SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Asutati Mittetulundusühing Eesti Biotehnoloogia Liit
27. veebruaril, 2003.a. asutasid Tartus kogunenud 16 biotehnoloogia organisatsiooni esindajad Mittetulundusühingu Eesti Biotehnoloogia Liit. Tartus kogunenud biotehnoloogia firmade, organisatsioonide ja akadeemiliste asutuste esindajad kinnitasid MTÜ Eesti Biotehnoloogia Liit põhikirja ja valisid Liidu kolmeliikmelise juhatuse.
Eesti Biotehnoloogia Liidu peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa biotehnoloogia sektori ning biotehnoloogial põhineva ettevõtluse tasakaalustatud arengule Eestis. Eesti Biotehnoloogia Liidu ülesandeks on partnerluse arendamine riiklike ja kolmanda sektori institutsioonidega biotehnoloogia sektorit puudutavate küsimuste arutelul ning osalemine biotehnoloogia sektoriga seonduva seadusandluse väljatöötamisel. Liidu üheks eesmärgiks on Eesti biotehnoloogia sektori väliskommunikatsiooni edendamine ja ühtlustamine, mille väljundiks on sektori esindamine läbi ühise osalemise välismessidel, samuti üldise biotehnoloogia sektorit puudutava teavitamistegevuse koordineerimine.
Asutamiskoosolekul valiti kolmeliikmeline juhatus, kuhu kuuluvad Jaanus Pikani (Sihtasutuse Geenikeskus nõukogu esimees), Riin Ehin (Tallinna Tehnikaülikooli Bio- ja Geenitehnoloogia Keskuse juhataja) ja Erki Mölder (Quattromed OÜ juhatuse liige).
MTÜ Eesti Biotehnoloogia Liit asutajad on:
Asper Biotech AS, InBio OÜ, Labas AS, Quattromed OÜ, Quintiles Estonia OÜ, Applied Phenomics OÜ, Celecure AS, Solis Biodyne OÜ, EGeen AS, Fit Biotech Oyi Plc Eesti filiaal, Sihtasutus Eesti Geenivaramu, Sihtasutus Geenikeskus, Tartu Biotehnoloogia Park, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Biokeskus, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. <Loe lähemalt>

 

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 9. nädal (24.02-02.03)

====================================
Sisukord:
USA sõjavägi uurib ekstreemsete tingimuste mõju inimesele
Uudne geeniteraapiameetod
Ainevahetushäires eristatavad etnilised erinevused 
Väike osa vähirakkudest soodustab vähi arengut 
Kärbitakse proteoomika turumahu kasvuennustusi
Pfizer kasutab First Genetic Trust teenuseid
Ameerika kulutused diabeediravile on hüppeliselt kasvanud
Miks ahvid haistavad inimestest paremini?
EGeen International asub koostööle firmaga Prediction Sciences
====================================

USA sõjavägi uurib ekstreemsete tingimuste mõju inimesele
USA sõjaväe uurimisasutused uurivad ekstreemsete kliimatingimuste mõju inimorganismile. Eesmärgiga säilitada töövõime ekstreemsetes tingimustes, on näiteks armee tellimusel ja osavõtul uuritud, kuidas hapniku puudus mõjutab maksarakkude talitust. Asja avaldatud uurimuses identifitseeriti ligi 390 geeni, mis lülituvad hapniku puudulikkuse tingimustes välja. Uurimistulemused näitasid, et hapniku taseme alanemisel lülituvad sisse rakku "suitsiidigeenid". Teadlaste sõnul on ilmselt neid geene muutes võimalik muuta kude hapniku puudulikkuse suhtes tolerantsemaks. Lisaks väljundile armees, nähakse uurimistulemuste rakendamise võimalusi ka tsiviilelus, näiteks organite siirdamisel. Kuna siirdamise ajal on organi hapnikuga varustamine ajutiselt puudulik, siis võib hapniku puudulikkuse mõju täpsem tundmine vältida organi kahjustumist. 
Battle conditions: U.S. Army studies cells under stress (GNN), 21.02.03

Uudne geeniteraapiameetod
Teadlased on töötanud välja senisest efektiivsema ja väiksema riskiga geeniteraapia meetodi. Geenide korrigeerimisega on potentsiaalselt võimalik ravida paljusid haiguseid. Samas pole korrigeeritud geenide viiruste abil kudedesse viimine sugugi ohutu. Londoni Imperial Kolledži ja Briti Meditsiiniuuringute Nõukogu teadlaste väljatöötatud meetod baseerub mikromullikeste ja ultraheli kombineerimisel. Meetodi töökindlust on testitud hiire skeletilihastes, kuid arvatakse, et see võimaldab ravida muskulaardüstroofiat ka inimestel. Mikroskoopilisi (umbes kolme mikroni suuruseid) gaasimulle juba kasutatakse südame, maksa ja paljude teiste kehapiirkondade ultraheliuuringute kvaliteedi parandamiseks. Teadlased on aga avastanud, et ultraheli kiirguse all tekkivad mullikeste lõhkedes kandidaat rakkudes avaused, mis võimaldavad siseneda võõral DNA-l. Olemasolevad katsed näitavad, et uus meetod on senistest 10 korda tõhusam.
Gene therapy breakthrough (BBC News), 24.02.03

Ainevahetushäires eristatavad etnilised erinevused 
Uurimuse kohaselt on ainevahetushäire, mida seostatakse rasvumise, diabeedi ja südamehaigusega, enam levinud Mehhiko päritolu Ameerika naistel (27%) ja kõige vähem mustadel meestel (14%). Häire all kannatab umbes 22 protsenti Ameerika täiskasvanud elanikkonnast ehk umbes 47 miljonit ameeriklast. Sündroomi sümptomiteks on enamasti kõrge vererõhk, ebaloomulik veresuhkru- ja kolesteroolitase. Teadlased vaatlesid riikliku tervishoiustatistika andmeid aastatel 1988-94. Uurimistulemused viitavad võimalusele, et sündroomi esinemise sageduse erinevus etniliste gruppide lõikes on tingitud geneetilistest erinevustest.
Ethnic Differences Seen in Obese Syndrome (AP), 24.02.03

Väike osa vähirakkudest soodustab vähi arengut 
Teadlaste hinnangul on vaid väike osa rinnavähirakkudest võimelised haigust organismis levitama. Michigani Ülikooli Vähikeskuse teadlased väidavad, et 1 kuni 15 protsenti vähirakkudest suudavad areneda uuteks tuumoriteks. Uurimisrühma liige dr Max S. Wicha usub, et keskendudes vaid nendele rakkudele on võimalik töötada välja efektiivsemad ravimeetodid. Uurimisrühma järgmiseks eesmärgiks on selgitada välja, mis eristab neid nn tuumortüvirakke teistest rakkudest kasvajas. Uurimistulemused näitasid, et nn tuumortüvirakud on võimelised arenema erinevateks kasvajas leiduvateks rakkudeks. Sarnased rakud on juba eelnevalt tuvastatud leukeemias, kuid avastati esmakordselt kasvajas. Üks tuumorite kasvu sootustav rakutüüp sisaldas valku CD44 ja minimaalselt või üldse mitte valku CD24.
Not All Cancer Cells Spread (AP), 25.02.03

Kärbitakse proteoomika turumahu kasvuennustusi
Konsultatsioonifirma Front Line Strategic Management Consulting ennustab, et proteoomika turumaht kasvab aastaks 2008 tänavuselt 1.52 miljardilt dollarilt 2.68 miljardi dollarini. Võrreldes sama firma 2001. aasta uurimusega on kasvu projektsiooni oluliselt kärbitud. Uurimus ennustab järgmiseks viieks aastaks turumahu igaaastaseks keskmiseks kasvuks 12 protsenti. Hetkel moodustab üle poole turumahust valkude eraldamine. Geograafiliselt on Front Line'i analüüsi kohaselt USA-l 45%-ne, Euroopal 40%-ne ja Jaapanil 10%-ne turuosa. Aruandes nimetatakse proteoomika väljundina põllumajandust, biokaitsetööstust, kliinilist diagnostikat, geeniteraapiat ja onkoloogiat. 2001. a. juunis ennustas Front Line proteoomika turumahu kasvu 561 miljonilt 2.8 miljardile dollarile aastaks 2005. Frost & Sullivan oli 2001 a. augustis valminud uurimuses veelgi optimistlikum, ennustades 2006 aasta turumahuks 5.6 miljardit dollarit.
Report Forecasts Proteomics Market at $2.68B in 2008 (GenomeWeb) 25.02.03

Pfizer kasutab First Genetic Trust teenuseid
Biopanganduse teenust osutav firma First Genetic Trust on sõlminud lepingu farmaatsiafirmaga Pfizer. Lepingu kohaselt asub Pfizer kasutama firma pakutud geenipanga teenust farmakogenoomika alases ravimiarendusprojektis. Firmad arendavad koostöös välja informaatikaplatvormi, mis hõlbustaks kliiniliste katsete läbiviimist. Lahendus peab võimaldama integreerida kliinilisi ja genoomika-alaseid andmeid ning informeeritud nõusolekuid vastavalt USA Toidu- ja Ravimiameti elektrooniliste andmete kasutamisele kehtestatud nõuetele.
First Genetic Trust To Provide Genetic Bank to Pfizer ( GenomeWeb), 25.02.03 

Ameerika kulutused diabeediravile on hüppeliselt kasvanud
Ameerika Diabeedi Assotsiatsiooni uuringu kohaselt on diabeeti põdevate ameeriklaste ravikulud viie aastaga enam kui kahekordistunud. 1997.a. hinnati diabeedi ravimisele kuluva summa suuruseks 44 miljardit dollarit, kuid eelmisel aastal juba 92 miljardit. Juhul kui arvestada ka kaotatud tööviljakust, siis läheb diabeet ameeriklastele maksma 132 miljardit dollarit aastas. Kulude kasv on eelkõige tingitud diabeet tüüp II esinemise sagenemisest. Diabeeti põeb hinnanguliselt 16 miljonit ameeriklast ning haigus nõuab 180 tuhat inimelu aastas.
Diabetes costs doubled in the past five years (AP), 27.02.03

Miks ahvid haistavad inimestest paremini?
Pommikoerad on ilmekaks näiteks, mis illustreerib inimese haistmismeele puudlikkust. Hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt on isegi inimese lähima sugulase ehk inimahvi haistmine inimese omast parem. Teadlased arvavad, et põhjus peitub geenides. 
Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi geneetik Yoav Gilad koostöös Weizmanni Instituudi teadlastega võrdlesid haistmisega seostatud geenide aktiivsust inimestel, shimpansidel, gorilladel jt ahvilistel. Esmalt järjestati nimetatud liikide 50 geeni ning sõeluti välja mutatsioonid, mis peatavad geenide töö. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uurimise tulemustest selgus, et
inimestel pole enam kui pooled (54%) tuhatkonnast haistmisega seotud geenist aktiivsed. Sealjuures on hiirtel vastav protsent vaid 20% ning primaatidel 28-36%. 
Why Monkeys Smell Better Than People (ScienceNow), 28.02.03

EGeen International asub koostööle firmaga Prediction Sciences
Eesti Geenivaramu projekti rahastav EGeen International ja firma Prediction Sciences sõlmisid lepingu, mille kohaselt soovivad ühiselt välja töötada diagnostikavahendi, millega oleks võimalik ennustada patsiendi reaktsiooni teatud kõrgvererõhutõve ravimitele. Firmade avaldatud teate kohaselt kasutab Prediction Sciences patsientide SNP profiilide ja ravitulemuste võrdluses enda poolt välja töötatud bioinformaatika algorütme. Eduka koostöö tulemusena peaks valmima töövahend, millega oleks võimalik ennustada patsiendi võimalikku reaktsiooni ravile teatud kõrgvererõhutõve ravimitega.
EGeen, Prediction Sciences Pen Pharmacogenomics Pact for Hypertension Drug Response (GenomeWeb), 28.02.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.