SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 26. nädal (23.06-29.06)

====================================
Sisukord:
Genome Canada rahastab rakendusliku genoomika ja proteoomika projekte
Biotehnoloogia hetkeseisust
BIO2003 - Bush kutsub üles võitlusele bioterrorismi, nälja ja haigustega
Kas uneaeg on geneeiliselt ettemääratud?
EMBL sai TB strukturaalse proteoomika projektile 3.5 miljonit
Esimesed mikrokiibid toovad personaalse meditsiini lähemale
HIV leid võib aidata vaktsiini loojaid
Vaktsiin sõltuvuse vastu
Briti valitsus investeerib genoomikasse 50 miljonit naela
20 aastat HIV uurimist
HIV vaktsiini loomine vajab globaalseid jõupingutusi
Y Kromosoom
====================================

Genome Canada rahastab rakendusliku genoomika ja proteoomika projekte
Organisatsioon Genome Canada teatas, et on eraldanud rakendusliku genoomika ja proteoomika projektide finantseerimiseks 65 miljonit Kanada dollarit. Avaliku konkurentsiga rahastamisskeemi raames toetatakse genoomika ja proteoomika meetodite arendamist, mis parandaksid inimeste haiguste ennustamise, ennetamise ja ravimise võimalusi. Genome Canada loodab, et projektide käigus töötatakse järgneva viie aasta jooksul välja praktilisi rakendusi, mida oleks võimalik kasutada haiglates ja inimestel iseseisvalt.  
(GenomeWeb), 23.06.03

Biotehnoloogia hetkeseisust
Konsultatsioonifirma Ernst & Young avaldas globaalse ülevaate biotehnoloogia hetkeseisust. Aruanne Beyond Borders: The Global Biotechnology Report 2003 kohaselt on investorid viimastel aastatel eemaldunud tehnoloogiasektorist, kuid hoolimata piiratud kapitali tingimustest on ees helged ajad, seda tänu tugevale teadusele. USA biotehnoloogia tööstust koondava organisatsiooni (BIO) aastaüritusel BIO 2003 avaldatud aruanne keskendub sektori 2002.a. näitajatele. Möödunud aastal oli enam kui 300 toodet viimases kliiniliste katsete faasis, seda on 50% võrra rohkem kui aasta eest. Kulutused teadus- ja arendustegevusele kasvasid 34% küündides 22 miljardi dollarini. Hinnanguliselt 4362 firmast moodustuva sektori sissetulekud kasvasid möödunud aastal 15%, ulatudes 41.3 miljardi dollarini. Negatiivsete märkidena täheldati kahjumi suurenemist 116% võrra ehk 12 miljardi dollarini. Kolmandikul USA 318st ja 20% Euroopa 120st börsil noteeritud biotehnoloogia ettevõttest oli vahendeid pikemaks perioodiks kui aasta.
Aruandes ennustatakse, et sektor tervikuna jõuab kasumisse perioodil 2007 kuni 2010. Samas leiavad mitme ettevõte juhid, et kogu sektori kasum pole määrav sektori jätkusuutlikkuse näitaja. Firma Sutter Hill Ventures partner Jeffrey Bird leiab, et kassahittidest toodete korral suudavad mõned ettevõtted meelitada ligi teistest enam kapitali, kuid biotehnoloogia jääb alati kõrge risiki ja potentsiaalselt kõrge tootlusega äriks.
(ScienceNow), 24.06.03

BIO2003 - Bush kutsub üles võitlusele bioterrorismi, nälja ja haigustega
USA biotehnoloogia tööstust koondava organisatsiooni (BIO) aastaüritusel BIO2003, mis on maailma üheks suurimaks biotehnoloogia messiks ja konverentsiks toonitas USA President George Bush 8000ndele kuulajale, et "biotehnoloogia sektor leiab end meie ajastu suurimate väljakutsete esijoonel". Bush hinnangul "peaksid valdkonna teadlased pühenduma võitlusele bioterrorismiohu, nälja ja haigustega". Bushi esinemise sõnumis oli tähtsal kohal bioterrorism, kuid kokkuvõttes avaldas president toetust ka biotehnoloogiale laiemalt. Bushi rõhutas, et "me teame, et meie vaenlastel on ambitsioonid bioloogiliste, keemia ja tuumarelvade saamiseks ja ka kasutamiseks." Bioterrorismi kõrval julgustas Bush kuulajaid aktiivselt tegutsema võitluses maailma näljahädaga, seda eelkõige arengumaades. Samuti kasutas Bush võimalust ning avaldas survet eurooplastele, soovitades neil loobuda vastuseisust biotoidule. Biotehnoloogiast tõi Bush esile näiteks uute monoklonaalsete antikehade võimalikud rakendused paljude haiguste ravis. Samuti usub Bush, et geneetiliste markerite abil on võimalik muuta patsientide ravi senisest personaalsemaks. Lõpuks nentis Bush, et "meie (USA) biotehnoloogia tööstus on maailma võimsaim, ning nii peab see jääma ka tulevikus."
(GenomeWeb), 24.06.03

Kas uneaeg on geneeiliselt ette määratud?
Mõned unimütsid, kes pidevalt sisse magavad võivad peagi saada vabanduse: nad on geneetiliselt ettemääratud hilise ärkamisega. Ajakirjas Sleep avaldatud uurimuses kirjeldatakse esmakordselt sisemist kella reguleeriva geeni ja hilise uinumise vahelist seost. Loomulikud rütmid nagu söögiaeg ja kehatemperatuur sõltuvad tsirkadiaan kellast, mida reguleerivad vähemalt üheksa geeni. Esialgsetel andmetel võivad erinevused nimetatud geenides selgitada inimeste erinevaid unemustreid. Surrey Ülikooli molekulaarbioloog Simon Archeri juhitud uurimisrühm analüüsis 484 vabatahtliku DNA proove ja uneharjumusi. Lisaks andisid uurimusse panuse Londoni ja Hollandi haiglatest kogutud 16 hilise uinumise all kannatava patsiendi proovid. Üks tsirkadiaanrütme reguleerivatest geenidest (Per3) esineb kahe variandina. Uurimusest selgus, et 75% hilise uinumise all kannatavatest vaatlusalustest omab lühemat geeni. Häirega diagnoositud patsientidel esines 75%-l geenivariandi kaks lühemat koopiat. 
(ScienceUpdate), 24.06.03

EMBL sai TB strukturaalse proteoomika projektile 3.5 miljonit
Euroopa Molekulaarbioloogia Labor (EMBL) Hamburgis sai tuberkuloosi põhjustava bakteri (Mycobacterium tuberculosis) strukturaalse proteoomia projekti alustamiseks Saksamaa valitsuselt 3.5 miljonit eurose toetuse. Saksamaa Haridusministeeriumi toetus on osa valitsuse proteoomika meetmest, millega toetatakse funktsionaalset proteoomikat. 
(GenomeWeb), 24.06.03

Esimesed mikrokiibid toovad personaalse meditsiini lähemale
Esimeste ravimite reaktsiooni hindavate geenikiipide ehk mikrokiipide turule toomisega astutakse sammuke lähemale personaalsele meditsiinile. Maailma suurim diagnostikavehendeid pakkuv firma Roche Holding usub, et testiga on võimalik muuta ravi senisest täpsemaks. Test AmpliChip CYP450 kontrollib kahes geenis esinevaid variatsioone, mis mõjutavad organismi ravimile reageerimise kiirust. Enne ametivõimude heakskiitu asutakse testi kasutama referentslaborites. Hinnanguliselt on 10 protsenti valgetest ja 20 protsenti Aasia päritolu inimestest kehvad ravimite metaboliseerijad ning veidi väiksemal osal inimestest imenduvad ravimid väga kiiresti. Mõlemad inimeste rühmad on standardsete koguste korral probleemi ees - esimestel võivad esineda soovimatud kõrvalmõjud ning teistel ei anna ravi oodatud tulemusi, kuna nad ei saa piisavas koguses ravimit. Roche'i test kontrollib geenivariante CYP2D6 ja CYP2C19. Ravimite senisest täpsem doseerimine võimaldab parandada ravikvaliteeti ja vähendada tervishoiukulusid. Roche'i hinnangul võiks enne ravimi manustamist testi tehes ühel või teisel viisil abi saada umbes 25 miljonit inimest üle maailma. Euroopas peaks umbes 350-400 dollarit maksev test turule jõudma käesoleva aasta lõpus. Geenikiip ehk mikrokiip on pöidlaküüne suurune klaasplaadike, millel olevaid DNA fragmente on võimalik kõrvutada korraga tuhandete üksikute DNA-lõikudega.

(Reuters), 25.06.03

HIV leid võib aidata vaktsiini loojaid
Pikaks veninud HIV vaktsiini jaht kestab, kuid Scripps'i Instituudi teadlased on leidnud järjekordse potentsiaalse molekulaarse relva, millega üritatakse viirus seljatada. Antud juhul on tegemist antikehaga, mis seob end viiruse pinnal leiduvate suhkrutega ja neutraliseerib viiruse. Siiski on hetkel tegemist veel väga algusjärgus oleva hüpoteesiga, mida peab järgnevate aastate jooksul testima nii laboris, loomadel kui inimestel. Teadlaste sõnul on nimetatud antikeha võimeline eristama inimese normaalset rakku HIVd kandvast rakust. Professor Ian Wilson, üks projekti juhtinud teadlastest, kinnitas, et "midagi sarnast pole veel nähtud." Ajakirjas Science avalikustatud uurimuse keskmes olev antikeha leiti HIV-positiivse patsiendi verest kümnekonna aasta eest.
(BBC), 26.06.03

Vaktsiin sõltuvuse vastu
USA teadlaste poolt arendatav nikotiini vaktsiin võib miljonitele suitsetajatele saada abiks sõltuvusest vabanemisel. Uuringute kohaselt ei suuda 70% suitsetamisest loobumist üritavatest inimestest plaani ellu viia. Nikotiini vastane vaktsiin võib tunduda ebaloomulikuna, kuid just sellise toote loomkatsed on andnud positiivseid tulemusi. Scripps'i Instituudi keemiaprofessor Kim Janda sõnul võimaldab vaktsiin nikotiini organismist välja pesta enne kui see jõuab ajus olevate retseptoriteni. Tavapärases olukorras organism nikotiini vastaseid antikehasid ei tooda, selgitas Janda, kuid "oleme suutnud seda muuta ja anda immuunsüsteemile signaali, mille tagajärjel asub organism sissetungija vastu rünnakule." California Ülikooli professor Neal Benowitz, kes on uurinud nikotiini 20 aastat, usub, et vaktsiin, mis blokeerib nikotiini mõju, on vajalik, sest inimesed lõpetaksid sigarettide suitsetamise, kui need ei sisaldaks nikotiini.  
(BiomedNet Magazine), 26.06.03

Briti valitsus investeerib genoomikasse 50 miljonit naela
Briti valitsus teatas, et soovib kolme järgneva aasta jooksul investeerida geneetikasse ja genoomika arengusse enam kui 50 miljonit naela. Ettevõtmise detailne kava on kirjas valitsuse koostatud ligi saja lehekülje paksuses Valges Raamatus pealkirjaga "Meie pärilikkus, meie tulevik - geneetika potentsiaali mõistmine riiklikus tervishoiusüsteemis." Suurim osa kavandatud summast (18 mln naela) kulutatakse geneetika laborite kaasajastamisele, et luua võimalused geneetilise testimise kasutamiseks. Enam kui 7 mln naela on eraldatud geneetikal põhineva tervishoiu arendamiseks. Ühe-geeni-haiguste geeniterapia arendamiseks kulub 3 miljonit ning täiendavalt 2.5 mln on mõeldud tsüstilise fibroosi vastasele geeniteraapiale. Samuti on kavas toetada olemasolevate ravimite farmakogeneetilist uurimist ja avada farmakogenoomika teaduskond.
Valitsuse Valge Raamatu avaldamise puhul pakkus Briti peaminister Toni Blair 25-le geneetika eksperdile hommikusöögi, kus kirjeldas valitsuse edasisi plaane geneetika vallas (vt lisaks Valge Raamat).
(Edinburgh Evening News), 24.06.03
(GenomeWeb), 27.06.03

20 aastat HIV uurimist
AIDSi epideemia reaalsus on karm. Üle 20 miljoni surnud, 42 miljonit nakatunud, 15 000 uut nakatumist päevas ja enam kui 14 miljonit orbu. 1983.a. 4 veebruaril said teadlaselt esmakordselt aimu viirusest, mis kujuneb inimkonnale nõnda kurnvaks. Seoses HIV-1 avstamise aastpäevaga ilmub ajakirjas Nature Medicine artiklite seeria, mis kirjeldab möödunud 20 aasta tähtsündmusi AIDSi uurimises.
Nature Medicine, juuli 2003

HIV vaktsiini loomine vajab globaalseid jõupingutusi
Alates HIV avastamsisest 20 aasta eest ja tõestamisest, et HIV on AIDSi põhjustaja, on kogu maailm oodanud efektiivse ennetava vaktsiini väljatöötamist. Viimased Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ja ÜRO ühendatud HIV/AIDS programmi (UNAIDS) projektsioonid ennustavad epideemia jätku senisel tasemel. Aastaks 2010 kasvab nakatunute arv 45 miljoni võrra ja viirus nõuab täiendavalt 70 miljonit elu. Hoolimata teaduslikest saavutustest viiruse uurimisel, mis on pikendanud HIV-i nakatunute eluiga, pole HIV-1 vaktsiinide rakendamine kliinilises praktikas olnud edukas. HIV vaktsiini arendamises kaasa lööjad on ühisel veendumusel, et on karjuv vajadus luua ja testida senisest enam vaktsiinikandidaate. Hoolimata kontseptuaalsetest erinevustest HIV vaktsiini arendamisel, peaks vaktsiini kandidaatide loomist kiirendama. Aastatel 2001 ja 2002 alustati uusi kliinilisi katseid vaid seitsme kandidaadiga ning vaid üks jõudis kliiniliste inimkatsete kolmandasse faasi, mis kahjuks ei andnud positiivseid tulemusi. HIV uurijate sõnul on edu saavutamiseks vajalik inimese genoomi järjestamisel toiminud suhtumist, kus valitsused ja erinevad fondid ettevõtmist tõsiselt toetasid.
Ajakirjas Science avaldatud kokkuvõtte kohaselt peaks mailmas looma kuus kuni kümme vaktsiini arendamise keskust. Osa neist võiksid olla virtuaalsed ning pakkuda maailma erinevatele laboratooriumidele vaid finantsvahendeid ja projektijuhtimist. Samuti oodatakse vaktsiini arendamiseks mõeldud kulutuste suurendamist umbes 1 miljardi dollarini aastas. Vaktsiini väljatöötamise rahastajad peaksid ühinema vaktsiini tootjatega, et tagada kliiniliste katsete tarbeks vajalike koguste kiire tootmine. Samuti on teadlaste sõnul vaja kehtestada kliiniliste katsete süsteem, mis võimaldaks vaktsiine rahvusvaheliselt ohutult ja eetiliselt testida. USA ja Euroopa Liit kavandavad kliiniliste katsete läbiviimist Aafrikas. Kõige tipuks on vaja aga ettevõtmist sarnaselt Inimese Genoomi Projektile rahvusvaheliselt koordineerida.
(Science 300, 5628, 2036-2039), 27.06.03
(ScienceUpdate), 27.06.03

Y Kromosoom
Ajakirja Nature online väljaande vahendusel on võimalik tasuta tutvuda Y kromosoomi tutvustavate artiklitega. Enne Y kromosoomi järestuse määramist peeti seda sageli geneetiliseks jäätmaaks. Möödunud nädalal avaldatud geenijärjestuse esialgne analüüs näitab, et Y kromosoomi rolli on siiani selgelt alahinnatud. Inimese kaks sugukromosoomi (X ja Y) kujunesid mõned sajad miljonid aastad tagasi soolise evolutsiooni käigus ühest autosoomist. 
(Nature 423, 810 - 813), juuni 2003
 

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.