SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 23. nädal (02.06-08.06)

====================================
Sisukord:
Mirofluidics tehnoloogia hetkeseis
Geenide arvu ennustusvõistlus lõppenud
Molekul muutab tüvirakud neuroniteks
TGen asub uurima diabeeti geneetikat
Embrüode kloonimine vähirakkudest
Võltsimiskindel DNA-d sisaldav tint
Tubakataimest toodetud antikehadega marutaudi vastu
California sai suurima osa NIH 2002 uurimistoetustest
Teadlased tõkestasid vähi levikut
Vereasendaja ussikestest
E. coli asendab keemiatööstust

Inimarterid laborist
Riisi 10 kromosoomis kaks korda enam geene kui eelnevalt ennustati

====================================

Mirofluidics tehnoloogia hetkeseis
Ajakirjas The Scientist analüüsitakse microfluidics tehnoloogia hetkeseisu. Hoolimata tehnoloogia suurest potentsiaalist on valdkonnas lahendusi pakkuvad firmad leidnud väheseid kasutajaid. Miniatuursed laborikomplektid kiirendavad katsete läbiviimist nõudes samal ajal väiksemaid uuritavate ainete koguseid, kuid on tavlistest meetoditest kallimad. Võib nentida, et mõõtmetelt “väiksem” meetod pole ainuüksi kiirem vaid enamasti ka parem ja ökonoomsem. Nn “labor-kiibil” seadmed võimaldavad säästa aega ja vältida rutiinseid laboritoimetusi. Hetkel valitsev trend tehnoloogia arengus väljendub liikumises suurema integreerituse ja funktsionaalseuse suunas, et tooteid oleks võimalik siduda erinevate seadmetega.
Firma Frost & Sullivan analüütik Nate Cosper leiab, et valdkonna arengu peamiseks mootoriks on suurte farmaatsiafirmade kulude kokkuhoiu vajadus. Suured farmaatsiagigandid on sunnitud otsima võimalusi, et tasakaalustada tulevaste perioodide vähenevaid sissetulekuid, mis on tingitud paljude ravimite patendikaitse lõppemisest. Ravimitööstuse kõrval on tehnoloogia abil võimalik kasvatada efektiivsust ka diagnostika, genoomika ja keemia vallas. Artiklis kirjeldatakse lühidalt valdkonna juhtivaid firmasid ja nende tooteid.
(The Scientist), 02.06.03

Geenide arvu ennustusvõistlus lõppenud
Cold Spring Harbor Laboratooriumis aset leidnud Homo Sapiensi geneetika seminaril avalikustati inimese geenide arvu ennustusvõistluse võitja. Kuigi hetkel pole veel täit selgust inimese geenide lõpliku arvu osas kuulutati võitjaks
Lee Rowen, kes on Süsteemse Bioloogia Instituudi genoomi järjestamise projekti juhatajana pakkus geenide arvuks 25 947. Ennustusvõistlusel osales umbes 460 inimest, kuid võitja pakkumine oli kõige lähemal Ensemble geeniandmebaasi geenide arvule 24 847. Kuigi geenide täpne arv pole tänaseks endiselt selgunud lõpetati ennustusvõistlus just nüüd, sest nii nägi ette võistluse 2000. aasta kohtumisel koostatud juhend.
(Nature Science Update), 03.06.03

Molekul muutab tüvirakud neuroniteks
Scripps Uurimisinstituudi (TSRI) ja Novartise Teadusfondi Geoomika Instituudi (GNF) teadlaste rühm on avastanud molekuli (
TWS119), mis kontrollib embrüonaalsete tüvirakkude saatust. Hiljuti TSRI-s doktorikraadi kaitsnud ja peagi keemiateadskonna abiprofessorina tööle asuv Sheng Ding selgitab, et "leitud molekulid suudavad suunata embrüonaalsete tüvirakkude arengut selliselt, et need kujunevad neuroniteks." Tüvirakud kätkevad endas suurt potentsiaali, sest nad suudavad areneda erinevateks rakutüüpideks, pakkudes võimalusi regenereerida rakke, mille patsient on jäädavalt kaotanud. Hiire tüvirakkudel läbiviidud uurimus ilmub ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. 
(ScienceDaily), 03.06.03

TGen asub uurima diabeeti geneetikat
USA genoomika uurimise instituut TGen (Translational Genomics Research Institute) teatas kavatsusest uurida diabeedi geneetilisi põhjuseid. TGen hinnangul esineb India Pima piirkonnast pärinvatel inimestel diabeeti tavalisest sagedamini. Phoenixi linn ja Salt River piirkond toetavad viie aasta vältel projekti 1 miljoni dollariga aastas. Salt River piirkonnas asub enam kui 7000 liikmeline Pima-Maricopa India päritolu populatsioon.
(GenomeWeb), 03.06.03

Embrüode kloonimine vähirakkudest
Hiire munarakust, kus rakutuum asendati hiire ajukasvaja rakkudest eraldatud rakutuumaga, klooniti normaalse koega embrüod, kuigi vähki põhjustavad mutatsioonid säilisid. Uurimuse juhtautor James Morgan leiab, et uurimistulemused tõestavad, et vähksituatsiooni on võimalik muuta vähki põhjustava geneetilise materjali ümberprogrammeerimisega. Samuti on võimalik järeldada, et geneetilised mutatsioonid pole alati piisavaks põhjuseks, et rakk muutuks vähirakuks. Eelkõige võib väita, et kasvajate tekkes ja arengus on oluline osa nn epigeneetilistel faktoritel, mis mõjutavad raku iseloomu. Morgani sõnul on põhimõte, mille kohaselt epigeneetilised faktorid mõjutavad vähi arengut juba aktsepteeritud. Eelnevalt on ka teada, et epigeneetilised muutused kromosoomides võivad põhjustada haruldasi vähivorme. Erinevalt mutatsioonidest on geeniekspessiooni mõjutavaid epigeneetilisi DNA muutusi võimalik molekulaarsete mehhanismidega tagasi pöörata. St. Jude Laste Uurimise Kliinikus läbiviidud uurimus kinnitas teooriat esmakordselt elusloomadel. Uurimus avaldati ajakirjas Cancer Research.
(ScienceDaily) 03.06.03

Võltsimiskindel DNA-d sisaldav tint
DNA-l baseeruvaid turvalahendusi pakkuv firma Applied DNA Sciences (www.ADNAS.com) teatas DNA-d sisaldava tindi turule toomisest. Firma teatel on uue tootega võimalik võltsimiskindlaks muuta mistahes tehnoloogia, mis kasutab tinti. Spetsiaalse tindi tootmisel kasutatakse taime DNA-d ning see sisaldab igale kliendile unikaalset autentimiskoodi. Pärast tindi kasutamist on võimalik selle ehtsust kontrollida seadmega, mis biokeemilise reaktsiooni tulemusena muudab hetkeks kontrollitava tindi värvi sinisest roosaks. Firma kinnitusel on tindis kasutatavad DNA molekulid töödeldud selliselt, et need säilitaksid stabiilsuse enam kui sajaks aastaks.
(Business Wire), 04.06.03

Tubakataimest toodetud antikehadega marutaudi vastu
Thomas Jeffersoni Ülikooli teadlased on geneetilise töötlemise tulemusena pannud tubakataimed tootma inimvalke - marutaudi vastaseid antikehasid. Mikrobioloogia ja immunoloogia professori juhtimisel viidi marutaudi vastast antikeha kodeeriv DNA tubakataime. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimuses avaldatakse lootust, et innovaatilisel meetodil toodetud antikehad võivad leevendada ülemaailmset taskukohaste ja kõrvalmõjudeta antikehade puudust. Olemasolevad hobuse verest eraldatavate antikehadega kaasnevad soovimatud kõrvalmõjud ning inimestelt antikehade eraldamine oleks liiga kulukas. Esialgu näidati, et antikeha suudab hiirtel neutraliseerida marutaudi viiruse ja vältida nakatumist. Samuti on taimedelt eraldatud antikehadega õnnestunud vältida hamstrite marutaudi nakatumist.
(ScienceDaily), 04.06.03

California sai suurima osa NIH 2002 uurimistoetustest
USA Riikliku Tervishoiuinstituudi (NIH) 2002.a. uurimistoetustest sai kõige suurema osa
California, kus möödunud aastal kasutati meditsiiniuuringuteks 3 mld dollarit NIH ehk USA avaliku sektori vahendeid. Californiale järgnesid
Massachusetts 1,8 mld ja New York 1,7 mld dollariga. Kokku jagas NIH möödunud aastal uurimistoetustena välja 19 mld dollarit. Esimesele kolmele järgnesid Pennsylvania (1,2 mld), Maryland (1,1 mld), Texas (1 mld), North Carolina (780 mln), Washington (673 mln), Ohio (583  mln) ja Illinois (571 mln).
(
GenomeWeb), 04.06.03

Teadlased tõkestasid vähi levikut
Teadlastel on katsete käigus õnnestunud blokeerida inimese rinnavähi levikut hiire organismis.
San Francisco VA Meditsiinikeskuse töörühm kasutas vähi leviku tõkestamiseks inimesetel tavapäraselt esineva valgu (galectin-3) modifikatsiooni. Esialgsed uurimistulemused ei viita teraapia kõrvalmõjudele. Nimetatud valk mõjutab vähirakkude kleepuvust. Meetodi eesmärgiks ongi vähendada vähirakkude "kleepuvust," mis võimaldab neil kasvajast eraldudes organismi teises piirkonnas normalsete rakkude külge kinnituda ja panna alus uue kasvaja tekkele. Teadlaste sõnul ei ole uue meetodi eesmärgiks vähi ravimine. Üritatakse leida meetod, mis võimaldaks muuta vähi haiguseks, millega on võimalik elada. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Clinical Cancer Research.
(BBC) 04.06.03

Vereasendaja ussikestest
Meresügavustes elutsevad uusikesed võivad lõpetada ülemaailmse doonorivere puuduse. Esialgsed katsed näitavad, et tavaliselt mereussikeselt (Arenicola marina) pärinev hemoglobiin võib osutuda heaks punaste vereliblede allikaks. Rice Ülikooli biokeemik John Olson kinnitab, et eksisteerib reaalne vajadus doonorivere asendaja järele. Punastes verelibledes leiduv hemoglobiin transpordib kopsudest kudedesse hapnikku. Loomne hemoglobiin võib aga põhjustada allergilisi reaktsioone ning kahjustada neeru. Mereelukalt eraldatud hemoglobiin pole vähemalt hiirtel kõrvalmõjusid põhjustanud. 
(Nature Science Update), 04.06.03

E. coli asendab keemiatööstust
Teadlaste rühm on avastanud bakteri, mis võib tulevikus võimaldada ravimite ja teiste kompleksete molekulide senisest keskkonnasäästlikumat tootmist. Enamus igapäevases tarbimises olevatest molekulidest nagu ravimid, aroomid, maitsed pärinevad taimedelt, seentelt ja merelist päritolu selgrootutelt. Keemikud on leidnud võimalused nende tööstuslikuks sünteesimiseks, kuid see eeldab kallite materjalide kasutamist ja põhjustab sageli mürgiseid jääkprodukte. Viimastel aastatel on hoogustunud teadlaste katsed muuta kiiresti kasvavad bakterid keemiatehasteks, kandes neile üle geene, mis paneksid bakterid tootma soovitud produkte.
California Ülikooli molekulaarbioloog Jay Keasling teatab ajakirjas Nature Biotechnology, et tema juhitud uurimisrühmal õnnestus takistada bakteri Escherichia coli geneetiliste kontrollmehhanismide sekkumist soovitud aine sünteesi. Loodud molekulaarne tootmisliin koosneb kümnest geenist, mis kodeerivad ensüüme, mis võimaldavad bakteril toota soovitud ainet (artemisinin). Kuigi hetkel pole tootmisjõudlus märkimisväärne, usub Keasling, et peagi suudab ta bakterite abil toota malaariaravimina kasutatavat ainet tööstulikes kogustes vastuvõetava hinnaga. Keaslingu sõnul piisab mõne geeni asendamisest, et panna bakter tootma erinevaid isoprenoidide.
(ScienceNow), 05.06.03

Inimarterid laborist
Teadlastel on õnnestunud esmakordselt kasvatada laboritingimustes mitte-embrüonaalsest koest inimartereid. Duke'i Ülikooli uurimisrühm usub, et kaugemas tulevikus on võimalik kunstlikult toodetud inimartereid kasutada rutiinsetes bypass-operatsioonides. Hetkel kasutatakse südameversoonkonna verevarustusega kindlustamisel patsiendi organismi teiest piirkonnast (nt jalast) pärinevaid artereid. Seni on kunstarterite loomisel peamiseks probleemiks olnud veresoonte välimisi seinu moodustavate lihasrakkude kiire vananemine. Rakkude jagunemist kontrollib telomeer, mis igal jagunemisel lüheneb. Telomeeri teatud pikkuse juures lõppeb raku edasine jagunemine. Uurimisrühm kasutas geeni hTERT, et takistada rakkude jagunemist kontrolliva ensüümi toimet ning pikendada rakkude eluiga. Pikenenud elueaga rakkude kasutamine jättis teadlastele piisavalt aega arterite välisseinte konstrueerimiseks, mis kestis kaks kuud. Veresoonte seinte valmides lisati endotheelilised rakud. Esimesed kunstlikud arterid on kaheksa sentimeetri pikkused ja kolme millimeetrise läbimõõduga. Uurimuse kaasautor Chris Counter kirjeldab uurimistulemusi ajakirjas EMBO Reports (4, 633 - 638, 2003).
(HealthDayNews), 06.06.03
(Nature Science Update), 06.06.03

Riisi 10 kromosoomis kaks korda enam geene kui eelnevalt ennustati
Riisi Genoomi Järjestamise Projekti teadlased avaldasid ajakirjas Science 10. kromosoomi analüüsi. Täpsustatud andmetel on riisi 10. kromosoomis 3500 geeni ehk kaks korda enam kui konsortsiumi teadlased ennustasid 2002.a. lõpus esialgse genoomijärjestuse avaldamisel. Umbes kaks kolmandikku ennustatud valkudest omavad vasteid taimes Arabidopsis thaliana. Lisaks on riisi 10. kromosoom sarnane maisi ja sorgo omaga. Riisi kokku 12 kromosoomist on 10. väikseim, moodustades 22 miljonist aluspaarist. Avaldatud järjestuses on endiselt seitse lünka, mis moodustavad umbes 4 protsenti kogu järjestusest. Riisi genoomi lõplik järjestus peaks valmima aastal 2004.
(GenomeWeb), 06.06.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.