SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Eesti Geenikeskus kuulutab välja kaks Artur Linnu geenitehnoloogia stipendiumi
Eesti Geenikeskus kuulutab välja 2003/2004 õppeaastaks kaks 12 000 krooni suurust Artur Linnu nimelist stipendiumi. Stipendiume võivad taotleda kõik geeni- ja biotehnoloogia valdkonnaga seotud erialadel õppivad üliõpilased ja kraadiõppurid. Taotluste esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. aprill. Stipendiumid makstakse välja Geenikeskuse juurde loodud Artur Linnu stipendiumifondist. <loe lähemalt>

 

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 11. nädal (10.03-16.03)

====================================
Sisukord:
Leiti silmade arenguhäiret põhjustavad geenimutatsioonid
Teadlased valmistasid unustava hiire
Prantslased ei soovi kasutada loomi teaduslikes katsetes
Proteoomika mõju on raske hinnata
Farmaatsia- alase teadustöö portaal
Leiti emfüseemi põhjustav geen
Avaliku sektori inimese genoomiprojekt versus Celera
UCLA asub uurima keskkonna mõjusid vähi tekkes
Valmis aruanne personaalsest meditsiinist
Prantsusmaa ei soovi rakendada genoomika patente käsitlevat EL direktiivi
Geneetika varajases arengufaasis
Lordid lükkasid tagasi inimkloonimise vastaste taotluse
Teadlased viitavad geneetiliste haiguste ravimise uuele võimalusele
Ravimitööstus Iirimaal kasvab hoolimata tagasilöökidest
Shotlased moodustavad Briti geeniprojektist viiendiku
1.7 miljardit maailma elanikku on ülekaalulised või rasvunud
====================================

Leiti silmade arenguhäiret põhjustavad geenimutatsioonid
Mutatsioonid teatud geenis võivad põhjustada tõsiseid arenguhäireid, mis võivad lõppeda silmadeta sündiva imikuga. Haruldane haigus (Bilateral Anophthalmia) esineb umbes kord 100 000 sünni kohta. Sellisel juhul lootel ei arene esimese 28 raseduspäeva jooksul silmi ja lapsed sünnivad tühjade silmapesadega. Edinburghi Inimese Geneetika Üksuse teadlased usuvad, et vähemalt mõnel juhul tuleneb häire mutatsioonidest geenis SOX2. Ajakirjas Nature Genetics avaldatud uurimuses võrreldi sündroomiga ja tervete laste SOX2 geeni ning leiti, et paljudel haigetel lastel esines geenis mitmesuguseid mutatsioone. Arvatakse, et need mutatsioonid pole päritud vanematelt, vaid on tekkinud spontaanselt kas muna- või seemneraku arengus.
(BBC), 10.03.03

Teadlased valmistasid unustava hiire
Johns Hopkinsi Ülikooli teadlased on hiiri uurides pärssinud ajurakkudes molekulaarset mehhanismi, mis osaleb ruumilise mälu talletamises. Erinevalt tavalistest hiirtest unustasid modifitseeritud hiired katsete käigus kiiresti veetiigis paiknevate puhkamist võimaldavate saarekeste asukohad. Tavalised hiired mäletasid saarekeste asukohta 24 tunni möödudes, kuid modifitseeritud hiired olid need unustanud juba 8 tunni pärast. Ajakirjas Cell kirjeldatud eksperimendid on arvatavalt esimesed, kus näidatakse, et muutes valgu (GluR1) keemilist koostist, on võimalik mõjutada ajurakkude võimet reageerida välisele stimulatsioonile. Neuronaalse plastsuse (neuronal plasticity) all tuntud protsessi on pikemat aega peetud õppimise ja mälu aluseks.
(ScienceDaily), 10.03.03

Prantslased ei soovi kasutada loomi teaduslikes katsetes
Uuringu käigus küsitleti rohkem kui 1000 inimest, kes olid vanemad kui 15 eluaastat. 64 %-st vastanutest, kes olid loomaktsete vastu, mõistis selle tegevuse täielikult hukka 34 %. 78 % vastanutest tundis muret piinade pärast, mida katsed loomadele põhjustavad ning 86 % küsitletutest leidis, et katsed, mis loomadele kannatusi põhjustavad, tuleks ära keelata.
Küsimusele, kas katseid võib läbi viia koertel ja kassidel, vastas eitavalt ning pooldas nende keelustamist 72 % vastanutest. 85 % küsitletutest oli arvamusel, et alternatiivina loomkatsetele võiks kasutada rohkem rakukultuuride uurimist, arvutisimulatsioone ja statistilisi mudeleid. 60 % vastanutest pooldas kosmeetiliste toodete loomkatsete keelustamist.
Tervelt 76 % küsimustikule vastajatest leidis, et loomi on teaduslikel eesmärkidel lihtsalt ära kasutatud. Valdav enamus, 70 % vastanutest, arvas ka seda, et seadusandlik regulatsioon loomkatsete läbiviimise osas ei ole piisav. Küsitlus kinnitab ühtlasi seda, et Euroopa Parlament liigub õiges suunas. Hiljuti kiitis parlament heaks kokkuleppe liikumaks selles suunas, et lõpetada loomkatsete kasutamine kosmeetikatoodete ja nende toimeainete osas. Küsitluse viis läbi turu-uuringute firma IPSOS Prantsuse loomakaitse organisatsiooni OneVoice tellimusel. Lisainfo: http://www.experimentation-animale.org/RapOneVoice.doc

(Cordis), 12.03.03

Proteoomika mõju on raske hinnata
Pärast inimese genoomi järjestamist on paljud teadlased suunanud pilgud proteoomika kui uue väljakutse poole. Ajakirjas The Scientist analüüsitakse proteoomika panust ravimiarenduse protsessi tõhustamises. Kuigi vähesed kahtlevad, et proteoomika on muutnud ravimikandidaatide avastamise protsessi efektiivsemaks, on raske mõõta selle otsest panust. Ülevaatlikus artiklis tutvustatakse proteoomika erinevaid tahke ning analüüsitakse nende praktilisi väljundeid. Sarnaselt genoomikale on proteoomikal ilmselt lühiajaliselt suurem mõju erinevate diagnostikatestide väljatöötamisele kui ravimiarendusele. Kuigi paljud uued biotehnoloogiafirmad on hakanud valdkonnas tegutsema, omavad suured farmaatsiagigandid endiselt paremat infrastruktuuri proteoomika andmete kaardistamisel.
(The Scientist), 10.03.03

Farmaatsia-alase teadustöö portaal
Portaal www.CuttingEdgePharma.com on firma Cutting Edge Information hallatav keskkond, kus on võimalik tasuta tutvuda farmaatsia ja biotehnoloogia alaste teadustööde tulemustega. Internetipõhises keskkonnas on võimalik tutvuda teabega, mis pärineb juhtivatelt farmaatsiaturundusega tegelevatelt inimestelt firmadest Pfizer, Merck, GlaxoSmithKline, AstraZeneca, Eli Lilly, Amgen, Chiron, Aventis ja Novartis. Firma Cutting Edge Information president Jason Richardson usub, et portaalis suudetakse pakkuda informatsiooni kõige värskematest ja päevakajalisematest teemadest. Samuti on võimalik osaleda käimasolevates projektides.
(PRNewswire), 12.03.03

Leiti emfüseemi põhjustav geen
California Ülikooli teadlased on identifitseerinud geeni, mis võib suurendada kopsuemfüseemi tekke tõenäosust. Professor
dr. David G. Morris'e juhitud uurimisrühm kirjeldab ajakirjas Nature hiirtel tehtud uurimust, mis võimaldab mõista emfüseemi (õhk sidekoes) teket. Kõnealune geen mõjutab kasvufaktorit (TGF-Beta), mida on eelnevalt juba seostatud ühe kopsuhaigusega (fibroos), kus see põhjustab kopsus soovimatut koe kasvu. Emfüseemi korral leiab aset aeglane kopsukoe degradeerumine. Kuigi kopsuemfüseemi põhjustajaks on peetud suitsetamist, mõjutab haiguse teket ka geneetika, sest haigus tekib vaid 10-15 protsendil suitsetajatest. 
(HealthScoutNews), 12.03.03

Avaliku sektori inimese genoomiprojekt versus Celera
Inimese genoomi järjestanud kahe rivaalitseva teadlasterühma vahelises debatis vahetati taas arvamusi.
Debati keskmes on avaliku sektori süüdistused nagu oleks Celera inimese genoomi järjestades tuginenud avaliku sektori projekti raames avalikustatud andmetele. Avaliku sektori projekti esindajad Robert Waterston, Eric Lander, ja John Sulston ühelt poolt ning Celera genoomijärjestajad Mark Adams, Granger Sutton, Hamilton Smith, Eugene Myers ja Craig Venter teiselt poolt. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences on mõlemad pooled avaldanud oma seisukohtade järjekordsed selgitused. Ajakirja peatoimetaja Nicholas Cozzarelli avaldas juhtkirjas lootust, et järjekordne voor on selgitanud problemaatilisi süüdistusi, mis said alguse möödunud aasta märtsis. Siis avaldasid Waterston, Lander ja Sulston väited, et avaliku sektori andmetel oli Celera projektis keskne roll.
(GenomeWeb), 13.03.03

UCLA asub uurima keskkonna mõjusid vähi tekkes
California Ülikooli Johnsoni Vähikeskus alustab 1 miljoni dollarilise eraannetuse toel keskonnagenoomika programmi, kus uuritakse, mil moel soodustavad SNP-d ja teised geneetilised faktorid
pärast keskkonna mürgistustega kokkupuutumist vähi teket. Töörühma juhi professor Robert Schiestli kinnitusel vaadeldakse keskkonnafaktorite (nagu õhusaaste, väetised ja kiiritus) molekulaarseid mehhanisme. Samuti on kavas uurida miks populatsiooni teatud rühmad on keskkonnamõjudele tavalisest enam vastuvõtlikud. Eesmärgiks on tuvastada biomarkerid, millega oleks võimalik määrata riskirühma kuuluvad inimesed ning töötada välja toitumis- ja keemilised interventsioonimehhanismid vähi tekke tõkestamiseks.
(GenomeWeb), 13.03.03

Valmis aruanne personaalsest meditsiinist
Konsultatsioonifirma Jain PharmaBiotech avaldas uurimuse pealkirjaga "Personaalne Meditsiin: teaduslikud ja ärilised aspektid". Uurimus keskendub meditsiini personaalsemaks muutumisele, andes ülevaate protsessi teaduslikest kuid ka ärilistest aspektidest. Personaalse meditsiini ehk ravi personaliseerimise eesmärgiks on leida patsiendile sobiv ravim, teatud juhtudel valida ravimeetod tulenevalt patsiendi genotüübist. Aruandes tutvustatakse farmakogenoomikal, -geneetikal ja -proteoomikal baseeruva personaalse meditsiini arengu uusimaid põhimõtteid. Protsessis on kesksel kohal molekulaarse diagnostika tehnoloogiad, eelkõige need, mis on seotud üksiku nukleotiidi erinevuste (SNP) genotüpiseerimisega.
Farmaatsia- ja biotehnoloogiafirmad on ettevõtmise keskmes ning kujunevad tulevikus pigem tervishoiu ettevõteteks kui jäävad lihtsalt tehnoloogia arendajateks või ravimite tootjaks. Individualiseeritud ravi muudab teraapia efektiivsemaks ja tõhususemaks ning ohutumaks, mistõttu kätkeb see endas rahalist tulu. Aruandes näidatakse, et personaliseeritud meditsiin on tervishoiusüsteemidele kuluefektiivne. Kuigi farmaatsiafirmad ei suuda tulenevalt turu segmenteerimisest tuua turule tõelisi kassahitte, tõotavad väiksemad kuid eksklusiivsema iseloomuga turuosad siiski kasumit. Lisaks 110 valdkonnas tegutseva ettevõte profiilile antakse aruandes ülevaade uue situatsiooniga avanevatest turundusvõtetest.
(PRNewswire), 13.03.03

Prantsusmaa ei soovi rakendada genoomika patente käsitlevat EL direktiivi
Kui Euroopa Komisjon ähvardas jaanuaris EL-i Biotehnoloogia Direktiivi rakendamisega jänni jäänud liikmesriike kohtuga, "ohkas" genoomikatööstus kergendatult. EL-i Biotehnoloogia Direktiiv sätestab, et Euroopa Patendiameti selgitus genoomika patendi kohta kehtib kõigi patendi rikkumise ja kehtivuse vaidlustes kõigis Euroopa riikide kohtutes. Sektori esindajad eeldasid, et ükski riik ei soovi riskeerida direktiivi rakendamise venitamisega, kui Komisjon on ähvardanud Euroopa Kohtuga. Tänaseks pole hoiatused soovitud mõju avaldanud. Vastupidi, Prantsusmaa soovib kehtestada oma bioeetika seaduse, mis oleks otseselt vastuolus Biotehnoloogia Direktiiviga. Teised kaheksa tähtaja ületanud riiki sh Saksamaa, Holland ja Austria pole protsessi kiirendanud. 
Prantsusmaa kavandatav bioeetika seadus keelaks geenijärjestuste patenteerimise, kuid Biotehnoloogia Direktiiv lubab isoleeritud ja kasuliku geenijärjestuste patenteerimist. Prantsusmaa lubaks vaid geenijärjestuse elemendi funktsiooni eristatava tehnilise rakenduse patenteerimist. Prantsuse valitsus pole teinud jõupingutusi kahe akti harmoniseerimiseks. Tegelikult on eelnõu algataja Prantsuse tervishoiuminister
professor Matthei avaldanud arvamust, et parim lahendus oleks rakendada Biotehnoloogia direktiivi selliselt, et see vastaks kavandatava seaduse põhimõtetele. Samas on Prantsusmaa sarnaselt teistele liikmesriikidele kümnendi kestnud läbirääkimiste tulemusena aastate eest võtnud endale kohustuse rakendada Euroopa Liidu vastavat direktiivi. Direktiivi on rakendanud
Suurbritannia, Hispaania ja Soome. 
(GenomeWeb), 13.03.03

Geneetika varajases arengufaasis
USA Riikliku Inimese Genoomi Uurimise Instituudi asedirektor Alan E. Guttmacher kinnitas, et kuigi geneetikal baseeruva meditsiini abil juba päästetakse inimelusid, on valdkond alles arengustaadiumis ning selle tõelisi vilju on võimalik lõigata alles aastate pärast. Esinedes Milwaukee's toimunud konverentsil tõtes Guttmacher, et paljude arvates on geneetika hype, kuid tema näeb selles siiski lootust. Guttmacher usub, et paljude haiguste puhul ei suudeta leida lihtsaid must-valgeid vastuseid, sest need on tingitud paljude geenide ja eluviiside koosmõjust. Kuigi ilmselt pole olemas ühte diabeedigeeni, on kindlasti olemas geenid, mis suurendavad haiguse tekkimise riski, lisas Guttmacher. 

Lordid lükkasid tagasi inimkloonimise vastaste taotluse
Briti parlamendi ülemkoda lükkas tagasi abordivastase liikumise
ProLife Alliance taotluse muuta otsus lubada embrüode kloonimist tüvirakkude uurimiseks. Liikumise arvates poleks Parlament 2001.a. jaanuaris tohtinud lubada inimembrüode kloonimist tüvirakkude saamise eesmärgil.
2001.a. novembris sai liikumine kohtu poolt loa algatada küsimuses taas menetlus. ProLife Alliance leiab, et kuna Parlamendi poolt viidatud inimese viljastamise ja embrüoloogia seaduse vastu võtmise ajal (1990.a.) kloonimise tehnoloogia ei eksisteerinud, siis ei saa kõnealuse seaduse alusel sellist tegevust heaks kiita. Kuna oponentide selgituste kohaselt kloonimise protsessis viljastamist ei toimu, siis pole nende arvates võimalik 1990.a. seaduse alusel reguleerida mitte viljastamise tulemusel saadud embrüode kasutamist. Lordide hinnangul pole vajadust eristada embrüode loomise meetodeid.
(AP), 13.03.03

Teadlased viitavad geneetiliste haiguste ravimise uuele võimalusele
Londoni Imperial Kolledži, Leicesteri Ülikooli ja Hammersmithi Haigla teadlased on leidnud võimaluse takistada teatud tüüpi geneetiliste häirete teket, muutes DNA valkudeks transormeerimise protsessi. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science näidatakse, et on võimalik taastada defektsete geenide tavapärast ekspresseerumist. Uurimuse ühe juhtautori professor Francesco Muntoni (Londoni Imperial Kolledž) sõnul on paljud häired tingitud piltlikult öeldes vaid ühetähelisest erinevusest 3.2 miljardist tähest koosnevas sõnas. Uus tehnoloogia võimaldab aga geenimutatsiooni korrigeerida splaissingu protsessis, mille käigus kodeeritakse geenidest valgud. Meetodit katsetati edukalt selja muskulaaratroofia patsiendilt pärinevate rakkudega. Selja muskulaaratroofia esineb kord 10000 sünni kohta ning võib lõppeda surmaga. Haigust põhjustab mutatsioon geenis SMN1, mis esineb ühel inimesel 50-st.
(EurekAlert), 14.03.03

Ravimitööstus Iirimaal kasvab hoolimata tagasilöökidest
Hoolimata Iirimaal paikneva ravimifirma Elan skandaalidest on Iirimaa farmaatsiatööstus endiselt õitsemas. Iiri farmaatsiatööstuse eksport on 1973.a. 100 miljonilt eurolt kasvanud eelmise aasta 26 miljardi euroni. Iirimaa on kujunenud farmaatsiafirmade eelistatud asupaigaks tänu valitsuse loodud maksusoodustustele, madalatele tööjõukuludele ja lihtsale juurdepääsule Euroopa Liidu turule. Seetõttu on paljud maailma suurimatest ravimifirmadest kinnitanud kanda Iirimaa linna Cork'i lähistele. Iirimaal on ravimitööstuses hõivatud 16 000 töötajat.

(Reuters), 14.03.03

Shotlased moodustavad Briti geeniprojektist viiendiku
Viiendik Briti geeniprojekti UK Biobank andmetest kogutakse Shotimaal. Proportsionaalselt teistest piirkondadest suurem esindatus on osaliselt tingitud asjaolust, et shotlastele meeldib napsitamine, suitsetamine ja rasvased toidud. Need harjumused väljenduvad suuremas suremuses ja kõrgemas haiguste tekke tasemes. Kavade kohaselt kogutakse poole miljonilisse biopanka 100 000 shotlasest vabatahtliku andmed. 
UK Biobank on avaliku sektori rahastatav projekt, mille raames soovitakse koguda kümne aasta jooksul poole miljoni 45 kuni 69 aastase vabatahtliku briti geeni-, eluviisi-, toitumis- ja terviseandmed. Projekti eesmärgiks on uurida kuidas geneetika, keskkond ja elustiil mõjutavad erinevate haiguste teket. Teiste seas on vaatluse all vähk, südamehaigused, diabeet, artriit ja dementsus.
(Sunday Herald) 14.03.03

1.7 miljardit maailma elanikku on ülekaalulised või rasvunud
Meditsiinieksperdid soovitavad ümber vaadata ülekaalulisusega seotud terviseriskide hindamise põhimõtted, mis võivad kergitada ülekaaluliste arvu 1.7 miljardi inimeseni. Uus number on senistest hinnangutest poole suurem. Ümberhindamise põhjuseks on soovitus alandada Aasia piirkonnas normkaalu näitajat, tulenevalt ülekaaluga seotud tervisehäirete suurenenud ohust piirkonna elanikele. Rahvusvahelise Rasvumise Töögrupi juhataja professor Philip James selgitas, et rasvumist ja ülekaalulisust määratakse Kehamassi Indeksi alusel, mis on väljatöötatud lähtudes lääne kriteeriumidest. Seetõttu on vaja indeksit korrigeerida Aasia päritolu inimestele rakendamisel. Kehamassi Indeks arvutatakse kehakaalu kilogrammide jagamisel meetrites arvestatud pikkuse ruuduga. Läänes peetakse normaalseks indeksi tulemuseks 23-24. Ekspertide sõnul näitavad uurimused, et Aasia päritolu inimestel suureneb kehakaaluga seotud tervisehäirete (kõrge vererõhk, kõrge kolesterooli tase, diabeet) esinemise tõenäosus, kui kehamassi indeks on suurem kui 23. Ekspertide hinnangul võib normaalse kehakaalu vähendamine anda arstidele parema juhise võimalike riskide ennetamiseks.
Rasvumise põhjustab organismi suutmatus tasakaalustada energia sisse võtmist selle kulutamisega. Teiste sõnadega tähendab see seda, et inimesed söövad enam kui nad jõuavad ära kulutada. Kehamassi indeks üle 30 viitab rasvumisele. Samas on ka oluline, millises kehapiirkonnas toimub rasvade ladestumine. Teadlaste sõnul on haiguste tekke seisukohast kõige ohtlikum, kui rasvad kogunevad kõhu piirkonda. Vähem ohtlikum on rasvade ladestumine puusadele ja jalgadele. Professor Philip James arvab, et rasvumise epideemia mõju tervishoiule võib peagi ületada tubaka põhjustatud probleemid.
(Reuters), 16.03.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.