SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Kolmanda Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjad selgunud

Eesti Geenikeskuse poolt 2003/2004 õppeaastaks väljakuulutatud Artur Linnu stipendiumikonkursi võitjateks on Tartu Ülikooli geenitehnoloogia magistrandid Pille Hallast ja Signe Värv ning Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia 4. kursuse tudeng Kert Mätlik.
Artur Linnu nimelisele kolmandale stipendiumikonkursile laekus kokku 17 taotlust. Stipendiumifondi nõukogu koosseisus professor Tiina Talvik (SA TÜK Lastekliiniku juhataja), professor Erkki Truve (TTÜ Geenitehnoloogia õppetooli juhataja), akadeemik Richard Villems  (Eesti Biokeskuse direktor) ja Maris Väli (SA Eesti Geenikeskus juhatuse liige) vaatas läbi laekunud taotlused ning arvestades konkursil osalenud tudengite ühtlaselt kõrget taset, otsustas eraldada 2003/2004 õppeaastaks kahe stipendiumi asemel kolm stipendiumit väärtuses 12 000 krooni. <Loe edasi>

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 21. nädal (19.05-25.05)

====================================
Sisukord:
Šimpans ja inimene geneetiliselt erakordselt sarnased
Loodi esimene "knock-out" rott
USA teadlased asuvad järjestama koera genoomi
Uus herpeseravi levinud ravimtaimest

Malaisia peaminister avas kohaliku BioValley
Järjestati bakteriofaagi G genoom
Biotehnoloogial põhinevad ravimid tõstavad ravikulusid
Globaalsest soojenemisest tingitud muutused kärbse genoomis
USA Senati komisjon kiitis heaks geneetilise diskrimineerimise vastase eelnõu
Isaste viljatust põhjustav geen
Siiski mitte rämps DNA
USA presidendi sõnul soodustavad Euroopa kartused näljahäda suurenemist Aafrikas
====================================

Šimpans ja inimene geneetiliselt erakordselt sarnased
Palju uuritud šimpansi ja inimese geneetilise sarnasuse küsimuses valmis järjekordne võrdlev uurimus. Vastvalminud analüüsi kohaselt on inimese ja šimpansi geenidest kõige olulisemates DNA piirkondades 99.4 protsenti identsed. Detroidis asuva Wayne Riikliku Ülikooli teadlane Morris Goodman leiab ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (DOI: 10.1073/pnas.1232172100), et niivõrd suur sarnasus tõestab, et kaks vaatlusalust šimpansi liiki kuuluvad perekonda Homo. Tavaliselt arvatakse šimpansid teiste ahviliste, gorillade ja orangutangidega Pongidae perekonda ning eristatakse inimese perekonnast Hominidae. Enamik paleoantropolooge eristavad Hominidae perekonnas kolme erinevat kategooriat Homo, Australopithecus, või Ardipithecus. Eelnevalt on sarnaste väidetega esinenud Jared Diamond, kes 1991.a. nimetas inimese "kolmandaks šimpansiks". Möödunud aastal avaldatud uurimuses leidis Roy Britten, et šimpansi ja inimese geneetiline sarnasus on 95%.
(NewScientist), 19.05.03

Loodi esimene "knock-out" rott
Wisconsini Ülikooli teadlased tutvustavad ajakirjas Nature Biotechnology (2003;10.1038/nbt830) uurimust, kus geenide funktsioonide uurimise eesmärgil lood "knock-out" rott, millel puuduvad kaks rinnavähigeeni (BRCA-1 ja BRCA-2). Uurimuse kaasautori onkoloogiaprofessor Michael N. Gould'i sõnul on "knock-out" hiired olnud saadaval juba kümmekond aastat, kuid "knock-out" rotti, mis on teatud haiguste nt rinnavähi uurimiseks paremaks mudelloomaks, polnud siiani õnnestunud luua. "Knock-out" hiirte loomiseks eemaldatakse embrüonaalsest tüvirakust soovitud geenid ja oodatakse, kuni sellest areneb hiir. Sama tehnoloogia rottide korral ei toimi.
Gould'i töörühm töötas välja alternatiivse protseduuri. Gould süstis koos kolleegidega isastele rottidele kemikaali, mis põhjustab mutatsioone munandites. Protseduuri järgselt saadud spermarakkudest puuduvad mitmed geenid. Kui töödeldud rotid saavad normaalsete rottidega järglasi, siis puuduvad järglasel 20-30 erinevat geeni. Gould'i sõnul on soovitud geenideta roti leidmiseks vajalik analüüsida tuhandeid isendeid. 
Geenid BRCA-1 ja BRCA-2 pärsivad arvatavasti rinnavähi arengut. Mutatsioone geenides BRCA1 ja BRCA2 seostatakse aga suurenenud rinna- ja munasarjavähi riskiga. Gould'i hinnangul on rotid võrreldes hiirtega paremateks rinnavähi mudelorganismideks, sest nende kasvajad on inimese omadega sarnasemad. Erinevalt hiirtest reageerib näiteks rottide rinnavähk vahetevahel hormoonidele.
(Reuters Health), 19.05.03

USA teadlased asuvad järjestama koera genoomi
Mesilase ja ahvi genoomijärjestuste valmimise eel soovivad teadlased alustada juunis koera genoomi järjestamisega. USA Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut (NHGRI) valis 60 koeratõu hulgast välja bokseri, kuna see leiti olevat koera referentsgenoomiks kõige sobilikum. Bokseri genoomijärjestuse valmimisel analüüsitakse 10-20 teise koeratõu DNA-d, et heita valgust koeratõugude võimalikele variatsioonidele. Umbes 2.8 miljardist aluspaarist moodustuv bokseri genoom, mis on inimese omaga võrreldava suurusega, järjestatakse Whitehead/MIT (Massachusettsi Tehnoloogia Instituut) Genoomi Uurimise Keskuses. Projekti maksumuseks on hinnanguliselt 50 miljonit dollarit. 
NHGRI direktor Francis Collins leiab, et inimese genoomijärjestuse võrdlemine teiste organismidega võimaldab leida sarnasusi ja erinevusi, mis võivad anda väärtuslikke vihjeid inimese geenide funktsioonide kohta. Muuseas usub Collins, et seeläbi on võimalik leida paremaid strateegiaid inimestel esinevate haiguste raviks ja vältimiseks. Inimese ja koera genoomi võrdlemine näitab suure tõenäosusega, et inimese parimaks sõbraks peetud koer on seda moel, mida me siiani ette kujutada ei osanud. 
(AFP), 20.05.03

Uus herpeseravi levinud ravimtaimest
Ameerika Mikrobioloogia Ühingu aastakoosolekul tutvustati ohatise vastast ravimit, mis on nii haiguse ravimisel kui ennetamisel osutunud efektiivseks loomadel. Ravim põhineb Hiinas, Briti saarestikus, Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud mitmeaastasel taimel Prunella vulgaris (käbihein, tuntud ka nime all iseravija). Song Lee eraldas koos kolleegidega taimest ligniin-süsivesiku, mille kompleksi katsetati lihtohatise viirusega (herpes simplex  viirus-1 (HSV-1) ja viirus-2 (HSV-2)) hiirtel ja guinea-sigadel. Mõlema liigi korral täheldati võrreldes kontrollrühmaga positiivseid tulemusi.
(ScienceDaily), 20.05.03

Malaisia peaminister avas kohaliku BioValley
Malaisia peaminister avas pidulikult riigi BioValley, mis on osa valitsuse plaanist kujundada riigist Aasia biotehnoloogia keskus.
Kuala Lumpurist lõunas paiknev BioValley koondab genoomikainstituudi, genoomikalabori, põllumajandusinstituudi ja farmaatsiainstituudi. Malaisia valitsus on lubanud 2001.a. algatatud projekti investeerida 26.3 miljonit dollarit. BioValley projektiga loodab Malaisia konkureerida sarnased ettevõtmised käivitanud Korea, Jaapani, Singapuri ja Hiinaga. (Vt lisaks www.biotek.gov.my).
(GenomeWeb), 20.05.03

Järjestati bakteriofaagi G genoom
Ameerika Mikrobioloogia Ühingu teatel on Pittsburghi Ülikooli teadlased järjestanud teadaolevalt suurima viiruse, bakteriofaag G, genoomi. Viirus, mis nakatab baktereid, sisaldab 684 geeni. Viirus järjestati
Roger Hendrix'i ja Graham Hatfull'i juhtimisel USA Riikliku Tervishoiuinstituudi finantseerimisel. 
(GenomeWeb), 21.05.03

Biotehnoloogial põhinevad ravimid tõstavad ravikulusid
Firma Medco Health Solutions poolt oma klientide baasil läbiviidud uuringu kohaselt kasvasid möödunud aastal hüppeliselt kulutused biotehnoloogial põhinevatele ravimitele ja haruldaste haiguste ravile. Uuringu kohaselt suurenesid kulutused biotehnoloogia ja spetsiaalravimitele 40 protsendi võrra. Kasvult teise koha haarasid kolesterooli alandavad ravimid. Kokkuvõttes kasvasid Medeco 63 miljoni kliendi ravikulud 12.9 protsendi võrra 33 miljardi dollarini. Biotehnoloogia ravimite valmistamine on tavalisest keerulisem ja nende tootmine kulukam. Kui patsienti ravitakse tavalise ravimiga, siis kulub keskmiselt 600 dollarit kuus, kuid biotehnoloogial põhinev ravi võib maksta 1000 kuni 2000 dollarit kuus.
(AP), 21.05.03

Globaalsest soojenemisest tingitud muutused kärbse genoomis
Kuigi globaalne soojenemine pole siiani põhjustanud katastroofi, on juba märgata selle mõjusid looduses. Paari aasta eest näidati, et liblikad valivad elupaigaks jahedamaid piirkondi (ScienceNOW, 10 juuni 1999). Äsja ajakirjas Evolutionary Ecology Research avaldatud uurimuses näidatakse, et kuumus on avaldamas mõju äädikakärbeste geenidele. 
Geneetik Max Leitan on möödunud 60 aasta vältel vaadelnud erinevatest piirkondadest kogutud äädikakärbeste genoomi. 1940ndatel avastas Levitan, et teatud geenide grupid (2L-1 ja 3R-1) võimaldavad kärbestel taluda kõrgemat temperatuuri. Täpselt pole suudetud paremat kuumuse talumise võimet siiani selgitada. Samas seletab see, miks need geenigrupid esinevad sagedamini soojematel aladel. Viimastel aastatel on Leitan täheldanud nimetatud variantide esinemise sagenemist põhjapoolsetel aladel, mida tema sõnul võib seletada klimaatiliste muutustega.
(ScienceNow), 21.05.03

USA Senati komisjon kiitis heaks geneetilise diskrimineerimise vastase eelnõu
Ameerika parlamendi ülemkoja komisjon kiitis heaks eelnõu, mis keelab kindlustusfirmadel ja tööandjatel inimeste diskrimineerimise geneetilise informatsiooni põhjal. Seadusandjad avaldavad lootust, et eelnõu kehtimahakkamisel julgevad inimesed enam kastuda geneetilisi ja molekulaardiagnostilisi teste. Eelnõu kohaselt ei tohi kindlustusfirmad ega tööandjad nõuda geneetilist informatsiooni või geneetilise testi tegemist. 
(AP), 21.05.03
(GenomeWeb), 22.05.03

Isaste viljatust põhjustav geen
Kanada teadlased on avastanud isase viljakuse tagamiseks olulise geeni. Avastatud geen leiti juhuslikult, kui uuriti südamehaiguse geneetilisi põhjuseid. Uurimise käigus loodi hiired, kellel puudus geen Fkbp6. Ajakirjas Science kirjeldatud uurimuse käigus ei tuvastatud geeni seost südamehaigusega, kuid leiti, et selliste hiirte seemnerakud hävinesid, muutes hiired viljatuks. Emaste otsüütrakud (munaraku moodustumise varajases arengustaadiumis) olid aga kahjustamata. Toronto Ülikooli professor Josef Penninger usub, et avastuse toel võib leida võimaluse meeste rasestumisvastase preparaadi väljatöötamiseks. Samuti võib avastuse baasil töötada välja testi, mis määraks, kas 15% protsendil viljatutest paaridest on probleemi põhjustajaks geen Fkbp6.  
(BBC), 22.05.03

Siiski mitte rämps DNA
2001. aastal Tartus Geenifoorumil esinenud Pennsylvania Riikliku Ülikooli professor Wojciech Makalowski kommenteerib ajakirjas Science kahte artiklit, kus uuriti nn rämps DNA-d. Valke mittekodeerivale genoomi osale pole pikemat aega osatud välja pakkuda paremat nime kui Sozumu Ohno poolt pakutud rämps DNA. Enamik teadlasi on eeldanud, et nendel sadu tuhandeid kordi üksteise järel paiknevatel DNA lõikudel pole kasulikku funktsiooni. Nüüd aga arvab Lev-Maor kolleegidega, et rämps DNA ehk Alu elemendid inimese geenide intronides, satuvad kodeerivatesse eksonitesse ja seega mõjutavad evolutsiooni. Artiklites kirjeldatakse, kuidas geenid saavad kiiresti muutuda kasutades nn rämps DNA-d, ja demonstreeritakse, et korduvad elemendid ei kujuta endast kasutut rämps DNA-d vaid pigem tähtsaid genoomi komponente. 
(Science Vol 300, Nr 5623, lk. 1246-1247), 23.05.03

USA presidendi sõnul soodustavad Euroopa kartused näljahäda suurenemist Aafrikas
Ameerika Ühendriikide president George W.Bush süüdistas 21. mail Euroopat selles, et Euroopa takistab oma vastuseisuga geneetiliselt muundatud (GM) toidule jõupingutuste tegemist võitlemaks näljahädaga Aafrikas.
USA on otsustanud esitada kaebuse Maailma Kaubandusorganisatsioonile küsimuses, mis puudutab Euroopas geneetiliselt muundatud organismidele (GMO) lubade andmise mehhanismi. Bushi sõnul võimaldab suure saagikusega biokultuuride laiem kasutamine oluliselt suurendada põllumajanduslikku tootlikkust ning kindlustada toit rohkematele inimestele Aafrikas. Paraku on USA Euroopa partnerid selliste sammude vastu. Bush lausus 21. mail peetud kõnes: “Eurooplased on blokeerinud kõikide uute biokultuuride kasutamise tuginedes alusetutele, mitteteaduslikele kartustele”. USA presidendi arvates peaksid Euroopa valitsused takistuste tegemise asemel jõud ühendama, et lõpetada näljahäda Aafrikas.
George W.Bushi süüdistuse peamiseks põhjuseks on Euroopa Liidu moratoorium uutele GMOde turustamislubadele, mis hakkas kehtima 1998. aastal. Euroopa Komisjon on samas väitnud, et alates uute ELi seadusandlike aktide kehtestamisest GMOde tuvastamise ja märgistamise kohta, on lubade andmise süsteem üle vaadatud ning moratoorium lõpetatud. USA kaubandusesindaja Robert Zoellick kirjutas aga hiljuti Wall Street Journal’is avaldatud artiklis, et ELi hoiatused GMOde “kahjulikust mõjust” on viinud selleni, et mõned näljahäda all kannatavad Aafrika riigid on keeldunud toiduohutusele viidates USA toiduabi vastu võtmast. Näiteks kinnitas Suurbritannia keskkonnaminister Michael Meacher 19. mail, et GM kultuuride poolt põhjustatav saastatus ohustab orgaanilise toidu tootmist. Ministri sõnul on orgaaniliste ning GM kultuuride kõrvuti esinemine väga tõsiseks probleemiks.
(Cordis), 23.05.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.