SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Täna lõppeb soodushinnaga registreerimine Geenifoorumile

Kaksikheeliksi struktuuri avastamise 50ndale aastapäevale pühendatud konverentsi Geenifoorum 2003 "Kaksikheeliksi poolsajand" peaesinejaks on 1996.a. Nobeli meditsiinipreemia laureaat professor Rolf M. Zinkernagel (Shveits).
Lisaks traditsioonilisele konverentsile ja selle raames toimuvale näitusele on tänavu võimalus osaleda paralleelsessioonina toimuval Connect Eesti Bioettevõtlusseminaril. Samuti korraldatakse 11.septembril Euroopa Nõukogu toetusel bioeetika seminar “Eetika ja seadusandlus.” 

Lisainfo:
07 475 455, 07 302 640
www.geneforum.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 24. nädal (09.06-15.06)

====================================
Sisukord:
Leiti nisu tolmnemist reguleeriv geen
Euroopa Teadusfond saab uue juhi
Galileo ja First Genetic Trust alustavad  koostööd farmakogenoomika vallas
Biotehnoloogiatööstuse edu saladuseks on innovatsioon ja partnerlus
Miks inimesed kaotasid karvkatte?
Bush soovib lihtsustada geneeriliste ravimite regulatsiooni
Austraalia osariigid edendavad biotehnoloogia arengut
AIDSi põhjustav viirus sai arvtavasti alguse ahvidelt
====================================

Leiti nisu tolmnemist reguleeriv geen
California Ülikooli teadlased on lokaliseerinud geeni (VRN1), mis kontrollib vernalisatsiooni - protsess, mis kutsub madalal temperatuuril (ca 4ºC) esile teatud taimede tolmnemise. Teatud taimed - nt nisu, tulbid, porgandid ja herned - ei hakka tolmnema enne, kui pole kogenud madalaid temperatuure. Uurimist juhtinud Jorge Dubcovsky usub, et geeni töödeldes on võimalik muuta nisu sordid paremini vastavaks klimaatilistele tingimustele. Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences

(Washington Post), 09.06.03

Euroopa Teadusfond saab uue juhi
Euroopa Teadusfondi (ESF) uueks peasekretäriks valitud Linköpingi Ülikooli biokeemia professor Bertil Andersson lubas keskenduda alusuuringutele. Alates novembrist Euroopa mõjukaimat teadusorganisatsiooni juhtima asuva Anderssoni visiooni kohaselt peaks ESF haarama juhtiva rolli planeeritava Euroopa Teadusnõukogu uurimissuundade prioriteetide määramisel. Samuti soovib Andersson suurendada ESF-i rolli uurimistoetuste ja investeeringute jagamisel. Hetkel on ESF suhteliselt tagasihoidliku (12 mln eurot) eelarvega organisatsioon. Samas on ESF intellektuaalselt olulisel positsioonil, omades kontakte rahvuslike teadusteakadeemiate ja teiste võrgustikega.
(The Scientist), 09.06.03

Galileo ja First Genetic Trust alustavad koostööd farmakogenoomika vallas
Geenianmbaase haldav First Genetic Trust ja populatsioonigenoomika projekt vedav Galileo Genomics asuvad koostöös osutama faramkogenoomika alaseid teenuseid biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmadele. Firma Calileo Genomics tegevjuhi dr John Hooperi sõnul on USA Ravimi- ja Toiduamet (FDA) seadustamas põhimõtteid, mis võimaldavad rakendada farmakogenoomikat inimeste ravis. Hooper usub, et kahe firma koostöö loob farmaatsiatööstusele võimalused arendada ohutumaid ja efektiivsemaid ravimeid. Montreaalis paiknev Galileo osaleb koostööprojektis Quebec'i populatsiooni patsientidelt kogutud geeniandmete, suuremahulise genotüpiseerimisvõimsuse, bioinformaatika ja statistilise analüüsi kogemusega. Chicagos asuv First Genetic Trust kasutab projektis eelnevalt väljatöötatud turvalist enTrust geenipanga platvormi. Samuti on firmal loodud kontaktid, mis võimaldavad värvata suuremahuliste ravimiuuringute tarbeks vajaliku hulga patsiente.

(GenomeWeb), 10.06.03

Biotehnoloogiatööstuse edu saladuseks on innovatsioon ja partnerlus
Briti ettevõtte PhrmaVentures juht dr Fintan Walton rõhutab innovatsiooni ja partnerluse olulisust biotehnoloogia sektori arengus. Walton tutvustas oma nägemust Uus-Meremaa biotehnoloogiatööstuse arengut koordineerivale võrgustikule. Tema hinnangul peab arengupotentsiaali kasutamiseks sõlmima partnerlused suurte farmaatsiafirmadega. Kõigi farmaatsiafirmade arengumootoriks on innovatsioon. Seetõttu on koostööprojektid heaks väärtusahelast osasaamise võimaluseks. Uus-Meremaa valitsus näeb sektori arengukavas tähtsal kohal ka riikidevahelist koostööd.

(NZCity), 10.06.03

Miks inimesed kaotasid karvkatte?
Uue teooria kohaselt kadus inimsestelt karvkate seoses kohanemisega võitluses parasiitidega. Samuti lisatakse, et sile nahk kujunes tervise seksuaalseks sümboliks. Enamik teadlasi ootab siiski eelmise hüpoteesi ümberlükkamist. 1984 aastal esitati tänaseni aktsepteeritud ideed, et inimeste karvkate kadumine võimaldas keha paremini jahutada. Reading'i Ülikooli evolutsioonibioloog Mark Pagel leiab, et inimese olematu karvkate on üheks tunnuseks, mis eristab teda teistet imetajatest. Samas on inimesel nt primaatidega võrreldav arv karvanääpse. Pagel koos Oxfordi Ülikooli geneetiku Walter Bodomeriga arvavad, et siledat nahka on võib seletada parsiitidega. Kuna siledat nahka on võimalik paremini puhastada, siis vähendab see ka parasiitide rünnakuid. Tõestuseks toovad idee autorid fakti, et parasiitide põhjustatud põletikke esineb endiselt kõige rohkem karvkattega kaetud kehapiirkondades.
(ScienceNow), 10.06.03

Bush soovib lihtsustada geneeriliste ravimite regulatsiooni
USA president George Bush avalikustas plaani vähendada administratiivseid ja õiguslikke piiranguid geneerilistele ravimitele. Plaan on osa paketist, mis peaks vähendama patsientide kulutusi retseptiravimitele. Analüütikud on ettevõtmise mõjude osas aga erinevatel arvamustel. USA retseptiravimite turust moodustavad geneerilised ravimid umbes 51 protsenti, kuid annavad samas alla 10 protsendi käibest. Arvatakse, et plaani elluviimisel suureneb geneeriliste ravimite turuosa, kuid samas kasvab ka ravimite tarbimine. 
(Reuters), 12.06.03

Austraalia osariigid edendavad biotehnoloogia arengut
Kolm Austraalia osariiki (New South Wales, Queensland ja Victoria) on moodustanud liidu eesmärgiga edendada Austraalia biotehnoloogia- ja farmaatsiatööstust. Austraalia biotehnoloogiatööstuse hinnanguline väärtus on 12 miljardit Austraalia dollarit ja kolm osariiki usuvad, et koostöö on parimaks võimaluseks täiendavate investeeringute soodustamiseks. Liidu asutajad ootavad ka teiste osariikide ja Uus-Meremaa ühinemist.
(ABC Radio Australia News), 13.06.03

AIDSi põhjustav viirus sai arvtavasti alguse ahvidelt
Rahvusvaheline teadlaste rühm arvab, et
AIDSi põhjustav viirus kandus inimesele üle Aafrika shimpansidelt ilmselt nakatanud liha söömise tagajärjel. Seni on täpselt teadmata kuidas said viiruse shimpansid. Nottinghami Ülikooli teadlase Paul Sharpi juhitud uurimisrühm pakub, et shimpansid said viiruse (ahvi immuunpuudulikkuse viirus - SIV (simian immunodeficiency virus)) Lääne-Kesk-Aafrikas teisi ahve süües. Viiruse geneetiliste järjestuste analüüsil ilmnes, et shimpansi SIV on erinevatel ahviliikidel leidunud SIV tüvede ristand. Hübriidviirus tekkis shimpansitel ilmselt kahe ahvidelt pärineva viiruse geenide vahetamise tagajärjel. Kuigi Ahvid on SIV viirust kandnud sadu astaid, usub Sharp, et shimpansid said SIVi palju hiljem. Shimpansid on teadaolevalt ainsad ahvid, kes kannavad viirust, kuid ei haigestu. Sharpi hinnangul vihjavad uurimistulemused võimalusele, et shimpansitel võib olla teisigi ahvidelt saadud viirustest kujunenud SI-viiruseid, mis võivad ühel hetkel vallandada inimestel uue generatsiooni HIV laine. Uurimus avaldati ajakirjas Science.
(Nature Science Update), 09.06.03
(Reuters), 13.06.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.