================================
Tagasiside: 
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.