SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

Algas registreerimine neljandale rahvusvahelisele konverentsile 
Geenifoorum 2003 "Kaksikheeliksi poolsajand" 12.-13. septembril, Tartus

Kaksikheeliksi struktuuri avastamise 50ndale aastapäevale pühendatud konverentsi peaesinejaks on 1996.a. Nobeli meditsiinipreemia laureaat professor Rolf M. Zinkernagel (Zürich). Konverentsil on võimalus kuulata ettekandeid farmakogeneetikast ja populatsioonigeneetikast, muuhulgas räägitakse pikaealisuse geneetilisest taustast, vähi, negatiivsete emotsioonide ja immunoloogilise mälu geneetilistest aspektidest.
Lisaks traditsioonilisele konverentsile ja selle raames toimuvale näitusele on tänavu võimalus osaleda paralleelsessioonina toimuval Connect Eesti Bioettevõtlusseminaril. Samuti korraldatakse 11.septembril Euroopa Nõukogu toetusel
bioeetika seminar “Eetika ja seadusandlus.”
Soodushinnaga registreerimise tähtaeg on 25. juuni 2003

Lisainfo:
07 475 455, 07 302 640
www.geneforum.ee

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 20. nädal (12.05-18.05)

====================================
Sisukord:
Kaks geeni mõjutavad anoreksiat
Ajakiri Fortune uurib RNAi väljavaateid
Külmetusravimist SARSi vastane ravim
USA nõuab Euroopa Liidult GMO moratooriumi tühistamist
Juukseid püsti ajav avastus
Geneetilised häired seotud skisofreeniaga
Viiruseta geeniteraapia meetod
Seos vananemise ja sellega seotud haiguste vahel
Esimene biotehnoloogial põhinev astmaravim
Karolinska Instituut saab uue juhi
====================================
 

Kaks geeni mõjutavad anoreksiat
Teadlased on identifitseerinud 1. kromosoomis kaks geeni, mis näivad mõjutavat söömisharjumusi ja ärevust. Anoreksia on häire, mida iseloomustab haiguslik kõhnumise soov, kaalus juurdevõtmise hirm ja ematsiatsioon ehk kõhnus. Häire all kannatavad peamiselt noorukieas tüdrukud ning see esineb sageli perekonniti. Uurimuse autorid kasutasid kahe geeni (HTR1D ja OPRD1) identifitseerimiseks kandidaatgeenide assotsiatsioonianalüüsi meetodit. Vaadeldi 1. kromosoomi piirkonda, mida on eelnevalt seostatud anoreksia riskifaktoritega. Anoreksia patsientide DNA kõrvutamisel kontrollrühmaga avastati statistiliselt olulised polümorfismid, mille esinemine suurendab anoreksia tekkimise tõenäosust.
(EurekAlert), 12.05.03

Ajakiri Fortune uurib RNAi väljavaateid
RNAi tehnoloogialt oodatakse murrangut ravimitööstuses. Fortune leiab, et Nobeli preemiaga pärjatud avastused on haruldased, miljardeid dollareid väärt avastused aga veelgi haruldasemad. Ajakiri võrdleb RNAi tähtsust monoklonaalsete antikehade arendamise ja geenisplaisinguga. Viimane võimaldas üksikuid geene rakkudesse viia ja seega panna aluse nt aneemia vastasele ravimile EPO, mille aastakäive ulatus 5.5 miljardi dollarini. RNA interferents ehk RNAi on raku elutsüklis normaalne protsess, mida matkides on võimalik deaktiviseerida soovitud geenid. Nobeli preemia laureaadist
Phillip A. Sharp (Massachusetsi Tehnoloogiainstituut) usub, et "tegemist on kõige tähtsama ja huvitavama läbimurdega viimasel kümnendil." Möödunud aasta detsembris nimetas teadusajakiri Science RNAi tehnoloogia 2002.a. läbimurdeks.
(Fortune), 12.05.03

Külmetusravimist SARSi vastane ravim
Saksamaa teadlased arvavad, et farmaatsiafirma Pfizer eksperimentaalne külmetushaiguse ravim võib saada aluseks SARSile efektiivse ravi leidmiseks. Ajakirjas Science avaldatud uurimist juhtinud Lübecki Ülikooli teadlane Rolf Hilgenfeld kinnitas, et aine, mida laboratooriumis teatakse nime all AG7088, pole siiski iseseisvalt võimeline ägedat akuutset hingamisteede sündroomi ravima. Samas arvab Hilgenfeld, et selle aine baasil on võimalik töötada välja proteaasinhibiitorravim, mis takistaks viiruse paljunemist.
(Reuters), 13.05.03

USA nõuab Euroopa Liidult GMO moratooriumi tühistamist
USA valitsusametnike väitel peaks USA esitama lähiajal Maailma Kaubandusorganisatsioonile kauaoodatud protesti, milles nõutakse EL de facto geneetiliselt muundatud organismide moratooriumi tühistamist. Samm peaks teravdama niigi pingelisi USA ja EL vahelisi kaubandussuhteid. USA võib arvestada antud küsimuses Argentiina, Kanada ja Egiptuse toetusega,
kuna nimetatud riigid on suuremad GMO viljade tootjad. USA väitel kehtestas EL neli aastat tagasi piirangud GM viljade kasutamisele tulenevalt tarbijate survest, kuid siiani pole tõestusmaterjali, et need tooted ohustaksid inimese tervist või keskkonda.  
(Financial Times/MSNBC), 13.05.03

Juukseid püsti ajav avastus
Michigani Ülikooli noorteadlane
David Van Mater uuris kasvajaid, kuid tegi tähelepanuväärse avastuse hoopis juuste kohta. Ajakirjas Genes & Development avaldatud artiklis kirjeldatud avastus võib osutuda meeldivaks uudiseks paljudele inimestele, kes kannatavad teatud tüüpi juuste väljalangemise all. Algselt uuris Van Mater seoses käärsoolevähiga hiirtel beeta-kateniin valgu toimemehhanismi. Valk on seotud inimese embrüo arenguga ning samuti aktiivne enamikes käärsoolevähi vormides. Samas ei ole suudetud selle täpset toimemehhanismi siiani selgitada. Teadlased üritasid kontrollida, kas kasvajate kasvu on võimalik soodustada valgu aktiviseerimisel ning vastupidiselt kasvajatest vabaneda valgu toimet takistades. Selleks kanti valku aktiviseeriv kemikaal (4-OHT) raseeritud hiire seljale. Üllatuseks kasvajaid ei tekkinud, kuid samas täheldati ebanormaalselt aktiivset juuksenääpsu rakkude kasvu.
(HealthScoutNews), 14.05.03

Geneetilised häired seotud skisofreeniaga
Alberta Ülikooli meditsiinigeneetikud on leidnud geneetilised "vead", mis etendavad rolli skisofreenia tekkes. Teadlased avastasid 14. kromosoomis geeni, mis ei suuda mutatsiooni tõttu tagada aju arenguks vajalikke geene aktiviseerivaid valke. Ajakirjas Journal of Medical Genetics avaldatud uurimuses märgib professor Diane Cox, et uurimuse eesmärgiks on identifitseerida haigusele vastuvõtlikud inimesed ning anda soovitusi haiguse vältimiseks. 
(CanWest), 14.05.03

Viiruseta geeniteraapia meetod
California Ülikooli teadlased töötavad välja uut geeniteraapia meetodit, mis ei kasuta soovitud geenide transpordiks viirust. Michael Nantz'i laboratooriumis üritatakse viiruse asemel kasutada lipiide, mis suudavad moodustada DNA ümber kaitsva kihi. Eesmärgiks on luua tavalisele ravimile võrdväärse riskiastmega ravimeetod.
Geeniteraapiaga üritatakse ravida erinevaid haigusi (nt diabeet, tsüstiline fibroos, Parkinsoni tõbi) defektse või puuduva geeni asendamise teel. Selleks peab organismi teatud piirkonna rakkudesse viima soovitud geeni sisaldava DNA lõigu. Enamik geeniteraapia meetodeid kasutavad DNA lõigu rakku transportimiseks geneetiliselt töödeldud viiruseid. Tänaseks on paljude edukate katsete kõrval geeniteraapia lõppenud mitmel korral ka surmaga, mis tõstatab küsimusi eksperimentaalsete meetodite ohutusest.
(EurekAlert), 14.05.03

Seos vananemise ja sellega seotud haiguste vahel
Miks paljud haigused (nt vähk, Alzheimeri ja Huntingtoni tõbi) avalduvad reeglina keskeas või hiljem? Siiani pole õnnestunud leida märkimisväärseid seoseid vananemise ja vananemisega seotud haiguste vahel. California Ülikooli teadlased on ümarussi C.elegans uurides avastanud molekulide rühma, mis esineb nii ümarussidel kui ka inimestel. Mudelorganismina kasutatavatel ussidel pikendavad avastatud molekulid eluiga ja takistavad puudulike valkude ladestumist, mis põhjustab näiteks Huntingtoni tõvele sarnast haigust. Esmakordselt leidis kinnitust oletus, et esineb seos vananemise ja sellega seotud haiguste vahel. Uurimustulemused avaldati ajakirjas Science. Töörühma juhtinud biokeemia ja biofüüsika professor Cynthia Kenyon sai tuntuks, kui kümne aasta eest näitas, et muutes ühte geeni (
daf-2), on võimalik pikendada C.elegansi eluiga.
(EurekAlert), 14.05.03

Esimene biotehnoloogial põhinev astmaravim
USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) ekspertgrupp andis positiivse hinnangu firma Genentech astmaravimile Xolair. Ekspertide hinnangul ületavad ravimi kasutamise positiivsed tulemused selgelt võimalikud negatiivsed mõjud. Olulisema puudusena märgiti, et kliiniliste katsete käigus tuvastati ravimit tarvitanud rühmas kaks korda kõrgem (0.5%) vähi esinemise sagedus kui kontrollrühmas (0.2%). Samas polnud vähki haigestunud patsientide arv ebatavaliselt suur ning pole ka selge, kas vähki haigestumine esines vaid aasta kestnud kliinilise katse tulemusena. Järgmisel kuul peaks esimese biotehnoloogial põhineva astma ravimi heaks kiitma FDA. Ravim, mis baseerub monoklonaalsel antikehal ehk geneetiliselt töödeldud valgul, töötati välja koostöös firmadega Novartis ja Tanox. Üks kuni kaks korda kuus süstitav ravim blokeerib allergiat ja astmahooge põhjustava aine immunoglobuliin E toime. Firma esindaja sõnul sobib ravim hinnanguliselt 17 miljonist USA astmahaigest vaid poolele miljonile. Ravim on mõeldud inimestele, kelle vanus on üle 12 eluaasta ning sobib keskmise ja ägeda astma korral, kui olemasolevad ravivõtted ei anna soovitud tulemusi. Hoolimata ravimi aastase kuuri suurest maksumusest (10 000 dollarit) ennustab Merrill Lynch'i analüütik ravimi müügikäibeks 350 miljonit dollarit aastas.
(New York Times), 16.05.03

Karolinska Instituut saab uue juhi
Rootsi valitsus nimetab suure tõenäosusega esmakordselt Karolinska Insituudi juhiks naise. Instituut on Rootsi suurim arstiteadust õpetav ülikool ja uurimisasutus ning Nobeli füsioloogia või meditsiinipreemia nõukogu asukohaks.
Harriet Wallberg-Henriksson (47) on Rootsi Meditsiini Uurimise Nõukogu juhataja ning Karolinska Instituudi õppejõud
. Tema uurimisvaldkonnaks on diabeet ja glükoos. Karolinska Instituudis viiakse hinnanguliselt läbi 40% kogu riigi meditsiini-alasest teadustööst. 
(ScienceNow), 16.05.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.