SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 27. nädal (30.06-06.07)

====================================
Sisukord:
DeCode teatas uute SNPde avastamisest
Neurotransmitter kontrollib sõltuvusest vabanemist
Uuritakse nanotehnoloogia varjukülgi
Muteerunud geen põhjustab Parkinsoni tõbe
Euroopa Liit kehtestab ranged GMO märgistamisnõuded
Keelte “sugupuud”

Bush määras AIDSi programmi juhi
USA teadlased avastasid depressiooniga seotud geneetilised piirkonnad
Teadlased loovad kahesoolised embrüod

====================================

DeCode teatas uute SNPde avastamisest
Islandi geeniprojekti korraldav DeCode Genetics teatas kohtumisel investoritega edusammudest populatsioonigeneetikas ja ravimikandidaatide leidmisel. Firma juhtkond on veendunud, et suudetakse kinni pidada seatud eesmärkidest nii sissetulekute kui väljaminekute osas. Plaanide kohaselt soovitakse olemasolevate lepingute alusel kasvatada aastakäive 45 miljoni dollarini ja kulutada arendusele 20 miljonit. Möödunud aasta lõpu seisuga oli firmal käibevahendeid 93.2 miljoni dollari ulatuses. Investoritele tutvustati viimaseid leide 5. kromosoomis. Firma teadlased on leidnud huvipakkuvaid ühe nukleotiidi erinevusi (SNP-d). Üks suurendab kaks korda südameataki riski, teine suurendab aga kahekordseks diabeedi (tüüp 2) riski. Samuti teatati, et eelnevalt identifitseeritud osteoporoosi põhjustav geenimutatsioon on leidnud kinnitust uurimustes, mis on läbi viidud väljaspool Islandi populatsiooni. Firma teatel kulgevad plaani kohaselt ravimikandidaatide otsimise projektid skisofreenia ja ateroskleroosi vastu ning on identifitseeritud uus kinaas-märklaud astma vastu. 
(GenomeWeb), 01.07.03

Neurotransmitter kontrollib sõltuvusest vabanemist
Teadlased on avastanud neurotransmitteri, mis neutraliseerib sõltuvust tekitavaid sümptomeid. Hiirtel katsetatud transmitter võib kujuneda edukaks ravimikandidaatiks, mis toetaks uimastisõltuvusest vabaneda soovijaid. Rahutust, südame puperdamist ja teisi sümptomeid põhjustab neurotransmitter (norepinephrine), mis julgustab inimesi stressis või hädaolukorras tegutsema. Sama toimet avaldavad transmitterile ka opiaadid, mis sunnivad neid tihedamalt naabruses paiknevate neuronitega seoseid looma. Yale'i Ülikooli neuroteadlase Marina Picciotto ja kolleegide uurimus on avaldatud ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences
(ScienceNow), 01.07.03

Uuritakse nanotehnoloogia varjukülgi
USA Kongress kavatseb teha valitsusele kohustuseks uurida nanotehnoloogia võimalikke mõjusid, kuna valdkonna arengusse pumbatakse ohtralt avalikke ressursse. Samuti asub nanotehnoloogia võimalusi ning ohte uurima Briti valitsus. Teadlased peavad nanotehnoloogiat - erinevad tehnoloogiad, mis võimaldavad manipuleerida protsesse aatomi tasandil, et näiteks toota paremaid materjale või miniatuurseid roboteid. Osa analüütikuid, näiteks arvutiteadlane Bill Joy on arvamusel, et miniatuuresed isepaljunevad "nanobotid" võivad ühel hetkel väljuda inimese kontrolli alt.
USA parlamendi mõlemad kojad on heaks kiitmas seadust, mis teeks valitsusele kohustuseks finantseerida aastas 5 miljoni dollari ulatuses tsiviilkasutuseks mõeldud nanotehnoloogia sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte ning keskkonnamõjusid. Suurbritannias palus valitsus möödunud kuul Kuninglikul Ühingul ja Kuninglikul Inseneriteaduste Akadeemial uurida nanotehnoloogia eetilisi ja sotsiaalseid mõjusid. Ühine uurimisrühm peaks kaardistama tehnoloogia hetkeseisu ja pakkuma välja viisid selle arendamiseks. Samuti peaks tuleva aasta kevadel valmivas aruandes olema kirjas meetmed, mida peaks rakendama tehnoloogia turvalisuse kindlustamiseks.
(ScienceNow), 01.07.03

Muteerunud geen põhjustab Parkinsoni tõbe
Teadlaste väitel põhjustab üksainus muteerunud geen noortel naistel Parkinsoni tõbe, seda isegi juhul, kui perekonnas pole haigust varem esinenud. Leid võimaldab loodetavasti selgitada haiguse pärilikusega seotud aspekte. Maailmas esineb Parkinsoni tõbe miljonitel inimestel. Haigus muudab lihased kangeks ja raskendab liikumist, põhjustab kontrollimatuid liigutusi, raskematel juhtudel kaasneb mälukaotus. Haiguse tekkepõhjused pole täpselt teada, kuid arvatakse, et vähemalt mingi osa juhtumitest on pärilikud. Minnesota Ülikooli neuroloogia abiprofessor Paul Tuite'i selgituste kohaselt on just pärilik Parkinsoni tõbi teaduslikult huvitav, sest see on haruldane. 
Rahvusvaheline uurimisrühm uuris 107-l enne 50ndat eluaastat haigestunud patsiendil mutatsioone geenis DJ-1. Vaid 38-l neist oli perekonnas eelnevalt haigus diagnoositud. Ajakirjas Annals of Neurology avaldatud uurimuse kohaselt leiti ühel Hispaania päritolu 29-aastasel patsiendil geenis mutatsioon. Uurimuse autor Andrew Singleton USA Riiklikust Vananemise Instituudist leiab, et haigusel võivad olla geneetilised põhjused ka siis, kui see pole pärilik ehk esinenud eelnevalt perekonna vanematel liikmetel. Retsissiivne haigus, mis vajab avaldumiseks mõlemalt vanemalt saadud muteerunud geeni võib põhjustada haiguse patsiendil, kelle sugulased on täiesti terved. Käesoleval hetkel pole suudetud leida haiguse vastu efektiivset ravi, kuid mitmed medikamendid võimaldavad pidurdada haiguse edasist arengut. Seetõttu oleks väga vajalik haiguse avastamine varases staadiumis nt haigust põhjustava geenimutatsiooniga inimeste täiendava uurimise läbi.
(HealthDayNews), 01.07.03

Euroopa Liit kehtestab ranged GMO märgistamisnõuded
Euroopa Liidu liikmesriikides hakkab selle aasta jooksul kehtima seadus, mille kohaselt peavad kõik geneetiliselt muundatud toiduained omama sellekohast märgistust. Euroopa Parlament võttis kolmapäeval vastu seaduseelnõu, mille kohaselt peavad kõik toiduainete ja loomasööda produktid, mis sisaldavad enam kui 0.9% GMOsid olema vastavalt märgistatud. Eelnõu peavad heaks kiitma Euroopa Liidu liikmesriigid enne, kui see seadusena kehtima hakkab. Kuna parlamendi poolt vastuvõetud eelnõu enamus punkte on juba saanud ministrite nõusoleku, usuvad EL-i diplomaadid, et selle heakskiitmine on vaid mõne nädala küsimus. Uus regulatsioon jõustub arvatavasti septembris, pärast mida on ettevõtetel aega kuus kuud, et sellega kohaneda.
(Reuters), 02.07.03
(BBC), 02.07.03
(EUBusiness), 02.07.03

Keelte “sugupuud”
Teadlased on kohandanud tavaliselt geenide evolutsiooni analüüsimiseks kasutatava meetodi ning konstrueerinud Lääne-Euroopa keelte puu. Meetodit on ilmselt võimalik kasutada ka maailma teiste keelte ajaloo uurimises.
Lääne-Euroopa keeled on kõige põhjalikumalt uuritud keeled, kuid keldi keeled on siiani saladuslikud. Umbes 2000 aastat tagasi rääkisid enamik lääne-eurooplastest keldi keeli, kuid seejärel need hävinesid Rooma impeeriumi vallutuste käigus. Piki Atlandi Ookeani rannikut jäid vaid üksikud keldi keelt kõnelevad piirkonnad, mis suutsid ladina keelele vastupanu osutada ning kujunesid bretooni (Prantsusmaal), walesi (Wales’is), iiri ja shoti keelteks. Nende keelte omavahelised seosed on siiani siiski paljuski seletamata. Näiteks on enamelvinud teooria kohaselt walesi ja iiri keeled erinevad, kuna Wales ja Iirimaa on keltide poolt vallutatud kahel korral. Kuid selle teooria paikapidavust on raske tõestada, sest arheoloogilised leiud pole piisavalt täpsed ning kirjalikke allikaid on vähe säilinud.
Cambridge’i Ülikooli geneetik Peter Forster ja Zürichi Ülikooli keeleteadlane Alfred Toth uurisid sõnu nii nagu need oleksid geenid. Sarnaselt geenidele muutuvad peamised sõnad keele arengu käigus väga harva kardinaalselt. Muutuste võrdlemine erinevates keeltes võib anda vihjeid keelte ajalooliste seoste kohta. Forster ja Toth kogusid 35 inglise-, ladina-, antiikkreeka-, kaasagse keldi- ja Gaulishkeelset (kunagi Prantsusmaal räägitud väljasurnud keldi keel) sõna. Seejärel kasutasid nad geneetikute poolt sugupuude koostamisel kasutatavat meetodit ning jõudsid levinud teooriast erinevale järeldusele.
Tulemused näitavad, et keldi keel kanti kontinendilt üle Inglise kanali vaid korra ning seejärel jagunes see keelteks, mida tänapäeval räägitakse Wales’is, Iirimaal ja Shotimaal.
Lisaks pakuvad Forster ja Toth uurimuse tulemusena keeltele uued algdaatumid. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimuses väidetakse, et indoeuroopa keeled, mis on euroopa keelte eelkäijateks, said alguse 8000 aastat eKr, mitte 4000 eKr nagu varem arvati.
(ScienceNow), 03.07.03

Bush määras AIDSi programmi juhi
USA president George Bush määras valitsuse Aafrikas ja Kariibimere piirkonnas AIDS-i vastast võitlust kordineerima endise farmatsiagigandi juhi. Firmat Eli Lilly juhtinud Randall Tobiase kanidatuuri peab heaks kiitma Senat. Hiljuti Bushi poolt väljakuulutatud 15 miljardi dollarilise eelarvega AIDS-i vastane kampaania peaks suurendama viiruse leviku all kannatavates piirkondades meditsiinipersonali ning parandama ravi- ja meditsiinihariduse kvaliteeti. Bushi sõnul sõltuvad ettevõtmise edukusest miljonite inimeste elud. 
(CNN), 02.07.03

USA teadlased avastasid depressiooniga seotud geneetilised piirkonnad
USA teadlased teatasid, et on tuvastanud inimesel 19 erinevat geneetilist piirkonda, mis on otseselt seotud depressiooniga. Tehtud avastus võib endaga kaasa tuua paremad ravimeetodid võitluses depressiooni ja sellega seotud nähtudega - nt sõltuvusega, mis on USA elanike üks suurimaid probleeme.
Teadlased uurisid 81 perekonda, mille liikmed kannatasid sagedaste kergesti algavate depressioonihäirete all, mis pärilikul teel edasi kanduvad. Nad leidsid 19 kromosoomi piirkonda, mis paistavad selle seisundiga seotud olevat. Edasine uurimistöö peaks võimaldama ka depressiooniga seotud geenide väljaselgitamist.
Lisaks eelnevale avastasid teadlased, et osad mutatsioonid on seotud inimese sooga – mõned naistel ja vähemalt üks meestel. Tänu sellele on naistel kaks korda suurem võimalus depressiooni tekkeks, milles on osaliselt süüdi nende geneetiline erinevus. Need erinevused aitavad seletada, miks naised on puberteedieas, raseduse,  sünnituse ja menopausi ajal depressioonile vastuvõtlikumad.
Teadlased tegid ka tähelepaneku, et inimeste eluiga, kes selle geneetilise häirega perekondadest pärit on, on lühem: inimesed surid neis 81 perekonnas keskmiselt 8 aastat nooremalt. Nendes peredes oli ka imikute esimese eluaasta jooksul suremusprotsent viis korda tavalisest suurem. 
USA-s kannatab 16 protsenti elanikest – üle 30 miljoni inimese – mingil ajal oma elu jooksul depressiooni all, kaotades sellel ajal oma produktiivsuse tööpostil ja põhjustades tööandjatele üle 30 miljardi dollari kahju.
(Reuters), 02.07.03

Teadlased loovad kahesoolised embrüod
Chicago teadlastel on esmakordselt õnnestunud luua inimembrüod, millel on osaliselt naise ja osaliselt mehe tunnused. See on tõstatanud mitmeid eetikaküsimusi ja vajaduse suurema kontrolli järele sellisel kiiresti areneval teadusharul nagu inimembrüo manipulatsioonid. Katsed, mida esitleti ühenduse European Society of Human Reproduction and Embryology kohtumisel Madriidis, olid mõeldud inimloote arenguga seonduvate küsimuste uurimiseks ja kaasasündinud haiguste vastase teraapia edendamiseks. Selline uurimistöö on USA-s seaduslik, juhul kui riiklikke toetusi ei kasutata ja kui kasutatavad looted on vabatahtlikult teaduse hüvanguks annetatud. Sellegipoolest põhjustas selle avaldamine teadusringkondades kriitikat.
Madriidi kohtumisel selgitasid teadlased, et eksperiment oli osa katsest välja uurida, kas geneetiliste defektidega inimembrüo võib normaalsel teel areneda, kui temasse esimestel eksisteerimispäevadel terveid rakke siirdatakse, mis vigaste rakkude töö üle võtavad. Et näha, kas rakud elavad ühest embrüost teise siirdamise üle, ja et kas siirdatud rakud suudavad uues embrüos normaalsel teel areneda, siirdasid teadlased üks kuni kolm rakku meessoost embrüost 21-te ühepäevasesse naissoost embrüosse. Teadlased kasutasid meessoost lootest pärit rakke, sest tänu Y kromosoomile on neid naisembrüos kergem jälgida. Kaheteistkümnel juhul arenesid nii nais- kui meessoost rakkudest koosnevad embrüod normaalselt, üheksal juhul ebanormaalselt. Hübriidembrüod hävitati kuue päeva pärast, kui nad olid kasvanud mõnesajast rakust koosnevateks mikroskoopilisteks kahesoolisteks kogumiteks. Eksperimendi tulemusena märkisid teadlased, et normaalsete rakkude siirdamine geneetilise defektiga embrüosse on võimalik ravivariant. Eksperiment tõstatas mitmel pool küsimuse reproduktiivse meditsiini enama regulatsiooni ja kontrolli vajaduse kohta.
(Washington Post), 03.07.02

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.