SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee

 

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 12. nädal (17.03-23.03)

====================================
Sisukord:
Iirimaa soovib haarata biotehnoloogias juhtrolli 
Skeptiline üldsus sunnib biotehnoloogia ettevõtteid Euroopa Liidule selga keerama
Bioloogilise info otsingumootor
Pfizer ja Pharmacia said USA ametivõimudelt loa ühinemiseks
Raseda naise veres leidub loote geneetilist materjali
Dundee Ülikool uuendas proteoomika alast koostööd farmaatsiagigantidega
Vähidiagnostika alane koostöö
Axon ja Affymetrix arendavad uue põlvkonna kiibilugeja
Valgud suunavad tüviraku arengut 
Kanada Genome British Columbia sai 33.6 miljonit Kanada dollarit
Raha voolab biotehnoloogiasse
Kahe valgu sidumine stimuleerib paranemist 
Töötatakse välja osteoartriidi vastane geeniteraapia
====================================

Iirimaa soovib haarata biotehnoloogias juhtrolli 
Üks paljudest Iirimaal kanda kinnitanud farmaatsiafirmadest Wyeth Pharmaceuticals plaanib riiki investeerida 1.5 miljardit dollarit ning võtta aastal 2005 valmivasse farmaatsiatehasesse tööle 1300 inimest. Tehas peaks hakkama 12500 kuni 15000 liitristes bioreaktorites tootma reumaatilise liigesepõletiku vastase ravimi Enbrel valmistamiseks vajalikke valke. Võitlus firma investeeringu pärast oli tõsine. Iirimaa seljatas teisteks kandidaatideks olnud Singapuri ja Puerto Rico. Iirimaa loodab, et järjekordne investeering tugevdab riigi niigi head positsiooni biofarmaatsiasektoris. 
Viimase kahekümne aasta jooksul on farmaatsiatoodete eksport kasvanud 100 miljonilt eurolt 26 miljardi euroni aastal 2001 ning on kindlalt IT-ekspordi järel teisel kohal. Teiste toodete seas annavad eksporti oma panuse potentsiravimi Viagra peamine komponent, ja vistrikuravim Botox. Kolmekümne aasta eest polnud riigis farmaatsiatööstust, kuid tänaseks tegutseb sektoris 80 firmat, neist 9 kuuluvad maailma 10ne suurima hulka, andes kokku tööd 16 000 inimesele.
Investeeringute ja Arengu Agentuuri (IDA) asepresident Barry O'Leary selgituste kohaselt peitub Iirimaa edu maksusoodustustes, madalas ettevõtte tulumaksus, kvalifitseeritud inglise keelt kõneleva tööjõu olemasolus ja spetsiaalselt farmaatsiasektorile mõeldud tööstuspiirkondade rajamises (eelkõige Cork'i linna lähistel). Näiteks Briti firma Amersham alustas 1990ndate alguses 40 töötajaga, kuid on tänaseks palganud 400 töötajat. Kriitikute sõnul kasutavad korparatsioonid aga tihti grupi siseseid tehinguid, mis ei väljenda nende tegelikku väärtust. 
Iirimaa valitsus on seadnud eesmärgiks korrata farmaatsia valdkonnas saavutatud edu ka biotehnoloogias, kus võrreldes farmaatsiasektoriga on nõuded töötajate kvalifikatsioonile ja infrastruktuurile veelgi kõrgemad. Kahe aasta eest eraldas Iirimaa Teadusfond teadus- ja arendustegevuse elavdamiseks 700 miljonit eurot. O'Leary sõnul on IDA ostnud kokku maad, varustanud selle biotehnoloogiasektori nõetele vastavate kommunikatsioonidega ja siis edasi müünud. Samuti teeb IDA koostööd haridusasutustega, et tagada biotehnoloogiatööstusele sobilike kraadidega töötajate ettevalmistamine. 

(Reuters), 14.03.03

Skeptiline üldsus sunnib biotehnoloogia ettevõtteid Euroopa Liidule selga keerama
Euroopa Komisjon hoiatas paar päeva tagasi, et Euroopa Liidu kodanike põhjendamatu kartus ning eelarvamus biotehnoloogia rakenduste suhtes toiduainetetööstuses ning põllumajanduses põhjustab biotehnoloogia ettevõtete lahkumist Euroopa Liidust. Äsja avaldatud Eurobaromeetri arvamusküsitlusest “Eurooplased ja biotehnoloogia 2002” selgub, et 44 % inimestest on seda meelt, et biotehnoloogia avardab nende võimalusi elus. See on suhteliselt suur protsent arvestades, et vaid 17 % inimestest arvas, et see nii ei ole. Vaatamata sellele, et biotehnoloogia rakendamist nähakse meelsasti meditsiinivaldkonnas, ei toeta enamik eurooplasi biotehnoloogia rakendamist põllumajanduses, pidades seda liialt riskantseks. Avalikkuse suure vastuseisu tõttu on 61 % biotehnoloogia eraettevõtetest teatanud, et nad on viimase 4 aasta jooksul lõpetanud geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud teadusprojektid.
Euroopa Komisjoni teadusvoliniku Philippe Busquin’i sõnul on viimane aeg sellised arengud peatada. Vastasel juhul ei suuda Euroopa Liit lõigata eluteaduste revolutsiooni vilju ning jääb sõltuvaks mujal väljatöötatud tehnoloogilistest lahendustest. Busquin leiab, et nüüd, kus Euroopa Liidu seadusloome antud valdkonda täielikult reguleerib, ei ole mingit põhjust tunda hirmu või omada eelarvamusi. Samas rõhutas P. Busquin veelkordselt seda, kui oluline on anda inimestele piisavalt informatsiooni biotehnoloogia kohta.
Avalikkuse vastumeelsus geneetiliselt muundatud kultuuride suhtes on kõige suurem nendes ELi riikides, kes toetasid de facto moratooriumit GMOdele: Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Taanis, Austrias ja Luksemburgis. Enamik inimestest kiidab GM toidu heaks vaid neljas riigis: Hispaanias, Portugalis, Iirimaal ja Soomes.
Küsitluse käigus küsiti inimestelt ka seda, kuivõrd usaldavad nad erinevate valdkondade biotehnoloogia eksperte. Selgub, et 70 % inimestest usaldab arste, ülikoolide teadureid ning tarbijate ja patsientide organisatsioone. Umbes 55 % vastanutest usaldab teadlasi tööstuses, Euroopa Komisjoni, kauplusi ja talupidajaid. Alla poole vastanutest peab usaldusväärseks oma riigi valitsust ja tööstussektorit tervikuna.
Eurobaromeetri küsitlus viidi läbi 16 500 eurooplase hulgas (ca 1000 inimest igast liikmesriigist). Arvamusküsitlusse olid kaasatud kõik biotehnoloogiaga seotud osapooled Euroopas – teadusasutused, ülikoolid, biotehnoloogia ettevõtted ja SME-d. Täiendavat infot uurimuse kohta: http://www.europa.eu.int/comm/public_opinion/index.htm
(Cordis), 17.03.03

Bioloogilise info otsingumootor
Saksa tarkvarafirma Text Mining Solutions (TEMIS) ja Fraunhoferi Instituut (Algorithms and Scientific Computing - SCAI) teatasid, et alustavad eluteaduste sektorile suunatud tekstide analüüsimiseks mõeldud platvormi loomist. Biomeditsiini sõnaraamatutel, kirjandusel ja TEMIS'e tarkvaral baseeruv lahendus on kohendatud erinevate eluteaduste erialade vajadustele. Loodav rakendus võimaldab otsida informatsiooni biomeditsiini kirjandusest kolmes valdkonnas: seosed biomeditsiini objektide vahel (nt valk-valk, valk-haigus); keemilised ühendid (compounds) ning nende bioloogilised ja toksikoloogilised omadused; prognoosfaktorite identifitseerimine kliinilistes uuringutes.
(GenomeWeb) 17.03.03

Pfizer ja Pharmacia said USA ametivõimudelt loa ühinemiseks
Farmaatsiafirmad Pfizer ja Pharmacia teatasid, et USA Föderaalne Kaubanduskomisjon andis loa viia lõpule Pfizeri poolt kavandatud 52.4 miljardi dollarilise mahuga väiksema rivaali ülevõtmine. Tehing peaks olema lõpule viidud aprilli jooksul. Eelnevalt loodeti ülevõtmine lõpetada märtsi lõpuks. USA ja Euroopa Liidu järelevalveorganid nõudsid firmadelt teatud toodete õiguste müüki, viidates turupositsioonile. Firmade teatel on nõutud toodete müügiks kokkulepped juba allkirjastatud. Tehingu sõlmimisel edestaks maailma suurim farmaatsiafirma Pfizer retseptiravimite turul järgmist konkurenti (GlaxoSmithKline) 50%-ga. 

(Reuters), 17.03.03

Raseda naise veres leidub loote geneetilist materjali
Teadlased teatasid, et loote geneetilise materjali fragmendid leiavad tee platsentast raseda naise vereringesse. Avastuse baasil võib osutuda võimalikuks varajase ohutu geneetiliste häirete avastamise meetodi väljatöötamine. Kasutatavad geneetiliste häirete testid nagu amniotsentees ja platsenta biopsia kätkevad endas umbes 1 protsendilist raseduse katkemise riski. Vereproovil baseeruv test oleks palju ohutum, kuid siiani pole seda suudetud välja töötada. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences (2003;10.1073/pnas.0637450100) avaldatud uurimuses näitab Hong Kongi Ülikooli töörühm, et raseda naise veres leidub lootest pärit mRNA fragmente. Nimetatud fragmendid avastati kümnel last ootaval emal, kelle rasedus oli kestnud 7 kuni 14 nädalat. Uurimisrühma teadlased kinnitavad, et on arendanud testid, mis võimaldavad kirjeldatud loote geneetilise materjali põhjal diagnoosida teatud geneetilisi häireid (nt Downi sündroomi).

(Reuters Health), 17.03.03

Dundee Ülikool uuendas proteoomika alast koostööd farmaatsiagigantidega
Viieaastase uuendatud koostöölepingu mahuks on 15 miljonit naela. Tegemist on kõigi aegade suurima ühele Šoti akadeemilisele keskusele teaduse tegemiseks eraldatud summaga. Ülikooli eluteaduste teaduskond asub koostöös Briti Meditsiini Uurimise Nõukogu (MRC) ja firmadega AstraZeneca, Boehringer Ingelheim, GlaxoSmithKline, Merck ja Pfizer uurima kinaase ja fosfataase, eesmärgiga neid paljude haiguste vastaste ravimite kandidaatideks olevaid valkude rühmi paremini tundma õppida. Võrreldes eelneva viieaastase perioodiga kasvas lepingu maht ligi kaks korda. Osaliselt viiakse uurimistegevus läbi ka Wellcome Trusti Biokeskuses sir Philip Cohen'i ja professor Peter Downes'i juhtimisel ning erinevate MRC uurimisrühmade poolt. 
(GenomeWeb) 18.03.03

Koostöö vähidiagnostika valdkonnas
Farmaatsiagigant Roche ja 1998.a. asutatud Seattle'i väikefirma Epigenomics alustavad kolmeaastast koostööd vähidiagnostika valdkonnas. Eesmärgiks on seatud vähktõve tarbeks molekulaardiagnostiliste ja farmakogenoomika markerite väljatöötamine, võttes aluseks Epigenomics'i DNA metüülimise tehnoloogiad. Metüülimine on peamine geeniekspressiooni kontrollimise mehhanism. Epigenomics'i tehnoloogia võimaldab mõõta DNA metüülimise erinevust tervetes ja haigetes kudedes.
Kokkuleppe kohaselt tasub Roche partnerile 4 miljonit eurot, rahastab teadus- ja arendustegevust ning kohustub maksma verstapostimakseid ja osa müügikäibelt. Kokku võib tehingu maht küündida 100 miljoni euroni. Teiste seas keskendutakse soole-, rinna- ja eesnäärmevähi diagnostikale ja neid ennustavatele vahenditele. Lisaks on plaanis tegeleda farmakogenoomika testidega, mis ennustaksid organismi reaktsiooni erinevatele vähivastastele ravimitele. Roche kasutab oma PCR ja mikrokiibi tehnoloogiaid. Roche on eelnevalt väljendanud arvamust, et DNA metüülimise baasil väljatöötatud vähi avastamise testide turumaht võib küündida üle 1 miljardi dollari aastas.  
(GenomeWeb), 18.03.03
(Seattle Times), 18.03.03

Axon ja Affymetrix arendavad uue põlvkonna kiibilugeja
Vaid kaks kuud pärast
Affymetrix'i uue geenikiibilugeja GeneChip 3000 turule toomist teatas firma Axon, et firmad asuvad koos välja töötama lugejat, mis võimaldab kasutada tulevasi Affymetrix'i mikrokiipe. Selleks kohandatakse ümber Axoni suuremahuline kiibilugemissüsteem ImageExpress. Uus toode peaks võimaldama lugeda microwell plaatidele valmistatud kiipe, mida Affymetrix plaanib kasutada suure mahulistes testides ja diagnostikarakendustes. Lisaks on Axon tarninud parterile kolm kohandatud eksemplari ImageExpress. 
( GenomeWeb), 19.03.03

Valgud suunavad tüviraku arengut 
Teadlased on avastanud keemilise protsessi, mis stimuleerib juuste kasvu. Avastus võib selgitada, kuidas moodustuvad ja arenevad organismi erinevad struktuurid nt hambad, kopsud ning kuidas asjade kokkusattumisel arenevad teatud nahavähivormid. Samuti võib avastuse põhjal selguda, miks mõned inimesed muutuvad kiilaspeadeks. Mõned väljakujunemata tüvirakud on geneetiliselt programmeeritud arenema erinevateks rakkudeks nt kas juusteks või nahakoeks. Rockefeller'i Ülikooli Howard Hughes'i Meditsiiniinstituudi töörühm on avastanud keemilise protsessi, mis määrab, miks tüvirakk kujuneb üheks või teiseks võimalikuks rakuks. 
Tüvirakud, mis on määratud arenema juusteks sisaldavad valke beta-catenin ja Lef-1, mida ei leidu nahakoeks arenevates rakkudes. Just nende kahe valgu koosmõju suunab tüvirakkude arenemist juusteks. Sama töörühm on eelnevalt näidanud, et ülemäärase valgu beta-catenin tootmise korral on hiirtel tavalisest tihedam karvkate.
Seekord näitavad teadlased, et valgud Wnt ja noggin etendavad tüvirakkudes määravat rolli valkude beta-catenin ja Lef-1 akumulatsiooniprotsessis. Nende valkude kuhjumine vähendab aga tüvirakke koos hoidva valgu tootmist. Juhul kui tüvirakud jäävad üksteisega kokku, siis kujuneb neist nahakude. Kui rakud suudavad üksteisest eralduda, siis algab juustenääpsudeks kujunemine.
Eelnevalt on valku Wnt seostatud ka teatud soole- ja rinnavähivormide levikuga. Uurimisrühma liige dr Colin Jamora sõnul on tüvirakkude strukturaalseid muutusi esile kutsuvaid keemilisi protsesse mõistes võimalik välja selgitada erinevate arenguprotsesside ja haiguste iseärasusi. Töörühm loodab, et senistele uurimistulemustele toetudes on võimalik uurida, kuidas levivad kasvajatest vähirakud. 
(BBC), 20.03.03

Kanada Genome British Columbia sai 33.6 miljonit Kanada dollarit
Organisatsioon Genome British
Columbia (www.genomebc.ca) saab viie uurimisprojekti rahastamiseks kokku 33.6 miljonit Kanada dollarit. Inimese funktsionaalse genoomika, metsa genoomika, varajases staadiumis vähi, keskkonnas leiduvate organismide vaheliste seoste uurimiseks ning genoomika alase infrastruktuuri arendamiseks eraldas Kanada British Columbia provintsi valitsus 27.5 miljonit Kanada dollarit. Avaliku sektori toetusele lisandub piirkonna esimese Nobeli preemia laureaadi nimeline Michael Smith'i Sihtasutus 6.1 miljonit Kanada dollarit. 
(GenomeWeb), 20.03.03

Raha voolab biotehnoloogiasse
Konsultatsioonifirma PricewaterhouseCoopers koostatud aruandes analüüsitakse riskikapitali huvi elavnemist USA eluteaduste ja meditsiinitehnika sektoris. Viimaste aastate suurenenud huvi taga nähakse: vananevat beebibuumi põlvkonda; suurenenud soovi võidelda haiguste nagu vähk ja diabeet vastu; hirmu nakkushaiguste kasutamise vastu sõjarelvadena. Märtsi viimasel nädalal avaldatud PwC aruandes nenditakse, et 2002.a. suurenesid riskikapitali investeeringud eluteadustesse märgatavalt, moodustades 4.7 miljardit dollarit ehk 22% kogu riskikapitaliinvesteeringutest USA-s. 
Aruandes, mille koostamisel osalesid ka USA Riiklik Riskikapitali Assotsiatsioon ja firma Thomson Venture Economics, rõhutatakse arvu 22%, mis on viimase seitsme aasta parim näitaja. PwC riskikapitali valdkonna globaalne partner Tracy Lefteroff kinnitab, et "eluteaduste sektoris pole olnud hype'i ja ülefinantseerimist nagu see juhtus 90ndatel Interneti sektoris. Viimaste aastate jooksul oleme hoopis kogenud püsivat riskikapitaliinvesteeringute kasvu." Lefteroff lisas, et suurima tähelepanu osaliseks on saanud firmad, mille arendatavad ravimikandidaadid (eelkõige vähi ja diabeedi vastu) on alustamas kliiniliste katsetega. Samuti on täheldatud huvi kasvu nakkushaiguste vastaste vaktsiinide valdkonnas.
Investeeringuid on elavdanud mitmete uute, kuid viimaste aastate jooksul ka paljude vanade, fondide keskendumine eluteaduste sektorile. Lefteroff nimetab siinkohal firmasid Latteral Venture Partners, Novartis Venture Fund, Schroder Ventures Life Sciences, Merlin Biosciences ja MPM Capital LP. Viimane neist sulges eelmisel aastal 900 miljoni dollarilise spetsiaalselt eluteadustele keskendunud BioVentures III fondi. Lisaks on sektorisse investeerinud eelnevalt vaid Internetiga seotud rakendustesse raha paigutanud fondid nagu Kleiner Perkins Caufield & Byers ja Mobius Venture Capital (endine Softbank Venture Capital).
Positiivse arenguna fikseeritakse biotehnoloogia ettevõtete keskmise turuväärtuse 80%-ne kasv viimase 5 aasta lõikes. Võrreldes 1998.a. 17.7 miljoni dollariga oli 2002.a. ettevõtte keskmiseks turuväärtuseks 32.5 miljonit dollarit. Võrdluseks on kõigis teistes sektorites firmade keskmine väärtus 10% võrra vähenenud (1998.a. 20.3 ja 2002.a. 18.4 miljonit dollarit). 
(The Deal), 21.03.03

Kahe valgu sidumine stimuleerib paranemist 
Organismi esimene kaitsekiht välise maailma vastu koosneb epiteelrakkudest, mida leidub nahas ja kopsudes. Teadlased on avastanud, kuidas väga lihtne mehhanism võimaldab kiiresti parandada vigastatud kopsukoe, vältides põletiku teket. Kopsu epiteelrakkude vigastuse järel seob hereguliin molekul end valguga erbB2. Teadlased kinnitavad ajakirjas Nature, et just see seos stimuleerib uute rakkude kasvu ja vigastatute asendamist. Samas ei toimu soovimatut rakkude kasvu, sest valk hereguliin aktiveerub vaid epiteelkihi vigastamise korral. Järgnevalt soovitakse uurida, kas haigused nagu bronhiit ja tsüstiline fibroos võivad olla tingitud probleemidest nimetatud kahe valgu vahelises seoses.
(SienceNow), 21.03.03

Töötatakse välja osteoartriidi vastane geeniteraapia
Briti teadlased usuvad, et peagi on võimalik peatada osteoartriidi ehk luu-liigesepõletiku arengut ning seega vältida liigeste väljavahetamist. Manchesteri Ülikooli teadlased loodavad, et nende 10 aastat kestnud uuringud toovad uue ja efektiivse ravi miljonitele Suurbritannia luu-liigesepõletiku all kannatavatele patsientidele. Uurimisrühma juht dr Gillian Wallis selgitas, et soovitakse arendada geeniteraapiat. Kava kohaselt otsitakse kandidaatgeenid, mis viiakse viiruste abil liigestesse. Manchesteri Ülikooli uurimisrühma tööd finantseeritakse heategevusliku artriidi uurimist edendava organisatsiooni 685 000 naelase toetuse abil.
(BBC), 22.03.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.