SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Kolmanda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud

Eesti Geenikeskuse poolt 2003/2004 õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Pille Hallast ja Signe Värv ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia 4. kursuse tudeng Kert Mätlik.
Artur Linnu nimelisele kolmandale stipendiumikonkursile laekus kokku 17 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus professor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliiniku juhataja), professor Erkki Truve (TTÜ Geenitehnoloogia õppetooli juhataja), akadeemik Richard Villems  (Eesti Biokeskuse direktor) ja Maris Väli (SA Eesti Geenikeskus juhatuse liige) vaatas läbi laekunud taotlused ning arvestades konkursil osalenud tudengite ühtlaselt kõrget taset, otsustas eraldada 2003/2004 õppeaastaks kahe stipendiumi asemel kolm stipendiumit väärtuses 12 000 krooni. <Loe edasi>

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 22. nädal (26.05-01.06)

====================================
Sisukord:
Britid kiitsid heaks "taibuka vähiravimi"
Bush allkirjastas AIDSi vastase kampaania 
Genentechi edunäide 
Luuakse mustanahalistele keskenduv biopank
Euroopa Liit toetab biotehnoloogia firmale toetuse eraldamist
DNA selgitab Brittide mineviku
Borean sai valkude taas kokkupakkimise patendi
Francis Collins tutvustas Keemilise Genoomika algatust
Prantsuse vähiuuringute keskus osutab teenuseid kogu Euroopale
Klooniti esimene hübriid - muul
Insuliini tootvad maksarakud
Ravimitööstuse strateegilised arengud
====================================

Britid kiitsid heaks "taibuka vähiravimi"
Briti tervishoiusüsteemi korraldava organisatsiooni NHS (National Health Service) ravimite järelevalve nõukogu teatel peaks "taibukas" kemoteraapia ravim jõudma peatselt kaugelearenenud vähi ja soolevähi patsientideni. Riiklik Kliinilise Ekstsellentsi Instituut (NICE) soovitab patsientidele ravimit capecitabine (kaubamärk Xeloda), mis on suunatud vähirakkude vastu täpsemalt kui tavalised kemoteraapia ravimid. Capecitabine väldib tervete rakkude kahjustamist, mis põhjustab kõrvalmõjusid nagu iiveldus ja juustekaotus
. Uuringud on näidanud, et uue ravimi tarvitamisel esineb tavalisest vähem kõrvalmõjusid. Kuna tableti saab tarvitada kodustes tingimustes, siis leevendab see ühtlasi rohketest haiglavisiitidest tulenevat stressi ja vähendab haiglate koormust.
(BBC), 27.05.03

Bush allkirjastas AIDSi vastase kampaania 
USA president George Bush seadustas Aafrikale ja Kariibimere piirkonnale suunatud 15 miljardi dollarilise AIDSi vastase võitluse kava ning avaldas lootust, et Euroopa järgib viivitamatult Ameerika eeskuju. Kuigi ülemaailmsed AIDSi vastase võitluse aktivistid eesotsas poplauljaga Bono tervitasid presidendi otsust, pole kriitikute hinnangul eraldatud summa piisav, et võidelda tõvega ajal, mil see tapab iga kümne sekundiga ühe inimese. Bush võrdles AIDSi vastast võitlust Euroopa ülesehitamisega pärast II Maailmasõda ning lubas AIDSi vastaseks võitluseks eraldatud 15 miljardit viie aasta jooksul kolmekordistada. 
(Reuters), 27.05.03

Genentechi edunäide 
Kui firma Genentech avalikustas 19. mail uue vähiravimi Avastin õnnestunud kliiniliste katsete tulemused, kasvas firma väärtus hetkega ligi 9 miljardi dollari võrra. Aktsiahind tõusis poole päevaga 45%, seda hetkel, mil USA peamised börsiindeksid (Dow ja Nasdaq) lõpetasid kauplemispäeva mitme protsendiga miinuses. Käärsoolevähi vastane ravim Avastin on esimene edunäide hoolikalt jälgitavatest vähiravimikandidaatidest, mis toimivad kasvajate verevarustust blokeerides. Ravimi toime koosmõjus traditsioonilise kemoteraapiaga andis kliinilistes katsetes oodatust selgelt paremad tulemused.
Erinevalt enamikest farmaatsiafirmadest üritab Genentech kassahittide asemel keskenduda nn juhitud ravimitele, mis on mõeldud väiksemale, kuid väärtuslikumale patsientide hulgale. Haiguse teatud iseärasustega patsientide rühmale suunatud ravim on loodud konkreetse molekulaarse defekti korrigeerimiseks, mistõttu ravimi turg on limiteeritud. Samas tagab ravimi täpne ja oodatud mõju kindlalt positiivse ravitulemuse. Paralleeli võib tuua igapäevasest praktikast, kus konkreetse bakteri poolt põhjustatud põletiku ravimisel kasutatakse just selle bakteri vastu välja töötatud antibiootikumi.
Firma 2002.a. müügiedetabelis on lümfoomi (Non-Hodgkin) vastane ravim Rituxan 1.16 mld dollari ja HER2-positiivse rinnavähi vastane ravim Herceptin 385 mln dollariga. Ravimiametis on heakskiitmise faasis allergilise astma vastane ravim Xolair ja psoriaasiravim Raptiva. Lisaks on kolm ravimikandidaati (sh Avastin) kliiniliste katsetuste lõppfaasis.

(Fortune), 27.05.03 

Luuakse mustanahalistele keskenduv biopank
Howardi Ülikool üritab luua riigi suurima mustanahaliste ameeriklaste koeproovide kogu. Projekti Genomic Research in the African Diaspora (GRAD) eesmärgiks on uurida disproportsionaalselt mustanahalistel esinevate haigustega seotud geene. Eelkõige kavatsetakse uurida astmat, kõrgvererõhutõve, diabeeti, eesnäärmevähki, rinnavähki ja rasvumist. Rahastajat pole biopanga projektile veel leitud, kuid projekti ettevalmistamise protsessi on kaasatud tuntud geeniandmebaasidega tegelev firma First Genetic Trust Inc. Projekti käigus soovitakse viie aasta jooksul koguda 25 000 proovi. Enamus proovidest loodetakse koguda peamiselt ülikooli  kliiniku vahendusel. Howardi Ülikoolis on traditsiooniliselt olnud proportsionaalselt kõige enam mustanahalisi üliõpilasi. Uudises viidatakse sarnastele vereproovi kogumise aktsioonidele Nigeerias, Jaapanis ja Hiinas ja USAs. Mustanahalistele suunatud geeniprojekti kõrval alustab ülikool rahvusvaheliste projektidega Nigeerias Ghanas ja USAs.
(AP), 27.05.03
(ScienceNow), 28.05.03

Euroopa Liit toetab biotehnoloogia firmale toetuse eraldamist
Euroopa Liidu Komisjon kiitis heaks Saksa valitsuse 78 miljoni eurose abipaketi firmale Merck KGaA uue biofarmaatsiatööstuse rajamiseks Jenasse. Tehase operaatoriks on ravimifirma Merck tütarfirma Merck BioFab GmbH, mis arendab uudseid loomarakkude kloonimisel põhinevaid vähiravi meetodeid. Euroopa Komisjoni teatel on toetus vastavuses EL regionaalse abi põhimõtetega, sest loob uusi töökohti ja ei moonuta turusituatsiooni.
(AP), 27.05.03

DNA selgitab Brittide mineviku
Põhjalik geneetiline uurimus näitab, et Brittide soontes voolab viikingite verd. Viimase 2000 aasta vältel on Briti saarestiku rahvaid korduvalt vallutanud roomlased, viikingid, anglosaksid ja normannid. DNA uurimine näitab, et vallutustel on olnud oluline mõju Briti genofondile. Ajakirjas Current Biology avalikustatud uurimuses kirjeldatakse erinevatest piirkondadest pärinevates Y kromosoomides avastatud variatiivsust. Leid kinnitab arheoloogilisi tõendeid Skandinaavia ja Saksa päritolu inimeste segunemisest saarestiku põlisrahvaga. Y kromosoomid esinevad vaid meestel ning arvatakse, et need antakse isalt pojale edasi 95% osas muutumata kujul. Seetõttu on Y kromosoom unikaalseks võimaluseks inimeste päritolu uurimisel. Uurimuses osalesid 24 erinevast linnast värvatud 1700 vabatahtlikku meest, kes pidid olema võimelised tõestama mitme generatsiooni taguste esivanemate päritolu samast linnast. Kogutud andmeid võrreldi 400 Taanist, Saksamaalt ja Norrast pärineva DNA prooviga. Analüüs näitas, et 60% Põhja-Shoti saartel elavatest meestest on Norra viikingite järeltulijad. Üllatuslikult selgus, et Lõuna-Inglismaa meeste esivanemad olid shotlastega võrreldavas suurusjärgus Keldi päritolu. 
(ScienceNow), 27.05.03

Borean sai valkude taas kokkupakkimise patendi
Euroopa Patendiamet väljastas Taani biotehnoloogia ettevõttele Borean Pharma patendi valkude taas kokkupakkimise (refolding) täiustatud meetodile. Biofarmaatsia ja valkude töötlemisega tegelevale firmale antud patent (nr. 0686162) hõlmab valkude tootmises kasutatavat kokkupakkimisprotsessi. Firma asutajate teedrajavad avastused on patendiga kaitstud ka USAs. Firma asutaja ja teadusdirektor Hans Christian Th¸gerseni selgituste kohaselt avastasid nad 1993.a. valkude taas kokkupakkimiseks uudse meetodi, mis suurendas oluliselt võimalusi saada õigesti kokkupakitud valke.  
(pressiteade), 28.05.03

Francis Collins tutvustas Keemilise Genoomika algatust
USA Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi (NHGRI) direktor Francis Collins kutsus teadlasi üles keskenduma keemilisele genoomikale. Collins arutles genoomika uurimise prioriteetide üle Cold Spring Harbor Laboratooriumi 68ndal Sümpoosiumil. Collinsi sõnul võib olla õige aeg alustada keemilise genoomika uurimisega. Ettevõtmine oleks kindlasti laiema kandepinnaga kui olemasolevad mittetulunduslikud molekulide ja geenidel põhinevate ravimikandidaatide vaheliste seoste uurimise projektid. Siiani on selles vallas tegutsetud suurte biotehnoloogia- ja farmaatsiafirmade varjus, kuid nüüd on viimane aeg akadeemilistel laboratooriumidel asuda tegelema suure jõudlusega skriinimis- ja molekulidest kandidaatide väljavalimist võimaldavate meetodite väljatöötamisega. Seajuures ei näe Collins võimalust, et see muudaks akadeemilised laborid ravimiarendajateks. Vastupidi, see võimaldaks vältida farmaatsiatööstuse poolt peale surutud vaid ravimiarendusele keskenduvat tegevust. Samuti võib akadeemiliste asutuste poolt initsiatiivi haaramine tuua lahendusi haruldaste haiguste ravis, sest tavaliselt nn tavalistele ehk enamlevinud haigustele keskendunud farmaatsiafirmad võivad kaasa lüüa ka harva esinevate haiguste vastase ravi väljatöötamises, kui akadeemiliste laborite poolt on astutud esimesed edukad sammud.    
(GenomeWeb), 29.05.03

Prantsuse vähiuuringute keskus osutab teenuseid kogu Euroopale
Prantsuse suurim vähiuuringute keskus, mittetulunduslik Gustave-Roussy Instituut (IGR), laiendab haaret eesmärgiga kujuneda Euroopa haiglate ja ülikoolide geeniekspressiooni referentsikeskuseks. IGR alustab genoomika uurimise teenuste pakkumist Euroopa teadlaskonnale ja täidab firma Agilent mikrokiipide analüüsi õppekeskuse ülesandeid. Ühtlasi teatasid IGR ja Agilent, et instituudis alustatakse vähidiagnostika seadmete (
Agilent mikrokiibi platvormil ja Rosetta Resolver bioinformaatikasüsteemi baasil) väljatöötamist ja diagnostikateenuste osutamist. 
(GenomeWeb), 29.05.03

Klooniti esimene hübriid - muul
USA teadlased on klooninud muula, tõestades, et isegi geneetiliselt steriilsel loomal võib olla "järglasi". Kloonitud muul nimega Idaho Gem sündis 4. mail ning paistab arenevat normaalselt, selgitas uurimuse kaasautor Dirk Vanderwall Idaho Ülikoolist. Idaho Gem on isase eesli ja emase hobuse järeltulija kloon. Kloonimine õnnestus 305ndal katsel.
(Reuters), 29.05.03

Insuliini tootvad maksarakud
Teadlased panid inimese maksarakud insuliini tootma. Saavutus annab lootust I tüüpi diabeedi vastase ravimeetodi väljatöötamiseks. Diabeet tüüp I korral hävitab autoimmuunhäire pankreases insuliinitootvad beeta rakud. Tulemusena on häiritud organismi võime toota insuliini, mis on määrava tähtsusega glükoosi ehk veresuhkru transpordi ja säilitamise protsessis. Häire on ravimatu ning haigust põdevad patsiendid peavad endale regulaarselt insuliini süstima. 
Uute ravivõimaluste otsimisel on üheks lahenduseks tervete beeta rakkude siirdamine, kuid selle realiseerimist takistab annetatud pankreaste puudus. Seetõttu on üheks võimaluseks rakkude geneetiline muutmine. New Yorgis asuva Diabeedi Uurimise Keskuse teadlased kasutasid embrüonaalseid tüvirakke, mis olid kujunemas maksarakkudeks, lisades neile beeta rakkude arengus olulise geeni pdx-1. Maksarakkudes aktiviseeris geen pdx-1 teised tavaliselt pankrease beeta rakkudes leiduvad geenid ja stimuleeris insuliini tootmist. Diabeedi hiiremudelile siirdatud rakud alandasid veresuhkru normaalsele tasemele.
(HealthScoutNews), 29.05.03

Ravimitööstuse strateegilised arengud
Ajakirjas Drug Discovery antakse põhjalik ülevaade ravimitööstuse arengutest ja biotehnoloogia rollist selle kujundamisel möödunud kümnendil. Genoomika lubadused mõjutada ravimiarendust, mida rõhutati 1990ndate keskel, pole siiani täitunud. Samas on kaasaegse bioloogia roll ravimiarenduses siiski elujõuline. Genoomika ja bioloogia arengu positiivset mõju peab vaatlema arvestades kahte keskset ravimiarenduse sõlmküsimust. Esiteks haigusega seotud kandidaat-märklaudade otsimine ja teiseks ravimi ja valkude vaheliste ning valkude omavaheliste seoste uurimine. Esimesena nimetatud biotehnoloogiatööstuse alustala on kujunenud kõige produktiivsemaks ravimitööstuse töölõiguks. Innovatiivsed lahendused ja uued tehnoloogiad on tänaseks oluliselt muutnud ravimiarenduse protsessi.
Pidev konsolideerumine (20 suuremat ühinemist viimase 13 aasta jooksul) on tasandanud ravimifirmade eripära. Turul on väiksem arv sarnaseid firmasid, kelle teadus- ja arendustegevus on suunatud kassahittide väljatöötamisele. Kassahitiks nimetatakse ravimit, mille ühe aasta müügikäive ületab miljardi dollari piiri. Samuti täheldatakse, et firmade peamine lojaalsus kuulub patsientidele ja nende raviarstide asemel pigem firma osanikele. Seetõttu on tänapäeva farmaatsiafirmades arendustegevuse juhist tähtsamal positsioonil turundus- ja finantsjuht.
Ravimitööstuse produktiivsus pole vastanud seatud eesmärkidele. 1993.a. ennustati, et kümme juhtivat firmat ei suuda tagada piisavat arvu uudseid lähteaineid, et tagada käibe 10% kasvu aastas. Keskmiseks innovatsioonidefitsiidiks ennustati 1.3 uut lähteainet firma kohta aastateks 1999 ja 2000. Hilisemate uuringute kohaselt suurenes 2000.a. tegelik arv 1.8 uue lähteaineni firma kohta. Lisaks on samal perioodil vähenenud 35% võrra Euroopa ja Ameerika ravimiametitele esitatud kliiniliste katsete alustamise taotluste arv. Kuna arenduses olevate komponentide arv pole samaväärselt vähenenud, viitab see arendusprotsessi kestvuse pikenemisele. Samal ajal on biotehnoloogia firmade väljatöötatud uute lähteainete osakaal viimastel aastatel kasvanud 20-25%ni. Ennustatakse, et järgneva 5-10 aasta jooksul moodustavad biotehnoloogia firmade väljatöötatud uued lähteained 50% nende koguarvust. 
Ravimiarenduse keskseks eesmärgiks on leida uusi lähteaineid, mis ravivad haigusi või vähemalt leevendavad sümptomeid. Molekulaarbioloogia on tänaseks selgitanud, et paljud, kui mitte kõik, haigused on geneetilised. Samas on hetkel informatsioon geenide funktsioonide ja nende rollist haiguste tekkes lünklik. Geneetiliste protsesside täpsemaks tundmiseks kulub mitmeid, kui mitte kümneid, aastaid. Üha enam saab selgeks, et traditsioonilist fenotüübil põhinevat haiguste klassifikatsiooni peab täiendama erinevatest genotüüpidest lähtuvate alarühmadega.
Drug Discovery Today ( 2003, 8:411-420)

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.