SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Algab Eesti Geenikeskuse ja PricewaterhouseCoopersi asutatud rakendusliku biotehnoloogia auhinna konkurss
Eesti Geenikeskus ja PricewaterhouseCoopers avasid täna teist aastat toimuva konkursi PricewaterhouseCoopersi rakendusliku biotehnoloogia auhinnale. Auhinna – 50 000 krooni ja klaasikunstnik Ivo Lille skulptuuri – saab aasta parim äris rakendatud biotehnoloogiaalase teadusliku idee või toote autor. Konkursil võivad osaleda kõik Eestis registreeritud ettevõtted. Auhind antakse üle 2003 a. septembris Tartus toimuval neljandal rahvusvahelisel geenitehnoloogia foorumil. <Loe lähemalt>

 

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 10. nädal (03.03-09.03)

====================================
Sisukord:
Geenikaartide roll on ettearvamatu
Lehma genoomi järjestamine algab sügisel
Paljud ravimite kõrvalmõjud on välditavad
Geneetilise manipuleerimise tulemusena võib tekkida uus liik
Euroopa Komisjon pole rahul biotehnoloogia sektori arenguga
Arstid kasutasid südame lappimisel tüvirakke
Briti teadlased hindasid ravimite kuluefektiisust
Igas maos on peidus oma lugu
Firmad soovivad muuta kosmeetika personaalsemaks
Tshingis-khaani hiiglaslik sugupuu
====================================
 

Geenikaartide roll on ettearvamatu
Briti Kuningliku Ühingu seminaril ennustas tunnustatud teadlane Sir Paul Nurse, et peagi on võimalik salvestada iga inimese täielik geneetiline ülesehitus kiipkaardile. Survegrupi Genewatch arvates võivad nn geneetilised ID-kaardid põhjustada diskrimineerimist sealjuures omamata erilist väärtust üksikule indiviidile. Organisatsiooni Cancer Research UK tegevjuht Nurse nendib, et peame olema väga hoolikad, vältimaks ühiskonda mõjutava tehnoloogilise arengu soovimatuid tagajärgi. Sir Paul Nurse usub, et peagi - ehk juba järgneva kahekümne aasta jooksul - salvestatakse sündimisel iga inimese geneetiline kood. Nurse leiab, et see võimaldab ennustada vastuvõtlikkust haigustele ja seega saavad inimesed võtta tarvitusele ennetavad meetmed nimetatud haiguste vältimiseks. Nurse arvab, et harvemini esinevaid haigusi (nt Huntingtoni tõbi või tsüstiline fibroos) ennustavad geenitestid saavad olema suhteliselt täpsed. Samal ajal rõhutas ta, et enamlevinud haigused nagu vähk ja südamehaigused on põhjustatud paljude geenide koosmõjust, mida mõjutab eluviis nt toitumisharjumused ja suitsetamine. 
2001. aasta Nobeli meditsiinipreemia laureaat Nurse tunnistas, et pakutud visiooni realiseerumisel tekib kindlasti oht "geneetilise apartheidi" tekkeks, sest nii kindlustusettevõtted kui tööandjad eelistaksid geneetiliste "defektideta" inimesi. Nurse meenutas, et 1985. aastal kulus üheainsa geeni järjestamiseks kolm aastat, kuid tänapäeval suudetakse kogu genoom järjestada paari aastaga. Kuna muutuste võimalik mõju ühiskonnale on ettearvamatu, siis pidas Nurse väga oluliseks kaasata protsessi teadlaste ja ametnike kõrval võimalikult paljud ühiskonna huvigrupid.

(BBC), 04.03.03

Lehma genoomi järjestamine algab sügisel
Lehma genoomi järjestamise kava sai uut hoogu. Samas on projektiga alustamiseks vaja leida kate puuduvale 15 miljonile dollarile. USA Riiklik Inimese Genoomi Uurimise Instituut teatas, et toetab Baylori Meditsiini Kolledži ja Texase A&M Ülikooli juhitavat projekti poole summaga 50 miljoni dollarilisest eelarvest, kui osapooled suudavad koguda samaväärse summa. Texase kuberner Rick Perry on omalt poolt lubanud 10 miljoni dollarilist riikliku toetust järgneva kolme aasta jooksul. Samuti soovib Perry osaleda puuduva 15 miljoni dollari otsimises. Genoomi järjestamine peaks algama septembris ning aluseks võetakse peagi rahvusvahelise konsortsiumi poolt valmiva lehma genoomi BAC kaart. Projekti eestvedajate hinnangul looks genoomi järjestus võimaluse muuta loomakarjad tervemaks ja lihaproduktid ohutumaks. Erinevate liikide genoomide võrdlemisest oodatakse põllumajanduse kõrval isegi suuremat kasu biomeditsiini valdkonnas. 
(GenomeWeb), 04.03.03

Paljud ravimite kõrvalmõjud on välditavad
Uurimuse kohasel on suur osa ravimite kõrvalmõjudest vanematel patsientidel välditavad, kuna nad on tingitud arstide valedest raviotsustest. Ameerikas läbiviidud uurimuse alusel esineb vanematel kodusel ravil olevatel patsientidel välditavaid kõrvalmõjusid, alates nohust ja lõpetades eluohtliku neerutalituse häirega, poole miljoni juhtumi ulatuses aastas. Viiendiku välditavatest kõrvalmõjudest võib kirjutada patsientide eneste vigade arvele. Uurimuse juhtautor, Massachusettsi Ülikooli professor Jerry Gurwitz, selgitas, et enamus välditavatest kõrvalmõjudest on siiski tingitud vääratest raviotsustest. Uurimus hõlmas riikliku projekti Medicare raames kodusel ravil olevat 30 000 üle 65-aastast patsienti. Projektis osaleva ligi 40 miljoni patsiendi kohta esineb 1.9 miljonit kõrvalmõju juhtumit, millest neljandik on teadlaste sõnul välditavad. Esinevatest kõrvalmõjudest on 180 tuhat eluohtlikud, millest 40% neist kõrvalmõjudest õigete otsuste korral välditavad. Eelnevad uuringud on andnud sarnaseid tulemusi haiglaravil olevate patsientide uurimisel.
(AP), 05.03.03

Geneetilise manipuleerimise tulemusena võib tekkida uus liik
Teadlased on manipuleerides õllepärmi
Saccharomyces cerevisiae kromosoomide osadega muutnud osaliselt selle liiki. Teadusajakirjas Nature esitletud uurimus on esimeseks otseseks tõendusmaterjaliks, võimalusele, et evolutsiooni käigus toimunud kromosoomide ümberpaiknemine võib luua uue liigi.
Uued liigid tekivad, kui kaks liigi esindajat ei suuda enam saada elujõulisi järglasi. Geneetikud on pikemat aega kahtlustanud, et kromosoomi osade ümberpaiknemine, mis leiab aset looduses, etendab olulist rolli liigistumises. Siiani olid arvamused oletuslikud ja põhinesid ligilähedaste liikide sugupuude analüüsi
l. 
Manchesteri Ülikooli geneetiku Stephen Oliveri juhtimisel rekonstrueeriti organismi evolutsiooniline minevik. Kasutades standardset tehnoloogiat muudeti VI ja VII kromosoomide DNA-järjestust sarnaselt lähedase sugulase S. mikatae omale. Seejärel ristati S. mikatae muundatud S. cerivisiae versiooniga. Ristamise tulemusena saadi 30% tõenäosusega hübriidsed järglased, mis on ühe liigi sisese ristamisega võrreldav õnnestumisprotsent. Seevastu algsete versioonide ristamisel saadi järglasi vaid 1% tõenäosusega. Kuna vaid osa hübriide olid võimelised järglasi saama, siis usub Oliver, et kahte peab liiki eristama mingi täiendav geneetiline iseärasus. Üks võimalik seletus on, et geenid, mis on arenenud lahus, toodavad teise liigiga võrreldes veidi erinevaid valke.
(ScienceNow) 05.03.03
(MSNBC), 05.03.03

Euroopa Komisjon pole rahul biotehnoloogia sektori arenguga
Euroopa Komisjoni hinnangul on vaja kohest tegutsemist, et muuta Euroopa eluteaduste ja biotehnoloogia sektori investeeringute negatiivset trendi. See oli peamine Euroopa Komisjoni 5. märtsil avalikustatud esimese eduraporti "Action Plan for European life sciences" põhijäreldus.
Aruandes, kus hinnati arengut teaduse, innovatsiooni ja intellektuaalse omandi vallas, hoiatatakse, et erinevused liikmesriikide poliitikates võivad takistada Lissaboni tippkohtumisel konkurentsivõime osas seatud eesmärkide saavutamist. Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Infoühiskonna volinik Erkki Liikaneni sõnul on kogu Euroopa biotehnoloogia tööstus raskustes investorite usalduse ja kindluse purunemise tõttu teadmistepõhiste tööstuste vallas. Seetõttu on vaja avaliku- ja erasektori kooskõlastatud tegevust Euroopa biotehnoloogia sektori investeerimiskliima parandamiseks.
2002.a. jaanuaris Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud 30 punktiline tegevuskava moodustas osa Komisjoni laiemast dokumendist "Euroopa eluteaduste ja biotehnoloogia strateegia." Äsja avaldatud eduraportis märgitakse, et kuigi mõnes valdkonnas on saavutatud edu, on ülejäänud jäänud tahaplaanile. Seetõttu rõhutatakse aruandes "viivitamatult otsustava tegutsemise ja selge pühendumise vajadust."
Positiivse arenguna märgitakse 2.225 miljardi eurose mahuga 6. Raamprogrammi käivitumist. Samas nenditakse, et erasektori investeeringud piirdusid eelmisel aastal vaid 7.5 miljardi euroga, mis pärsib kindlasti teaduse arengut. Ühe võimalusena elavdada valdkonnas investeeringuid pakutakse välja intellektuaalse omandi kindlamat kaitset. Innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmiseks soovitab Komisjon liikmesriikidel harmoniseerida biotehnoloogia avastusi käsitlev direktiiv siseriiklike seadustega ning toetada Euroopa Liidu ühise patendisüsteemi kehtestamise ettepanekut. Aruande tekstiga on võimalik tutvuda aadressil:
http://europa.eu.int/comm/biotechnology/introduction_en.html
(Cordis), 06.03.03

Arstid kasutasid südame lappimisel tüvirakke
New Yorgi William Beaumonti Haigla arstid katsetasid eksperimentaalse ravimeetodina teismelise poisi südame ravis tema enese tüvirakke. Kuigi lõpliku hinnangu saab katsele anda mitme kuu pärast on arstide sõnul juba praegu näha positiivseid märke. 16-aastase Dimitri Bonnville'i süda sai ehitustööl naelapüstolist vigastada. Kuigi südamesse tekkinud auk lapiti, tekkis poisil peagi südameatakk, mis põhjustas südames koekahjustusi ja vähendas selle vere pumpamise võimsust. Seejärel otsustasid arstid katsetada tüvirakkudega, milleks stimuleeriti poisi luuüdi tootma enam vere tüvirakke. Paari päeva pärast eraldati tüvirakud ja süstiti need südant verega varustavasse arterisse. Tüvirakkude eksperdi ja Emory Ülikooli kardioloogi
dr Sam Dudley sõnul võib antud juhul koe regeneratsioonile positiivselt mõjuda ainuüksi tüvirakkude tootmise stimuleerimine, mistõttu pole poisi paranedes võimalik kindlalt väita, kas see on tingitud tüvirakkude viimisest südamesse. Patsiendi raviarstiks oleva haigla peakardioloog dr William O'Neill kinnitas, et eksperimentaalne ravi oli südame siirdamisele ainsaks alternatiiviks. O'Neill lisas, et lõplikult saab ravi tulemust hinnata kolme kuu pärast. Positiivsete tulemuste korral soovitakse meetodit edasi arendada kliinilistes katsetes.
(AP), 06.03.03

Briti teadlased hindasid ravimite kuluefektiisust
Briti teadlaste sõnul on sklerosis multipleksi ravimine olemasolevate ravimitega lühikeses perspektiivis madala kuluefektiivsusega. Samas oodatakse selle olulist kasvu järgneva 20-aastase perioodi jooksul. Samas nenditakse, et kulu-tulu on raske hinnata, sest pikema perspektiivi analüüsiks puuduvad andmed. Sheffieldi Ülikooli majandusteadlase juhitud uurimisrühm vaatles Briti Riikliku Kliinilise Ekstsellentsi Instituudi (NICE) tellimusel nelja ravimi kasulikkust. Väljatöötatud mudeliga saab ennustada kuni 20-aastast perioodi. Vaatluse all olid kolm
interferoon beta ravimit Avonex (Biogen), Betaferon (Schering ) ja Rebif (Serono) ning Copaxone (Teva Pharmaceutical Industries).
Hinnates 20-aastases perspektiivis kulu kvaliteediga korrigeeritud pikenenud eluea kohta (cost per quality adjusted life year (QALY) gained), kujunes maksumuseks 42 000 kuni 98 000 naela. Ajakirjas British Medical Journal avaldatud uurimuses kasutatud muutuja QALY kombineerib meditsiinilise sekkumise tulemusena eluea pikenemise ja elukvaliteedi parnemise näitajad. Vaatlusalused ravimid on paljudes riikides kasutusel haiguse arengu pärssimiseks, kuid Suurbritannias pole need laialdaselt kasutusel tulenevalt nende kõrgest hinnast ja vastuolulisest efektiivsusest pikemas perspektiivis.
(Reuters), 06.03.03

Igas maos on peidus oma lugu
Teadlased on konstrueerinud bakteri Helicobacter pylori (leidub pooltes maailma sisikondades) põlvnemise, mis vastab inimese migratsioonimustrile. Teadusajakirjas Science avaldatud avastus võimaldab arheoloogidel saada kinnitust nii mõnelegi tõestamata hüpoteesile. Siiani on inimesed oma pärinemist ja liikumist uurides keskendunud peamiselt enestele. Vastuste otsimiseks on uuritud eelkäijate luid, potikilde, keeli ja järjestatud kromosoome. Kuid organismid, mis elutsevad meie organismides võivad samuti anda tähelepanuväärseid vihjeid meie mineviku kohta, selgitas molekulaarbioloog Mark Achtman Max Plancki Instituudist.
Uurimuse kaasautor Sebastian Suerbaum, selgitas, et bakter H. pylori valiti uurimiseks talle iseloomulike omaduste tõttu. Bakter ei levi kergesti, on inimesest 50 korda geneetiliselt mitmekesisem ning vahetab oma perekonna teiste liikmetega tihti geene. Need omadused tagavad, et bakteri tüved on sarnased generatsioonide kaupa koos elanud inimeste kõhtudes ning väga erinevad teiste inimgruppide omadest. 
Uurimuse käigus analüüsiti spetsiaalse algorütmiga 27 erinevast populatsioonist pärinevalt 370 inimeselt võetud bakteri genoomijärjestust. Mudel eristas seitset populatsiooni, mille migratsioonimuster kattus teistest allikatest (säilmed, geenid, keeled) pärineva infoga. Näiteks pärineb bakter H. pylori sarnaselt inimestega Aafrikast. Samuti leidis kinnitust, et bakter jõudis Euroopasse kahes laines. Bakteris on jälgi ka hilisematest migratsioonidest nagu Euroopa kolonisatsioon ja Aafrika orjakaubandus.
(ScienceNow) 06.03.03

Firmad soovivad muuta kosmeetika personaalsemaks
Firma DNAPrint kavatseb koostöös firmaga GeneLink arendada geenitesti personaliseeritud kosmeetika tarbeks. Firmad soovivad välja töötada testid, millega oleks võimalik hinnata enamlevinud nahahäirete geneetilist riski. Testide tulemusena oleks võimalik valida nahatüübiga kaasnevate puuduste neutraliseerimiseks kõige sobilikum nahahooldusvahend. Kavade kohaselt hoiataksid testid teatud dermatoloogilistest ja naha vananemisest tulenevatest probleemidest ning neist peaks olema huvitatud kosmeetikatööstus. Ettevalmistustööde käigus analüüsitakse miljoneid kandidaat-geenimarkereid.
(GenomeWeb), 07.03.03

Tshingis-khaani hiiglaslik sugupuu
Käesoleval nädalal avaldatud uurimusest selgub, et mongolite juhti Tshingis-khaani võib pidada oma eelkäijaks vähemalt 16 miljonit täna elavat meest.
Kesk-Aasias elaval 16 miljonil mehel on sama Y kromosoom, mis oli Tshingis-khaanil. Teiste sõnadega tähendab see seda, et ühte igast täna elus olevast 200 mehest võib pidada mongolite ajaloolise juhi sugulaseks.
Ajaloolaste kinnitusel oli Tshingis-khaanil nõrkus kaunite daamide järele. 13. sajandi ajalooallikad räägivad sellest, kuidas Tshingis-khaan nõudis endale igalt vallutatud alalt kõige kaunima naise. Ühe Pärsia ajaloolase hinnangute alusel kasvas Khaani sugupuu sajandi jooksul juba vähemalt 20 000 indiviidini. Ajaloolisi hinnanguid kinnitavad ka uurimistulemused, mille käigus võeti koeproov 2000 Kesk-Aasia mehelt. Rahvusvaheline teadlaste grupp uuris iga mehe Y kromosoomi, mida on võimalik edasi anda vaid isalt pojale.
Tänapäeval on teada ka see, et Y kromosoomi põhjal on võimalik teha kindlaks ka konkreetne mees, kuna iga mehe Y kromosoom on teatud määral erinev. Teadlase Chris Tyler-Smith’i sõnul eristub iga mehe puhul üks igast 5000-st DNA ühikust. Uurimistulemuste põhjal leiti aga suur grupp mehi, kellel Y kromosoomi erisusi ei märgatud. Geograafiliselt elasid need vaatlusalused territooriumil Hiinast kuni Lähis-Idani, mis langeb kokku Tshingis-khaani impeeriumi piiridega.
Järgnevalt tehti kindlaks, et see grupp mehi põlvneb ühisest eelkäijast, kes elas mongoli valitsejaga samal perioodil (1162-1227). Kõige tõenäolisem selgitus kromosoomi edasikandumisele on teadlaste arvates see, et kromosoom kuulus mehele, kel oli teiste sookaaslastega üle kindel sotsiaalne eelis. Vaatlusalusel perioodil sai selleks meheks olla vaid Tshingis-khaan.
(Cordis) 07.03.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.