SA Eesti Geenikeskus - genomics.ee
 

Sihtasutuse Eesti Geenivaramu Eetikakomitee korraldab seminari
Esmaspäeval, 17. veebruaril algusega kell 16.00
 

Eesti Õiguskeskuse konverentsisaalis (Lossi 19,
Tartu)

Lühiettekanded:
- Geeniuuringute eetilised aspektid; Geenivaramu eetikakomitee esimees professor Arvo Tikk
- Võimalikud eetilised probleemid arsti ja patsiendi suhetes; Geenivaramu eetikakomitee liige professor Tiina Talvik
- Farmakogeneetika, uued ja vanad ravimid ning personaalne ja vähem personaalne meditsiin; AS EGeen nõukogu esimees Jaanus Pikani

Igale ettekandele järgneb diskussioon. Seminari juhatab Geenivaramu nõukogu liige professor Ain-Elmar Kaasik.

Biotehnoloogia rahvusvahelises meedias 2003 - 5. nädal (27.01-02.02)

====================================
Sisukord:
Kloonitud lehmad annavad parendatud omadustega piima
Briti teadlased proovivad tugevdada luustikku
Geenivariant mõjutab mälu
USA biotehnoloogia sektorist 2002. aastal
Gates eraldab haiguste uurimiseks 200 miljonit dollarit
Iisraeli valitsus jätkab biotehnoloogiasektori arendamist 
Perlegen sulges teise finantseerimisringi
Ultraheliga vähirakkude vastu
Roche omandas õiguse kiibitehnoloogiale 
deCODE sõlmis farmakogeneetika ja kliiniliste katsete alase koostööleppe 
Wellcome Trust nimetas uue juhi
Telomeeride pikkus mõjutab eluiga
Kus asuvad meessoo geenid?
====================================
Kloonitud lehmad annavad parendatud omadustega piima
Uus-Meremaal on kloonitud üheksa lehma, kelle piim on geneetiliselt sobivam juustu valmistamiseks. Loomadelt lüpstav piim sisaldab tavalisest enam valke, mis võimaldavad selle kiiremat ja lihtsamat juustuks töötlemist. Eelnevalt on teatatud, et piima vahendusel on toodetud erinevaid raviotstarbelisi valke. Lüpstava piima geneetiline parendamine on aga esmakordne.
Gotz Laible (AgResearch) juhitud uurimisrühm töötles lehmarakke selliselt, et need toodaksid tavalisest enam piimas leiduvaid kaseiinvalke, mis on peamisteks juustu komponentideks. Kloonimisel kasutati sarnaselt esimese looma Dolly kloonimisel kasutatud tehnikat. Üheteistkümnest sündinud loomast hakkasid piima andma üheksa. 
Ajakirjas Nature Biotechnology avaldatud artiklis pakutakse, et piimatööstuse tootmismahtude juures võimaldaks uuendus suurt majanduslikku kokkuhoidu. Samas tunnistatakse, et tööstuslikule tasemele vastava piimakarja loomiseks kulub umbes neli aastat. 
Research team clone cows for cheese milk (Scotsman), 27.01.03

Briti teadlased proovivad tugevdada luustikku
Suurbritannia teadlased plaanivad kasvatada inimese luid väljaspool organismi, et lahendada skeletiprobleemidega patsientide muresid. Southamptoni Ülikooli uurimisrühm soovib leida lahenduse ägeda osteoporoosi (luudehõrenemise) all kannatavatele või aeglaselt paranevate luumurdudega patsientidele. Dr Kris Partridge ja dr Richard Oreffo juhitud töörühm sai laboratooriumis asendusluude kasvatamise katsetamiseks 216 000 inglise naelase toetuse. 
Vaatluse all on täiskasvanud tüvirakud, mis on suutelised sobivas keskkonnas ja kasvufaktorite toel arenema luuks või kõhreks. Hetkel kasutatakse rakkude kasvatamisel viiruseid, mis võivad aga osutuda patsientidele ohtlikuks. Töörühm on seadnud eesmärgiks töötada välja luude kasvu stimuleeriv meetod, mida saaks rakendada viiruste abita. Dr Partridge'i kinnitusel on luu elus materjal ning inimeste luustik uueneb täielikult kümne aasta jooksul.  
Scientists to grow human bones (BBC), 27.01.03

Geenivariant mõjutab mälu
Unustamine võib äsja avaldatud uurimuse kohaselt olla pärilik. Teadlased kinnitavad ajakirjas Cell (
2003;112:257-269) avaldatud uurimuses, et mäluga seostatud geeni variatsioon mõjutab minevikus toimunud sündmuste mäletamise võimet. Uurimuse juhtautor, USA Tervishoiuinstituudi Riikliku Vaimuhaiguste Instituudi kliiniliste ajuhäirete osakonna juhataja ja neuroloog, dr Daniel Weinberger selgitas, et uurimus kirjeldab põhjalikult BDNF-nimelist geeni, mis esineb inimestel valdavalt kahes variandis. Geeni ülesandeks on toota valku (brain-derived neurotrophic factor), mis osaleb mälu protsessis. Weiberger usub, et lisaks kirjeldatud geenile mõjutavad mälu mitmed teised geenid ja faktorid nagu intelligentsus, varajases arengus kogetu jms.
Samas esineb 15-20% inimestest geeni BDNF variant, mida teatakse metBDNF nime all. Mitmete katsete tulemusena selgus, et geenivariandi metBDNF korral mäletasid vaatlusalused sündmusi kehvemalt. Ajupiltide uurimine tuvastas, et medBNDF geenivariandiga inimestel oli erinevusi aju peamises mälukeskuses (hipokampuses). Weibergeri hinnangul on võimalik, et geenivariatsioon võib tingida inimestel suurenenud riski haigestuda mälukahjustusega seotud haigustesse nagu Alzheimeri tõbi ja mitmetesse teistesse psüühilistesse häiretesse. 
Forgetfulness can run in the family: gene study (Reuters Health), 27.01.03

USA biotehnoloogia sektorist 2002. aastal
Ajakirjas Signals ilmunud artiklis tehakse kokkuvõtteid USA biotehnoloogiasektori 2002 aastast. Kokku kogusid firmad eelmisel aastal 10.9 miljardit dollarit investeeringuid. Võrreldes eelneva aastaga on summa 26% väiksem, kuid siiski suuruselt kolmandal kohal sektori 25-aastase ajaloo vältel. Samas on süvenemas lõhe mõne tosina edukama ettevõtmise ja tuhandete üritajate vahel. Ainuüksi firma Amgen tõi sektorisse 2.8 miljardit dollarit, mis moodustab veerandi kogu summast. Värskete ideedega uued firmad meelitasid sektorisse 3.5 miljardi dollari ulatuses riskikapitali, mis on veidi vähem kui 2001.a. 3.9 miljardit, kuid võrreldav 2000.a. andmetega. Vanematest firmadest, kes pole suutnud paljulubavate toodetega turule jõuda, esitasid pankrotiavalduse 14. Esmaseid avalikke emissioon viidi läbi vaid 5.
What bear market? (Signals), 2003

Gates eraldab haiguste uurimiseks 200 miljonit dollarit
Maailma üks rikkamaid inimesi Bill Gates teatas Davosi Maailma Majandusfoorumil, et tema asutatud heategevuslik fond (Bill and Melinda Gates Foundation) eraldab 200 miljonit dollarit selliste tervishoiuprobleemide lahendamiseks, millest kasumittaotlevad ettevõtted huvitatud pole. Hetkel on käimas peamiselt arengumaades suurtele inimrühmadele muret tekitavate, kuid siiski tähelepanuta jäänud haiguste kaardistamine. Seejärel jagatakse lubatud summa USA tervishoiuinstituudi vahendusel kuni 20 miljoni dollariliste projektitoetustena välja. Gates avaldas lootust, et ekspertide poolt koostatav nimekiri innustab ka teisi samas suunas tegutsema. Gates sai inspiratsiooni matemaatikust David Hilbertist, kes 1900.a. formuleeris lahendamata matemaatilised probleemid, mis stimuleerisid valdkonna arengut aastakümneid.
Bill Gates’s Global Health Hit List (Science), 27.01.03

Iisraeli valitsus jätkab biotehnoloogiasektori arendamist 
Õige ravimikandidaadi välja valimiseks pole veel retsepti leiutatud, kuid piirkonna biotehnoloogia arendamiseks on see teada. Iisraeli arvates on selleks vaja võrdsetes kogustes inim- ja finantskapitali ning veidi ettevõtlikkust. 1990ndatel arenes Iisraeli biotehnoloogia sektor jõudsalt tänu ohtrale riskikapitali sissevoole, valitsuse heldetele toetustele ja endisest Nõukogude Liidust sisserännanud andekatele teadlastele. Viimastel aastatel on riskikapitali ressursid kokku kuivanud ning teadlaste sisseränne peatunud. Valitsus näeb aga biotehnoloogia väljavaadet endiselt roosilisena. Riikliku Biotehnoloogia Komisjoni eksperdid ennustavad, et sektoris hõivatute arv kasvab 2001.a. 4000 inimeselt 2010. aastaks 10 kuni 12 tuhandeni. Paljud neist töökohtadest tekivad valitsuse finantseeritavatest toetusprojektidest. Vastutasuks 10% aktsiate eest pakub valitsus alustavatele ettevõtetele tasuta laboripinda ja kuni 300 000 dollarini küündivaid toetusi esimese nelja tegevusaasta jooksul. Erainvestorid ei usu, et selline investeerimine teadusesse tekitab kasumittootvaid ettevõtteid. Firma Israel Venture Corp teatel vähenesid 2002.a. riskikapitali investeeringud võrreldes eelneva aastaga poole võrra, ulatudes 82 miljoni dollarini.
Israeli Biotech Abides Amid Bombings (The Scientist), 27.01.03

Perlegen sulges teise finantseerimisringi
Biotehnoloogiafirma Perlegen (
www.perlegen.com) teatas teise, 30 miljoni dollarilise finantseerimisringi sulgemisest. Uute investorite seas on Unilever Technology Ventures, Eli Lilly & Co., Biofrontier Partners ja CSK Venture Capital. Esimeses ringis osalenud investoritest jätkasid Vulcan Ventures, BioMedical Sciences Investment Fund, CMEA Ventures, SB Life Science Ventures, Dr. Alejandro Zaffaroni ja teised. Täiendava kapitali toel plaanib firma kiirendada haiguste geneetiliste põhjuste uurimist, selgitas firma tegevjuht Brad Margus. Tänaseks on sõlmitud mitmeid koostööleppeid üle-genoomsete assotsiatsiooniuuringute läbiviimiseks korporatiivsete partnerite (nt Bristol-Myers Squibb, Eli Lilly & Co., GlaxoSmithKline ja Pfizer) ja valitsus- ning teadusasutustega.
Perlegen Sciences Raises $30 Million In Second Financing Round (Perlegen), 27.01.03

Ultraheliga vähirakkude vastu
Põhja-Iirimaa biotehnoloogiafirma Gendel teadlased on arendanud tehnoloogia, millega õnnestus hävitada hiirtel vähirakke. Traditsiooniliste meetodite asemel katsetati vähirakkude surmamist elektrivälja ja ultraheliga. Firma esindajad usuvad, et tulevikus on võimalik tehnoloogiat kasutada pea ja kaela piirkonnas paiknevate tuumorite ravimiseks ning loodavad alustada inimkatsetega kahe aasta pärast. Ajakirja New Scientist teatel luuakse elektrivälja abil võimalus rünnata tuumorit ultraheliga, mis kombineeritult hävitab vähirakud. Tehnoloogia põhineb ravimi transpordi meetodil, kus vererakud muudetakse väljapool organismi elektriväljas tundlikuks (läbilaskvaks), täidetakse ravimiga ja viiakse tagasi organismi. Seejärel suunatakse ultraheli tuumorile, mille tulemusena rakud avanevad ja ravim satub soovitud kohta. 
Ultrasound Cancer Treatment Kills Tumors in Mice (Reuters), 29.01.03

Roche omandas õiguse kiibitehnoloogiale 
Mikrokiipide valdkonna turuliider Affymetrix sõlmis koostöölepingu farmaatsiafirmaga Roche. Üheskoos asutakse välja töötama uusi diagnostilisi teste paljude haiguste vastu alates luude hõrenemisest kuni südamehaigusteni. Kokkuleppe kohaselt tasub Roche parterile 18-aastase mitte-eksklusiivse õiguse eest kasutada Affymetrixi GeneChip tehnoloogiat 70 miljonit dollarit. Lisaks saab Affymetrix täiendavaid tasusid väljatöötatud toodete müügituludelt. Roche usub, et tema valduses olev PCR (polymerase chain reaction) tehnoloogia kombineerimine GeneChip tehnoloogiaga võimaldab kasvatada oluliselt molekulaardiagnostika turumahtu järgneva kümnendi jooksul. PCR tehnoloogia on viinud Roche'i molekulaardiagnostika liidriks. Hetkel võib arvata, et PCR testid jäävad standardiks C-Hepatiidi, HIV ja mitmete teiste haiguste avastamiseks. Kiibitehnoloogia võimaldab aga määrata patsiendi eelsoodumust teatud haigustele või konkreetse ravimeetodi sobivust. Esimesed uudsed tooted peaksid turule jõudma aastaks 2005 ning kokkuleppe tulemusena loodetakse aastaks 2012 kasvatada firma müügikäivet 3 miljardi dollari võrra (Vt ka pressiteadet).
Roche sets diagnostics alliance with Affymetrix (Reuters), 30.01.03

deCODE sõlmis farmakogeneetika ja kliiniliste katsete alase koostööleppe 
deCODE Genetics teatas koostöö alustamisest firmaga Vertex Pharmaceuticals. Islandi geeniprojekti korraldava firma tütarettevõte Encode kogub ja analüüsib Vertexi soovitud kliiniliste katsete farmakogeneetilisi andmeid. Esimese projektina uuritakse kliiniliste katsete teises faasis psoriaasi ravimit VX-148. Koostöö kaugemaks eesmärgiks on välja töötada diagnostikatestid, mida oleks võimalik turustada teistele ravimifirmadele. Firma deCODE juhataja Kari Stefansson sõnul näitab koostööleping firma teenuste kvaliteeti. deCode pakub integreeritud lahendust, mis sisaldab faramkogeneetiliste andmete kogumist ja analüüsimist paralleelselt kliiniliste katsete tulemustega. See võimaldab Vertexil saada ravimikandidaatide kohta vajalikke andmeid nt kliinilise reaktsiooni põhjalikku geneetilist analüüsi. Stefansson usub, et firma suudab pakkuda lisaväärtust uue ravimi turule toomise protsessis. 
deCODE and Vertex Pharmaceuticals Sign Broad Agreement for Pharmacogenomics Built into Clinical Trials
(deCODE Genetics), 31.01.03

Wellcome Trust nimetas uue juhi
Maailma ühe suurima heategevusliku biomeditsiini fondi Wellcome Trust uueks juhiks nimetati Mark Walport. Londoni Imperial Kolledzhi professor Mark Walport on tuntud luupuse ja teiste autoimmuunhaiguste ekspert. Walport, kes kuulus eelmisel aastal fondi nõukokku, asub senise direktori Mike Dexteri asemele alates 1. juunist. Sarnaselt oma kahele eelkäijale pole 50-aastane Walport avalikkusele tuntud. Lisaks akadeemilisele tööle on Walport juhtinud Hammersmithi Haiglat Londonis.
1936. aastal asutatud Wellcome Trusti põhikapital pärineb farmaatsiafirma asutaja Sir Henry Wellcome'i pärandusest. Umbes 19.8 miljardi dollari suuruse põhikapitali toel eraldatakse biomeditsiini-alaseks teadus- ja uurimistegevuseks ligikaudu 1 miljard dollarit aastas. 

Wellcome Trust Names New Head (Science), 31.01.03

Telomeeride pikkus mõjutab eluiga
Osa teadlastest usuvad, et kromosoomide otstes paiknevad DNA lõigud, mida nimetatakse telomeerideks, on seotud inimeste pikaealisusega. Telomeerid koosnevad tuhandetest identsetest kordustest, mis koosnevad kuuest nukleotiidist (TTAGGG). Telomeeride rolli on sageli kirjeldatud kingapaelte plastikust otstega, mis takistavad nende otsi narmendumist. Kuigi telomeeride pikkus inimestel varieerub, muutuvad need elu jooksul (rakkude jagunemisel) järjest lühemaks, täites ilmselt loendamismehhanismi rolli, mis mõõdab rakkude vanust. 
Utah Ülikooli geneetiku Richard Cawthoni juhitud töörühm uuris telomeeride pikkust 143 kõrges vanuses mehe ja naise peal, kellelt oli 15 aastat varem võetud vereproov. Ajakirjas Lancet avaldatud uurimistulemuste kohaselt surid keskmisest lühemate telomeeridega vaatlusalused võrreldes pikemate telomeeride omanikega 4 kuni 5 aastat varem. Sealjuures oli lühemate telomeeridega vaatlusaluste surma põhjuseks kolm korda suurema tõenäosusega südamehaigus. Uurimuses osalenud kõige lühemate telomeeridega vaatlusalustel (alumine 25%) fikseeriti kaheksa korda suurem nakkushaigustesse suremine kui pikemate telomeeridega inimestel. Cawthoni sõnul vajab täpsustamist, kas haigestumise põhjustab telomeeride lühenemine või mingi muu kõrvalmõju. Cawthon arvab, et uurimistulemuste põhjal saab väita, et telomeeride lühenemine on loomulik vananemisprotsessi osa, mis võib soodustada erinevate vanusest tulenevate haiguste teket. Juhul kui hüpotees leiab kinnitust, võib olla võimalik telomeeride pikkust säilitades pikendada inimese täisväärtuslikku eluiga.
For Chromosomes, Size Does Matter (Science), 31.01.03
Chromosome Study Links Telomere Length to Survival (Reuters), 30.01.03

Kus asuvad meessoo geenid?
Meeste ja naiste välimuses on olulised erinevused. Vaatamata fenotüübilistele sugudevahelistele erinevustele on mõlemal peaaegu ühed ja samad geenid. Vaid Y-kromosoom esineb üksnes meessool. Loogika kohaselt peaksid kõik meessoole iseloomulikke tunnuseid kodeerivad geenid paiknema Y-kromosoomis. Kuid see pole nii. Tegelikult sisaldab Y-kromosoom väga väikse osa funktsionaalseid geene. Tuleb välja, et fenotüübiline sugudevaheline erinevus tuleneb erinevast geenide ekspressiooni tasemest.
Eelnevalt on teadlased uurinud geenide aktiivsust kummalegi soole iseloomulikes kudedes (emakas ja munand). Geeniekspressiooni mustrite kõrvutamisel on eristatud mitmeid soole iseloomulikke geene. Hiljuti avaldatud uurimuses vaadeldi sugudele iseloomulike geenide ekspressiooni üle-genoomise mikrokiibi tehnoloogiat kasutades mudelorganismis
Drosophila melanogaster (äädikakärbes). Uurimuse käigus kaardistati kõik ekspresseerunud geenid ühes X kromosoomis ja kahes mitte-sugukromosoomis (autosoomis). Leiti, et naissoole iseloomulikud geenid jagunesid võrdselt kolmes kromosoomis. Meessoole iseloomulikud geenid olid aga X kromosoomis oluliselt alaesindatud. Samalaadse tulemuse andis sääse Anopheles gambiae genoomi uurimine. 
Where Do Male Genes Live? (Science 299, 5607, 670-671), 31.01.03 

====================================
Tagasiside:
tel: 07 440428; 056 469494
email:  
arhiiv: nädalaülevaated

Sihtasutus Geenikeskus:
Riia 23b, Tartu, 51010
tel: 07 375030
email:
veeb: genomics.ee 

© 2003, SA Geenikeskus • Esitatud materjale võib reprodutseerida viidates autorile.