SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Sihtasutuse Eesti Geenivaramu Eetikakomitee korraldab seminari
Esmaspäeval, 17. veebruaril algusega kell 16.00
 (www.geenivaramu.ee)

Eesti Õiguskeskuse konverentsisaalis (Lossi 19, Tartu)


Lühiettekanded:
- Geeniuuringute eetilised aspektid; Geenivaramu eetikakomitee esimees professor Arvo Tikk
- Võimalikud eetilised probleemid arsti ja patsiendi suhetes; Geenivaramu eetikakomitee liige professor Tiina Talvik
- Farmakogeneetika, uued ja vanad ravimid ning personaalne ja vähem personaalne meditsiin; AS EGeen nõukogu esimees Jaanus Pikani

Igale ettekandele järgneb diskussioon. Seminari juhatab Geenivaramu nõukogu liige professor Ain-Elmar Kaasik.

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 6. nädal (03.02-09.02)

====================================
Sisukord:
Valmis uus geeniuuringuteks loodud andmebaas
Spermarakud liiguvad soojuse suunas
Valmis USA 2004. aasta eelarveprojekt 
24 tunnise toimega potentsiravim Cialis
Teadlased saavad juurdepääsu DNA proovidele
BRCA2 mutatsioon seotud perekondliku kõhunäärmevähiga
Vähiuurijad soovivad määrata geenide funktsioone
Mobiiltelefonid võivad kahjustada ajurakke
USA poliitikud arutavad taas kloonimist
Pfizer loob Yale Ülikooli juurde uurimiskeskuse
Biotehnoloogia sektori võimalikud tõusjad
Islandi professor kahtleb kaasmaalaste geneetilises homogeensuses
Avastati arütmiaga seotud geneetiline mehhanism
Euroopa Liit finantseerib laialdast vähiuuringut
Suri Austraalia esimene kloonlammas

====================================
 

Valmis uus geeniuuringuteks loodud andmebaas
Firmad Peoples Genetics ja PubGene on koostanud inimese genoomi andmeid sisaldava andmebaasi ("melting" map of the human genome), mis võimaldab teadlastel senisest paremini otsida tavaliste haigustega seotud pärilikke geenimutatsioone. Peatselt spetsiaalsel võrgulehel avalikustatav ja tasuta kasutatav andmebaas sisaldab inimese genoomi erinevate järjestuste sulamistemperatuure. Kaart põhineb paljude teadlaste poolt statistiliste meetoditega suurte biopolümeeride nagu DNA eeldatava käitumise uurimise tulemustel.
Peoples Genetics arendab tehnoloogiat haigusi põhjustavate geenimutatsioonide avastamiseks suurtes populatsioonides. Möödunud aasta oktoobris eraldas USA valitsusagentuur firmale 2 miljoni dollari suuruse toetuse tehnoloogia arendamiseks.
PubGene on Norra firma, mis pakub genoomika ja proteoomika valdkonna teadusliku kirjanduse otsingumootoreid ja teisi informaatika tooteid. 
Peoples Genetics, PubGene Release “Melting” Map of Human Genome (GenomeWeb), 03.02.03

Spermarakud liiguvad soojuse suunas
Iisraeli teadlaste kinnitusel kasutavad spermatosoidid munaraku leidmiseks soojust. Ajakirjas Nature Medicine (2003;9) avaldatud uurimuse kohaselt on viljastamise toimumise koht kõige soojem paik naise suguorganites. Weizmanni Instituudi teadlased usuvad, et seemnerakud leiavad munaraku just tänu oskusele eristada temperatuuri muutust. Jäneste viljastamisele keskendunud uurimuses leiti, et seemnerakud liiguvad soojuse suunas. 
Uurimuse juhtautor dr. Michael Eisenbach kinnitab, et teadlased on juba pikemat aega uurinud, kuidas seemnerakud jõuavad munarakuni. Autorite sõnul annab munarakk endast märku keemilise signaali abil, kuid selle tunneb seemnerakk ära vaid munaraku vahetus läheduses. Teiseks võimalikuks põhjuseks on ovulatsioonist tulenev temperatuuri kõikumine naise suguteedes. Uurimuse käigus mõõdeti temperatuuri jänese suguelundite erinevates piirkondades vahetult pärast ovulatsiooni. Mõõtmistulemused näitasid, et piirkonnas kus munarakk tavaliselt viljastatakse on temperatuur kahe kraadi võrra kõrgem, kui piirkondades mida seemnerakk peab munarakuni jõudmiseks läbima. Spermarakkude liikumist soojuse poole kinnitasid ka laboris läbiviidud katsed, kus kaks laboritassi ühendati ning ühes tõsteti temperatuuri kahe kraadi võrra. Uurimuse tulemusi kommenteerinud ekspertide sõnul ei pruugi sarnane skeem siiski inimeste puhul toimida, sest näiteks katsed sigadega pole kinnitanud temperatuuri muutusi pärast ovulatsiooni.
Sperm may rely on heat to find egg (Reuters Health), 03.02.03

Valmis USA 2004. aasta eelarveprojekt 
Ameerika Ühendriikide 2004. rahandusaasta 2.23 triljoni dollarilisse föderaaleelarvesse on planeeritud väga tagasihoidlik kasv, mis esitab analüütikute hinnangul väljakutse kallist meditsiiniaparatuuri tootvatele firmadele. Peamiseks teaduse rahastajaks kujunenud Riiklike Tervishoiuinstituutide (NIH) kogueelarve kasvab 2 protsenti ulatudes 28 miljardi dollarini. Kasvu protsent on viimaste aastate 15 protsendiga võrreldes peaaegu olematu. 27 instituudist koosnev NIH finantseerib toetuste vahendusel nii akadeemiliste asutuste kui ka erafirmade teadustegevust.
Bush NIH budget seen hurting research toolmakers (Reuters), 03.02.03

24 tunnise toimega potentsiravim Cialis
Firma Lily tõi Suurbritannias turule uue pikatoimelise potentsiravimi Cialis. Erektsioonihäirete all kannatavatele meestele peaks ravim abiks olema 24 tunni jooksul pärast tarvitamist. Uus ravim asub konkureerima potentsihäirete vastase ravimituru vallutanud preparaadiga Viagra, mida soovitatakse tarvitada tund enne vahekorda ning mille mõju peaks kestma neli tundi. Cialise tootja sõnul võimaldab uue ravimi kasutamine muuta seksuaalelu spontaansemaks. Kuigi ravimi mõju püsib kogu päeva, saavutatakse erektsioon vaid seksuaalse erutumise korral. Erektsiooni saavutamises on võtmeks ajuimpulss, mille vallandavad seksuaalsed mõtted või füüsiline aisting. Signaal ajust suurendab kemikaali tootmist, mis muudab peenise veresooned ahtamaks. Lisanduv verevool peenisesse kutsub esile erektsiooni. Cialis takistab keemilise ühendi tootmist reguleeriva ensüümi PDE5 lagunemist. Uuringute kohaselt annab ravim erektsioonihäire korral positiivse tulemuse neljal mehel viiest.
Impotence drug 'lasts 24 hours' (BBC), 04.02.03

 

Teadlased saavad juurdepääsu DNA proovidele
Firma Molecular Staging ja Scripps'i Uurimisinstituut said USA Riiklikult Diabeedi, Seede- ja Neeruhaiguste Instituudilt (NIDDK) kuni 2.5 miljoni dollarilise grandi haiguste ja geneetika vaheliste seoste uurimiseks suure hulga DNA-proovide kogumiseks. Kahe ja poole aastase projekti käigus võimaldatakse akadeemilistel uurimisasutustel tasuta kasutada täpselt kirjeldatud populatsioonirühmade DNA proove, millest enamus kuulub erafirmadele. Kättesaadavaks tehakse ka umbes 8000 DNA proovi Scripps'i kollektsioonist.
Molecular Staging, Scripps Get NIDDK Grant for Genomic DNA Samples (GenomeWeb), 04.02.03

BRCA2 mutatsioon seotud perekondliku kõhunäärmevähiga
USA Riikliku Vähiinstituudi ajakirjas (2003;95:214-221) avaldatud uurimuse kohaselt esineb osal perekondlikku kõhunäärmevähki põdevates perekondades geenimutatsioon BRCA2, mida on eelnevalt seostatud päriliku rinnavähiga. Uurimus põhineb 26 Euroopa perekonna uurimisel, kus vähemalt kahel perekonnaliikmel oli diagnoositud kõhunäärmevähk. Marburg Phillippsi Ülikooli teadlase dr. Detlef K. Bartsch'i juhitud uurimisrühma kinnitusel etendab BRCA2 geenimutatsioon olulist rolli perekondades, kellel on eelsoodumus kõhunäärmevähi tekkeks.
BRCA2 Mutations Linked To Familial Pancreatic Cancer (Reuters Health), 04.02.03

Vähiuurijad soovivad määrata geenide funktsioone
Briti ja Hollandi vähiuurijad alustasid rahvusvahelise projektiga, mille raames uuritakse RNA interferentsi abil geenide funktsioone. RNA interferentsi käigus viiakse rakku lühike RNA lõik. Juhul kui RNA lõik vastab mingile geenile rakus, pärsib see geeni ekspresseerumist ehk avaldumist, jättes ülejäänud geenid puutumata. Projekti käigus luuakse rakkude kogu, kus igas rakkus on üks geen välja lülitatud. Pilootprojekti raames deaktiveeritakse 300 geeni ning uuritakse sellest tulenevaid muutusi rakus. Juhul kui tehnoloogia tõhusus leiab kinnitust, siis laiendatakse projekti 8000 geenile. Lisaks pommitatakse vähirakke 30 000 RNA lõiguga ning uuritakse, millised neist muutuvad selle tulemusel normaalseteks rakkudeks. Seeläbi soovitakse leida võimalusi, kuidas muuta vähirakud normaalseteks rakkudeks.
European Researchers Target Cancer With RNA Interference (Reuters Health), 04.02.03
Working out what genes do (BBC), 04.02.03

Mobiiltelefonid võivad kahjustada ajurakke
Rootsi teadlaste uurimuse kohaselt kahjustavad mobiiltelefonid ajurakke ning võivad esile kutsuda varajase Alzheimeri tõve. Rottidel läbiviidud uurimuse kohaselt kahjustab mobiiltelefoni kiirgus aju piirkondi, mida seostatakse õppimise, mälu ja liikumisega. Lundi Ülikooli professori Leif Salfordi juhitud töörühm kasutas uurimuses 12 kuni 26 nädala vanuseid rotte, kelle aju arvatakse olevat teismelise lapse ajuga võrreldavas arenguastmes. Rotid kogesid kaks tundi mobiiltelefoni kiirgusega võrreldavat kiirgust. 50 päeva hiljem avastati keskmise ja tugeva tasemega kiirgusega kokkupuutunud rottide ajus ohtralt surnud ajurakke. 
Professor Salfordi sõnul võib arvata, et mobiiltelefonid võivad mõjuda inimestele samaväärselt. Lisaks võib Alzheimeri soodumusega inimestel mobiiltelefoni kiirguse tõttu haigus avalduda varem. Professor Salford nõustus, et tegemist on teoreetilise võimalusega, mille kohta pole kindlaid uurimistulemusi. Samuti pole Salfordi arvates põhjust paanikaks, sest kõnealune uurimus viidi läbi väikse arvu loomadega ning tegemist pole kindlasti lõpliku tõega. Siiski peaksid tema sõnul ajakirjas Environmental Health Perspectives avaldatud uurimistulemused stimuleerima edasist uurimistegevust antud valdkonnas. Kolme aasta eest Briti valituse tellitud uurimus ei leidnud tõendeid, et mobiiltelefonid mõjutaksid inimese tervist.
Mobile phones 'may trigger Alzheimer's' (BBC), 05.02.03

USA poliitikud arutavad taas kloonimist
USA Kongressis algab taas debatt kloonimise üle, sest Senatis algatati kaks uut kloonimise keelustamist käsitlevat seaduseelnõu. Reproduktiivse kloonimise keelustamist, kuid meditsiinilis-teaduslikel eesmärkidel kloonimist lubava eelnõu esitanud poliitikute seas on nii konservatiive kui liberaale, nii vabariiklasi kui demokraate. Eelnevalt oli juba algatatud eelnõu, mille kohaselt soovitakse keelata inimembrüoid puututav kloonimine. Leebema variandi autorid soovivad karistada kloonimise eest kuni 10-aastase vangistuse ning vähemalt 1 miljoni dollarilise trahviga. Eelnõu toetavad paljud teadlased, seal hulgas 40 Nobeli preemia laureaadi koalitsioon. Täielikku kloonimise keeldu nõudva eelnõu algatasid Vabariiklane Sam Brownback ja Demokraat Mary Landrieu. Nende ideed toetavad mitmed abordivastased liikumised. 
Täielikku kloonimise keeldu toetab ka USA president George Bush, kes väljendas oma arvamust hiljuti peetud kõnes olukorrast riigis
(State of the Union address). Kuigi Senat võttis 2001.a. vastu inimese kloonimist keelava seaduse sai debatt uut hoogu väidetavatest inimese kloonimise teadetest möödunud aasta detsembris.
Rival Cloning Bills Introduced In Congress (Reuters), 05.02.03

Pfizer loob Yale Ülikooli juurde uurimiskeskuse
Ravimifirma Pfizer rahastab Yale Ülikooli juurde uue kliinilise uurimiskeskuse loomist. Peamiselt neuroloogilistele, kuid ka teistele haigustele keskenduva keskuse maksumuseks on 35 miljonit dollarit ning see mahutab korraga 50 uurimisalust patsienti. Keskuses asutakse uurima skaneerimise tehnoloogiaid, mida kasutatakse uute ravimite mõjude hindamisel organismis. Pfizer on sarnaseid keskuseid loonud Michiganis, Belgias ja Suurbritannias.
Pfizer, Yale to join forces in drug research center (AP), 05.02.03

Biotehnoloogia sektori võimalikud tõusjad
Ajakirjas Business Week analüüsitakse biotehnoloogia sektori olukorda. Viimasel ajal on biotehnoloogiafirmade aktsiate käitumine börsil tekitanud enam muret kui rõõmu. Võrreldes eelneva aastase perioodi kõrghetkega (märtsis 2002) on sektorit iseloomustav AMEX biotech Indeks 40% miinuses. Siiski on autori hinnangul mitmeid firmasid, kellelt võib lähiajal oodata uusi ja paljulubavaid ravimeetodeid. Samuti ootavad analüütikud sektori volatiilsuse vähenemist. Autori arvates peaks tänavu keskenduma firmadele, kes arendavad tõeliselt innovatiivseid projekte, mis tõotavad muuta kardinaalselt patsientide ravimeetodeid. Sellisteks firmadeks on näiteks
Trimeris, Biogen, Intermune, Gilead Sciences ja BioMarin.
Selective Healing in Biotech (BusinessWeek), 05.02.03

Islandi professor kahtleb kaasmaalaste geneetilises homogeensuses
Islandi Ülikooli professor Einar Árnason kirjutab ajakirjas Annals of Human Genetics, et väited Islandi populatsiooni geneetilisest homogeensusest ei pea paika. Professor Árnasoni selgituste kohaselt on Islandi populatsioon geneetiliselt võrreldes 26 uuritud Euroopa populatsiooniga peaaegu kõige heterogeensem. Seda juhul kui analüüsida mtDNA variatsioone. Professori sõnul pole usutav, et täiendav mikrosatelliitvariatsioonide uurimine tõestaks vastupidist. Árnasoni hinnangul olid homogeensusele rõhunud autorite algandmed moonutatud. 

Genetic heterogeneity of Icelanders (EurekAlert), 05.02.03

Avastati arütmiaga seotud geneetiline mehhanism
Teadlased avastasid ühte prantsuse perekonda uurides geneetilise mehhanismi, mis põhjustab näiliselt tervetel noortel inimestel pärilikku südamehäiret. Sageli surmaga lõppev häire (Long QT Syndrome - LQTS) põhjustab südame arütmiat ehk ebaregulaarseid südamelööke. Prantsuse Riiklikus uurimisinstituudis ISERM uuritud perekonna baasil avastati geenimutatsioon, mis häirib ioonikanalitega (poorid südamelihase rakkudes) seotud valgu toimet. Valk ankyrin-B kontrollib kemikaalide nagu kaltsium, kaalium, naatrium ja kloor liikumist läbi rakumembraani iga südamelöögi korral. Teadlaste hinnangul võib avastatud mehhanismi kasutada arütmiat reguleerivates ravimites. Pärast mutatsiooni (E1425G) avastamist saadi leiule kinnitust selle testimisel geneetiliselt modifitseeritud hiirtel.
French Family Helps Scientists Uncover Gene Default (Reuters), 05.02.03

Euroopa Liit finantseerib laialdast vähiuuringut
Projekt ARCAGE ehk alkoholiga seotud vähivormid ja geneetiline eelsoodumus Euroopas hõlmab seitsme EL-i liikmesriigi 12 uurimiskeskust, kahte kandidaatriiki ja Norrat. Seni kõige laiaulatuslikum vähi uurimise projekt keskendub kurgu-, neelu-, häälepaelte- ja söögitoruvähile. Uurimuse käigus vaadeldakse lisaks geneetilisele eelsoodumusele ka keskkonnafaktorite nagu joomise ja suitsetamise mõju. Projekti tulemusena peaksid selguma suurimad riskifaktorid ning põhjused, miks vaatlusaluste vähivormide esinemise sagedus on suurenenud. 2.12 miljoni eurose eelarvega projekti raames värvatakse tohtrite vahendusel 2700 patsienti ning samapalju terveid inimesi. Iga värvatud patsiendi kohta peab kontrollrühmas olema temaga samas vanuses, samast soost ja samast piirkonnast pärinev inimene. Iga uuringus osaleja täidab küsimustiku ja annab vereproovi, mille põhjal uuritakse geneetilisi faktoreid.
EU funded project carries out unprecedented study into oral cancers (Cordis), 06.02.03

Suri Austraalia esimene kloonlammas
Austraalia esimene kloonitud lammas Matilda suri ootamatult teadmata põhjustel. Lõuna Austraalia Uurimiskeskuse teatel ei leitud sõltumatu lahkamise käigus võimalikku surma põhjust. Matilda sündis 2000. aasta aprillis kloonitud embrüost. Kuigi kloonlamba surm on löögiks instituudi teadlastele, jätkatakse uurimisprojekti. 
Australia's First Cloned Sheep Dies (AP), 07.02.03

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.